Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja kohtu seisukoht

HOÜ esitas 25.11.2011 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku maksejõuetus tekkis seoses tellimuste puudumisega ja debitoorsete nõuete mittelaekumisega, mis tekitas võlgnikule kahjumi. 05.12.2011 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevusalaks kinnisvara hooldus, ehitustööde teostamine alltöövõtu korras, peamiselt tegutseti Soomes. Võlgnikul on vara 1,08 eurot. Võlgniku kohustused on 21 152,69 eurot. Haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur tuvastas, et makseraskuste tekkimine on tingitud raskete juhtimisvigade tegemisest. Võlgniku raamatupidamise korraldamisel esines puudujääke, nimelt võlgniku vahendite arvelt on kantud ettevõtlusega mitteseotud kulusid, millelt riiklikud maksud tasumata, deklareerimata. Ettevõtte aktiivne majandustegevus lõppes augustis 2011 ning selleks ajaks ei vastanud ka võlgniku omakapital enam seaduses sätestatud nõuetele, sellest tulenevalt ei ole pankrotiavaldust esitatud ÄS § 180 lg 5 sätestatud tähtaja jooksul. Haldur näeb tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur kuriteotunnustega tegu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Juhatuse liikme tegevuses tuvastas haldur KarS §-de 201, 389 ja 385 teo tunnuseid, millest teavitas politseid. Kriminaalmenetlust ei alustatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Haldur palub menetlus lõpetada raugemisega, määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige HNja määrata halduri tasu 1 448,07 eurot, millele lisandub käibemaks. Halduri tunnitasu suurus on 77 eurot ja teatud toimingute puhul 51.13 eurot, haldur töötas 20,15 tundi. Haldur palub kulutuste katteks talle hüvitada 129,31 eurot. Haldur palub halduri tasu välja maksta haldurit teenindavale Advokaadibüroole Ahas & Heringson GLO. 25.01.2012 toimunud kohtuistungil leidis ajutine haldur, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiit. Haldur palus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) teha ettepanek deposiidi tasumiseks summas 3 500 eurot. 02.02.2012 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi suuruseks 3 500 eurot. Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiit 14 päeva jooksul ning esitada selleks tähtpäevaks kohtule maksekorraldus või andmed deposiidi kontrollimiseks. Määrus avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.02.2012. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Võlgnikul on vara 1,08 eurot. Võlgnikul on kohustusi 21 152,69 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Olemasolevatel andmetel ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Seega on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab haldur kuriteotunnustega tegu. Juhatuse liikme tegevuse osas on haldur pöördunud politsei poole, kuid kriminaalmenetlust ei alustatud

kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kuivõrd kriminaalmenetlust ei alustatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Seetõttu ei saa olla pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks kuritegu. Kohus peab selleks põhjuseks rasket juhtimisviga, mis väljendub juhatuse liikme Helle Metsa hoolsuskohustuse täitmata jätmises, kuna juhatuse liige ei ole majandustegevusega kursis ja usaldas perekonnaliikmeid ning raamatupidamise korraldamata jätmises. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 1 448,07 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 289,61 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 20,15 tundi. Halduri tunnitasu ülemmäär on 77 eurot ning teatud toimingute puhul 51,13 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 1 448,07 eurot. Tasule lisandub käibemaks summas 289,61 eurot. Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulutuste katteks summas 129,31 eurot. Kulud tulenevad büroo- ja transpordikuludest. Kohus peab neid kulutusi vajalikeks ja põhjendatuks. Kohus mõistab haldurile välja kulutuste katteks 129,31 eurot. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Selleks on HM.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.