2-09-65849/20 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Tingimuslikult kulud, mille väljamakse tehakse alles peale tingimuse saabumist: 1) toimkonna liikme tasu summas 256 eurot kahele toimkonna liikmele, millel lisandub sotsiaalmaks 84,48 eurot, kokku kulu toimkonna liikmetele koos maksudega 680,96 eurot, mille väljamakse tehakse pärast tasu määramist kohtu poolt; 2) dokumentide hoiustamise tasu summas 1 500 eurot vastavalt hoiustaja poolt tehtud hinnapakkumisele, mille väljamakse tehakse pärast dokumentide hoiustaja määramist kohtu poolt; 3) halduri tasu summas 7 932,92 eurot Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta Lõpparuande kohaselt on AS DE(pankrotis) pankrotimenetluses jaotise alusel välja makstud I rahuldamisjärgu alusel Swedbank AS nõue summas 166 euro. II rahuldamisjärgu võlausaldajatele raha järgmiselt: XXX III rahuldamisjärgu võlausaldajale jaotise alusel raha välja makstud ei ole. Andmed tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud AS DE(pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt: XXX Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Swedbank AS esitas tingimusliku garantiilepingust tuleneva pandiga tagatud nõude summas 374 115 krooni ehk 23 910.31 eurot. Tingimus kohustusega tasuda garantiilepingust tulenev nõue tekkis garantiilepingu XXXalusel summas 166 eurot. Pankrotihaldur esitas AS ME, kelle nõude tagamiseks olid garantiid AS Swedbank poolt väljastatud vastuväited, mis osaliselt ka rahuldati. Seega saabus 23 910,31 euro tingimuslikust nõudest 166 euro suurune nõue. Swedbank AS tagastas garantiilepingu alusel panditud hoiused pankrotivõlgniku arvele. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Võlgnikul on saada debitoorsetest võlgadest 20 951,47 eurot. Pankrotihaldur on nõuded lootusetuks hinnanud, kuna võlgnikud on majandustegevuse lõpetanud ja varatud ning võla sissenõudmine kohtu kaudu on perspektiivitu ja kulukas. Võlausaldajate 07.02.2012 üldkoosolek toetas halduri seisukohta. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel

Peale pankroti väljakuulutamist tehti halduri poolt vara inventuur ja kuulutati välja avalik enampakkumine võlgnikule kuuluva sõiduki VW Caravelle müügiks. Haldur alustas võlgade sissenõudmist kasutamata kõrvalist (inkasso) abi. Võlgade sissenõudmisel selgus, et mitmel nõudel ei ole õiguslikku alust (Pump Mix), osad nõuded on tasaarveldatavad ( GDE) ning mitmed ühingud on pankrotis ( BMG) või oma tegevuse lõpetanud ( ASN). Pankrotivara müügi ja võlgade sissenõudmise kõrval täitis haldur igapäevaseid seadusest tulenevaid kohustusi eesmärgiga viia läbi seaduslik, kiire ja majanduslikult otstarbekas pankrotimenetlus: raamatupidamise korraldamise sisseseadmine, vara inventuur, dokumentide ettevalmistamine Eesti Töötukassale esitamiseks, raamatupidamisdokumentide ekspertiis, nõuete kontroll, võlausaldajate üldkoosolekute ettevalmistamine ja läbiviimine, toimingud äriühingu likvideerimise alustamiseks (dokumentide arhiveerimine) jms. Võlausaldajate esimene üldkoosolek ja hiljem pankrotitoimkonna oma koosolek otsustas mitte tagastada TSEAS (uus ärinimi TS AS) poolt mõned päevad enne pankroti väljakuulutamist võlgniku arvele kantud 206 000 krooni. TSE AS esitas Harju Maakohtule hagi ja üldkoosolekule tingimusliku nõude. Harju Maakohtu 06.03.2011.a otsusega rahuldati TSE AS hagi, mille peale otsustas haldur esitada apellatsioonkaebuse, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2011.A otsusega rahuldamata. Vaidlus seisnes PankrS § 123 tõlgendamises kuna haldur leidis, et säte ei võimalda raha tagastamist. Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu resolutsiooni muutmata, kuid muutis maakohtu põhjendusi. Haldur enne vara välistamise taotluse rahuldamata jätmist konsulteeris mitme kolleegiga ja tuli välja et senine praktika raha välistamisel pankrotivarast on kaootiline, seetõttu otsustas haldur, et otsuse vara välistamiseks peab tegema kohus. Kohtuotsusega jäeti kõik menetluskulud pankrotivõlgniku kanda. Haldur kontrollis peale jaotusettepaneku koostamist kõiki TSE AS Advokaadibüroo Pohla ja Hallmärgi poolt esitatud arveid ja leidis, et TSE AS poolt kantud menetluskulud olid põhjendatud ja mõistlikus suuruses. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramine on formaalne menetlus, milles arvestatakse peamiselt seda, kas menetluskulu on Vabariigi Valitsuse poolt märgitud piirmäärades, siis vaidluse pidamine TSE AS ei olnud otstarbekas ja perspektiivikas. Seetõttu otsustas haldur sõlmida kompromissi, mille tulemusel maksis haldur TSE AS välja 4 685,33 eurot. Vaidlus menetluskulude üle oleks venitanud pankrotimenetluse lõpu teadmata kaugusesse. 03.05.2010.a sõlmis haldur OÜ DE kompromisslepingu, mille sisuks oli väärtuse vahe hüvitamine kokku summas 144 000 krooni. Nimelt heitis haldur OÜ DE ette, et ta oli ostnud pankrotivõlgnikult turuväärtusest madalama hinnaga vara (korteriomandi aadressil XXX). 29.01.2010.a esitatud pretensiooni ja sellele järgnenud läbirääkimiste tulemusel sõlmisid pooled kokkuleppe, mille alusel OÜ DE kompenseerib 144 000 krooni ulatuses ostuhinna ja väärtuse vahe. Kokkuleppe täitmise tagamiseks sõlmisid pooled transpordivahendite pandilepingu, mille alusel pantis OÜ DE endale kuuluvad seitse (7) sõidukit pankrotivõlgniku kasuks. Haldur ütles PankrS § 51 lg 3 kohaselt üles AS Nordea Finance Estonia sõlmitud kaks liisinglepingut, millega võlgnik oli liisinud kaks kallihinnalist laadur-ekskavaatorit. AS Nordea Finance Estonia nõuet liisinglepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamiseks ei esitanud.

Halduri poolt esitatud avalduse alusel maksis Eesti Töötukassa AS DE(pankrotis) töötajatele välja saamata jäänud palga, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamise hüvituse. Pankrotivõlgniku ja AS ME poolt oli enne pankroti väljakuulutamist sõlmitud ehituse alltöövõtuleping nr XXX, mille alusel võttis pankrotivõlgnik endale kohustuse omal kulul korraldada garantiiajal ilmsiks tulnud vigade ja puuduste kõrvaldamise. Lepingust tulenevat kohustust tagas Swedbank AS poolt antud garantii, mida omakorda tagas hoiuse pandileping. Vaidluse tulemusel maksti AS ME Swedbank AS poolt välja 166 eurot. Kohtukulud ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukuluna maksti tsiviilasjas 2-10-20087 TS AS tema poolt hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 1 438,01 eurot ja sama suure summa riigilõivuna maksis pankrotivõlgnik apellatsioonkaebuselt samas tsiviilasjas. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Halduri hinnangul oli AS DE(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks üleüldine halvenenud majandussituatsioon, mis kumuleerununa AS ME lisatööde finantseerimisest keeldumisega tekitas osaühingule prognoosimatu kahjumi. Käibevahendite puudujääk ja osanike soovimatus teha täiendavaid sissemakseid osaühingu omakapitali, viisid olukorrani, kus osa ettevõttest viidi üle teise ühingusse (ettevõtte üleminek). Pankrotihalduri tasu AS DE(pankrotis) pankrotivara suurus on 51 458,67 eurot. Pankrotihaldur on taotlenud määrata halduri tasuks 6 610,77 eurot, mis jääb PankrS-s sätestatud halduri tasu piiridesse (halduri tasu alammäär pankrotivara suuruselt 51 458,67 eurot on 4 665 eurot, millele liidetakse 10% pankrotivara alumist piiri ületavalt summalt (51 458,67 – 32 001 = 19 457,67, kokku 4 665 + 1 945,77 = 6610,77). PankrS § 65 lõige 1 alusel võib kohus halduri taotlusel määrata halduri tasu büroole. Kuna haldur tegutseb läbi advokaadibüroo, mis on käibemaksukohuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks 20% 1 322,15 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele. Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS DE(pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Pankrotihalduri hinnangul oli AS DE(pankrotis) maksejõuetuse peamiseks põhjuseks halvenenud majandussituatsioon ning samaaegselt AS ME lisatööde finantseerimisest keeldumine. Muu hulgas on maksejõuetuse tekkimise põhjustanud käibevahendite puudujääk ja osanike soovimatus teha äriühingusse täiendavaid sissemakseid. Haldur ei ole välja toonud, et maksejõuetust oleks põhjustanud kuriteo tunnustega teod karistusseadustiku (KarS) alustel.