Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Ärakiri

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.veebruar 2012.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-55784

Tsiviilasi

Korteriühistu Astri 3 hagi A S vastu 401.66 euro nõudes

Menetlusosalised, esindajad

HAGEJA Korteriühistu Astri 3, reg.kood 80008613, asukoht Sõmeru, Astri 3, seaduslik esindaja Alo Lond KOSTJA A S, isikukood xxxx, elukoht xxxx Suuline menetlus- istung 27.02.2012 Hagi hind- 401.66 eurot

RESOLUTSIOON

Rahuldada KÜ Astri 3 hagi ja välja mõista A S`lt KÜ Astri 3 kasuks 72 /seitsekümmend kaks/ eurot. Menetluskulud Jätta hageja menetluskulud (riigilõiv 150.23 eurot) kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( TsMS § 442 lg.6 ja § 633 lg.7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded 16.11.2011 esitatud hagi kohaselt on kostja ühistu liikmena kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, elamu majandamise jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid. Kostja on jätnud tausmata arveid alates jaanuarist 2011. Hageja tugineb nõude esitamisel KÜS §-dele 5, 15-1, 13 ning palub välja mõista kommunaalvõlgnevuse katteks seisuga 31.10.2011 võla 401.66 eurot. Vastuseks kostja poolt menetluse käigus esitatule, kinnitab hageja 24.02.2012 edastatud meilis ja suuliselt 27.02.2012 istungil, et hageja nõude suuruseks on jäänud 72 eurot + menetluskuluna riigilõiv 150.23 eurot. Kostja vastuväited Kostja on 27.12.2011 esitatud kirjalikus vastuses teatanud, et tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma põhivõla ja Kostja poolt 17.02.2012 esitatud kirjalikus seisukohas leiab ta, et on põhivõlgnevuse hagejale tasunud. 27.02.2012 kohtule edastatud meilis kinnitab, et nõus tasuma ka haginõudest seni vaidlustayud 72 eurot. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Tulenevalt KÜS § 151lgst 1 peab korteriomanik seega tasuma korteriühistule oma osa majandamiskuludest. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistus on vastavateks kokkulepeteks majandamiskulude jagamisel üldkoosoleku otsused ning eelkõige ühistu põhikirjas selleks sätestatud kord. Kostjale esitatud arveid vaidlustatud ei ole. Kohus leiab, et tulenevalt KÜS § 13 ja 151 sätestatust on hageja nõue põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks võlgnevuse katteks väljamõistmisele 72 eurot, kuna ülejäänud osa haginõudust on kostja /üürniku poolt tasutud. TsMS § 410 kohaselt on asi võimalik lahendada sisulise otsusega. Hageja nõuet kinnitavateks tõenditeks, lisaks hageja poolt esitatud arvetele, on võlgnevuse ja viivise arvestus ning KÜ põhikiri. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on taotlenud menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 150.23 euro väljamõistmist. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse saab hageja TsMS § 173 kohaselt esitada 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent