Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja kohtu seisukoht

A OÜ esitas 19.07.2011 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku maksejõuetus on seotud üldise majanduslangusega, reklaamitellimuste vähenemine tõi kaasa võlgnevuse hankijatele. 24.08.2011 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks äri-ja juhtimisalane nõustamine. Võlgnikul praegu vara puudub. Võlgniku kohustused on 86 521,62 eurot. Haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur kuriteo tunnustega tegu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Võlgnik ei ole ajutisele haldurile selgitanud kuhu jäid 31.12.2010 tema omandis olnud vara väärtusega 91 677 eurot. Juhatuse liikme tegevuses tuvastas haldur KarS § 384 teo tunnuseid ja peab vajalikuks kuriteoteate esitamist. Haldur palub menetlus lõpetada raugemisega, määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige MO ja määrata halduri tasu 1 245 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Haldur palub kulutuste katteks talle hüvitada 128 eurot. 21.09.2011 toimunud kohtuistungil võlgnik vaidles haldurile vastu ja pidas maksejõuetuse põhjuseks rasket turuolukorda ja võlgnevuste tekkimist võlgnike poolt. Ajutine haldur palus võlgnikult dokumente oma väite kinnitamiseks. 10.11.2011 esitas haldur täiendatud aruande, kus jäi oma 15.09.2011 esitatud aruandes väljendatud seisukohtade juurde. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur kuriteo tunnustega tegu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Juhatuse liikme tegevuses tuvastas haldur KarS § 384 teo tunnuseid, millest teavitas politseid. Haldur palub määrata täiendavalt halduri tasu 435 eurot. 25.01.2012 toimunud kohtuistungil leidis ajutine haldur, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiit. Haldur palus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) teha ettepanek deposiidi tasumiseks summas 2 000 eurot. 02.02.2012 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi suuruseks 2 000 eurot. Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiit 14 päeva jooksul ning esitada selleks tähtpäevaks kohtule maksekorraldus või andmed deposiidi kontrollimiseks. Määrus avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.02.2012. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on kohustusi 86 521,62 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Olemasolevatel andmetel ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Seega on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus kuriteo tunnustega tegu PankrS § 22 lg 5 mõttes vastavalt ajutise halduri aruandele. Juhatuse liikme tegevuse osas on haldur

pöördunud Põhja Ringkonnaprokuratuuri poole ja esitanud 23.11.2011 kuriteokaebuse. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 05.12.2011 teate kohaselt alustas prokuratuur juhtunu osas kriminaalasja 11730000541 menetlust. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 1 680 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% summas 554,40 eurot ja kulutuste katteks 128 eurot. Võlgniku esindaja ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 19,35 tundi. Halduri tunnitasu määr on 86,82 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 1 680 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks summas 554,40 eurot. Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulutuste katteks summas 128 eurot. Kulud tulenevad büroo- ja transpordikuludest. Kohus peab neid kulutusi vajalikeks ja põhjendatuks. Kohus mõistab haldurile välja kulutuste katteks 128 eurot. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Haldur palub selleks isikuks määrata Marika Ojakäär, võlgniku esindaja sellele vastu ei vaielnud.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.