Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-09-65849

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu määruse peale on võlgnikul õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.

I Asjaolud ja menetluse käik 07.12.2009 esitas võlgnik AS DE Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tegeles võlgnik elektrimontaažitöödega ning elektriehitus- ja paigaldustöödega. Võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on tingitud ehitus- ja kinnisvarasektorit taganud raskustest ja üldisest majanduslangusest, samuti tellimuste vähenemisest ja Ti büroohoone (asukohaga Sadama 5/7) ehitamisel saadud kahjumist. Võlgniku avaldusele oli lisatud seletuskiri võlgniku maksejõuetuse kohta, vara ja võlgade nimekiri, äriregistri väljavõte ning maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Võlgnik palus algatada pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Harju Maakohtu 17.12.2009.a määrusega võeti AS DE pankrotiavaldus menetlusse, algatati pankrotimenetlus ning nimetati ajutiseks halduriks Indrek N .

II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule 15.01.2010. a oma aruande.

2-09-65849 Ajutise halduri aruande kohaselt alustas AS DE majandustegevust 2000. aastal. Äriregistrisse on AS DE kantud 07. septembril 2000.a. registrikoodiga xxx. Aktsiakapital on 400 000 krooni, ainuaktsionäriks on Vladimir P . Käesoleval ajal on juhatuse liikmeks samuti Vladimir P. Ajutine haldur tuvastas, et võlgniku raamatupidamises kajastatud varade seisu ja nõuete aluseks olevate dokumentide, samuti kolmandate isikute poolt esitatud andmete alusel võib võlgniku vara turuväärtuseks hinnata pankrotimenetluse algatamise seisuga ligikaudu 1 793 636,9 krooni. Võlgniku vara koosneb pangakontol olevatest rahalistest vahenditest summas 79 880 krooni ja sularahast kassas summas 15,90 krooni, nõuetest ostjate vastu summas 395 867 krooni, lühiajalistest nõuetest summas 236 846 krooni ning pikaajalistest nõuetest summas 374 115 krooni (võlgniku tähtajaline hoius AS-s Swedbank), ettemaksudest varude eest summas 513 krooni ning materiaalsest põhivarast, mille realiseerimisväärtus võib olla hinnanguliselt kuni 500 000 krooni. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on ajutisele haldurile teadaolevalt seisuga 11.01.2010. vähemalt 5 110 125 krooni. Ajutine haldur märkis oma aruandes, et kuna nimetatud summale võib nõuete esitamise käigus lisanduda ka intresse, leppetrahve, viiviseid jms., siis võlgnevuste tegelik suurus selgub peale nõudeavalduste esitamist, halduri poolt nende kontrollimist ja nõuete kaitsmist. Võlgnik võlgnes tarnijatele kokku 2 426 184 krooni ja maksuvõlgadena Maksu- ja Tolliametile 665 806 krooni. Võlgniku võlad töövõtjatele ja muud viitvõlad moodustasid seisuga 31.12.2009. kokku 1 295 676 krooni, mis tulenesid maksmata töötasudest ja puhkusehüvitistest. Muude kohustustena moodustasid võlgniku lühiajalised kohustused summas 315 824 krooni ja pikaajalised kohustused 406 635 krooni, mis tulenevad peamiselt võetud laenudest, võlakirjadest ja kapitalirendi kohustustest. Ajutise halduri aruande kohaselt oli 2007. majandusaasta oli võlgnikule hea tegevusaasta, kuid 2008.a aasta oli juba halb tegevusaasta. 2008. a müügitulu küll suurenes, kuid kasumi asemel teenis ettevõte 1 038 295 krooni kahjumit. Müügitulu vähenemise põhjuseks oli turusituatsiooni muutus, nõudluse vähenemine ja tihenenud konkurents. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku arvates tema maksejõuetus tingitud eelkõige ehitussektorit taganud raskustest ja üldisest majanduslangusest, tihenenud konkurentsist Eesti ehitusturul ja alates 2008. a algusest märkimisväärsest ehitustegevuse vähenemisest, mis tõi kaasa tellimuste vähenemise. Teiseks oluliseks põhjuseks oli AS ME poolne lisatööde finantseerimisest keeldumine ehitusobjektil AS T büroohoone, mille tulemusena sai võlgnik kahjumit ligikaudu 1 miljon krooni. Ajutine haldur analüüsis võlgniku majandustegevust ja raamatupidamise andmeid ning tuvastas, et võlgniku majanduslik olukord on alates 2008. a märgatavalt halvenenud ja võlgnik on aruande koostamiseks ajaks maksejõuetu ning selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast lähtuvalt ajutine. Ajutine haldur hindas võlgniku makseraskuste alguseks juba 2008. aastat. Võlgniku seletuse kohaselt hakkas võlgnik tundma ajutisi makseraskusi 2009. a septembri lõpus piisavate käibevahendite puudumise tõttu. Siis lootis võlgnik, et vara võõrandamisega AS-lt EEE tellimuste saamisega vastavalt lepingule õnnestub olukorda parandada. AS MEpakkus võlgnikule võimalust osaleda konkursil KKjuurdeehituse elektripaigaldiste ehitamiseks. 2009. a novembri lõpuks selgus, et konkurss toimub alles järgmisel aastal ning OÜ EEE loobus halva majandusolukorra tõttu tellimustest. Kooskõlas ajutise halduri aruandega otsustas võlgniku aktsionäride üldkoosolek 2. aprillil 2009.a võtta AS DE tegevuse eesmärgiks elektri sisetööd ja 2009. a lõpuks loobuda elektri välisvõrkude ehitamisest, samuti tehti nõukogule ja juhatusele ülesandeks uurida põhivahendite vajadusi ning võimalusel

2-09-65849 üleliigsetest põhivahenditest loobuda. Võlgniku nõukogu otsustega 2009.a aprillis, juunis, juulis, augustis, septembris ja novembris otsustati võõrandada võlgnikule kuuluvad transpordivahendid, mis enamuses müüdi võlgniku lähikondsetele DEOÜ-le ja DEOÜ-le. Ühtlasi võõrandas võlgnik lähikondsele DEOÜ-le võlgnikule kuulunud korteriomandi – mitteeluruumi aadressil Xxx, Tallinn. Ajutine haldur leidis, et korteriomand võõrandati alla tegeliku turuhinna, kuna ostu-müügi lepingu kohaselt oli müügihind väiksem võrreldes Uus MKOÜ poolt antud hinnangus toodud korteriomandi väärtusega. Eeltoodu alusel leidis ajutine haldur, et pankrotimenetluses esineb vara tagasivõitmise võimalus tulenevalt pankrotiseaduse §-st 110. Vara müük alla turuhinna võib kujutada endast juhatuse liikme rasket juhtimisviga. Kuivõrd suur osa võlgniku varast võõrandati OÜ-le DE, võis ajutise halduri hinnangul toimuda ka ettevõtte üleminek äriseadustiku § 180 tähenduses. Ajutine haldur leidis oma aruandes, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud üleüldisest halvenenud majandussituatsioonist, samuti AS ME poolt AS T büroohoone ehitusobjektil lisatööde finantseerimisest keeldumisest, mille tulemusena võlgnik kandis kahjumit ning samuti võimalikust ettevõtte üleminekust OÜ-le DE ja juhatuse liikme poolt toime pandud raskest juhtimisveast seoses võlgniku vara võõrandamisega alla turuhinna. Samas leidis ajutine haldur, et puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ning ei esine võimalusi ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks eelkõige põhjusel, et tootmisega seotud põhivarad on võõrandatud. Lähtudes eeltoodust leidis ajutine haldur, et AS DE pankrot tuleb välja kuulutada ning võlgniku juhatuse liikmelt tuleb võtta võlgniku vanne.

III Kohtuistung Harju Maakohtus 18.01.2010 toimunud kohtuistungile ilmusid võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige ja võlgniku lepinguline esindaja, kes jäid esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde. Täiendavalt märkis ajutine haldur, et kuigi tema aruandes oli välja toodud võlgniku vara väärtus, võib reaalne vara võõrandamise väärtus osutuda madalamaks. Võlgniku lepinguline esindaja selgitas istungil, et võõrandatud sõidukite kohta võeti Balti Realiseerimiskeskuselt hinnang turuväärtuse kohta, mistõttu müüdi sõidukid turuväärtuse alusel. Võõrandatud mitteeluruum oli keldrikorrusel asuv väike korteriomand, mille võõrandamise hind on praegusel majanduslikult raskel ajal õige. Võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige lisas täiendavalt, et mitteeluruumi võõrandamisel võeti ühendust erinevate kinnisvarabüroodega, kuid üle 100 000 krooni keegi hinnaks ei pakkunud. Seetõttu võeti vastu otsus võõrandada mitteeluruum OÜ-le DE, kuna viimane pakkus kõige kõrgemat hinda. Püsiv maksejõuetus tekkis võlgniku seadusliku esindaja selgituste kohaselt 2009. a novembris. IV Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega

2-09-65849 (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. 07.12.2009 esitas võlgnik aktsiaselts DE Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirjaga, võlgniku selgitusega maksejõuetuse põhjuste kohta, ajutise pankrotihalduri aruandega, registriväljavõtetega, vastustega ajutise halduri järelepärimistele, AS DEbilansi ja kasumiaruandega seisuga 31.12.2009.a, koopiaga võlgniku kassaraamatust ning võlgniku juhatuse liikme vastusega ajutise halduri järelpärimisele ja võlgniku juhatuse liikme kinnitusega kehtivate töölepingute puudumise kohta – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku vara turuväärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga võib ajutise halduri aruandest lähtuvalt olla hinnanguliselt kõige enam 1 793 636,90 krooni. Võlgniku teadaolevad kohustused on ajutise halduri aruande kohaselt seisuga 11.01.2010.a. vähemalt 5 110 125 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puuduvad töötajad ja äriühingul puudub võimalus oma tegevuse jätkamiseks. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab esialgsel hinnangul pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on tuvastanud, et antud asjas võivad esineda vara tagasivõitmise võimalused tulenevalt PankrS §-st 110. Asjas kogutud tõenditega – ajutise halduri aruandega, AS DE aktsionäride üldkoosoleku 02.04.2009. a otsusega, AS DE nõukogu otsustega 2009. a aprillist, juunist, juulist, augustist, septembrist ja novembrist, võlgniku juhatuse liikme seletusega ajutisele pankrotihaldurile, 17.09.2009. a AS DE ja DEOÜ vahel sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu ning Uus M K eksperthinnanguga nr 7107/069 – on kohtu hinnangul tõendatud, et võlgnik on 2009. a võõrandanud olulise osa talle kuulunud varast ning enamus varast on võõrandatud võlgniku lähikondsetele DEOÜ-le ja DEOÜ-le. Korteriomand asukohaga Xxx on võõrandatud väiksema hinnaga, kui on selle turuväärtuseks hinnanud Uus MKOÜ. Võlgniku juhatuse liikme seletuse kohaselt toimus korteriomandi müük lähikondsele kõrgema hinnaga, kui oli selle tegelik turuväärtus. Kohus leiab, et antud pankrotimenetluses võivad esineda võimalused vara tagasivõitmiseks, mistõttu kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning esitama vastavad nõuded. Ajutine haldur leidis, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud üleüldisest halvenenud majandussituatsioonist, samuti AS ME poolt AS T büroohoone ehitusobjektil lisatööde finantseerimisest keeldumisest, mille tulemusena võlgnik kandis kahjumit ning samuti võimalikust ettevõtte üleminekust OÜ-le DE ja juhatuse liikme poolt toime pandud raskest juhtimisveast seoses võlgniku vara võõrandamisega alla turuhinna. Võlgnik ise on leidnud, et ta on võõrandanud vara turuhinna kohaselt, kuna transpordivahendite võõrandamise hinna määratlemisel võeti aluseks Balti Realiseerimiskeskuse OÜ hinnang ning mitteeluruum müüdi tegelikust turuhinnast kõrgema

2-09-65849 hinnaga. Võlgniku endisel omanikul ja juhatuse liikmel Sergei Z `il on seosed ettevõttega DEOÜ, kus ta on osanik ja juhatuse liige. Endise võlgniku omanikul ja juhatuse liikmel Boriss Nežinski`il on seosed ettevõttega DEOÜ, kus ta on osanik ja juhatuse liige ning seega võõrandati vara võlgniku lähikondsetele. Kohus leiab, et kuna ajutise pankrotihalduri tööperiood ei ole olnud piisav, et välja selgitada eelnimetatud võimalike juhatuse liikme kohustuste rikkumisega seotud asjaolud, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku juhatuse liikme juhtimisvigadega seotud asjaolud. Ajutine haldur tuvastas oma aruandes, et 2007. majandusaasta oli võlgnikule hea tegevusaasta, kuid 2008.a aasta oli juba halb tegevusaasta. 2008. a müügitulu küll suurenes, kuid kasumi asemel teenis ettevõte 1 038 295 krooni kahjumit. Müügitulu vähenemise põhjuseks oli turusituatsiooni muutus, nõudluse vähenemine ja tihenenud konkurents. Võlgnik leiab, et võlgniku maksejõuetus on olnud tingitud eelkõige ehitussektorit taganud raskustest ja üldisest majanduslangusest, tihenenud konkurentsist Eesti ehitusturul ja alates 2008. a algusest märkimisväärsest ehitustegevuse vähenemisest, mis tõi kaasa tellimuste vähenemise. Teiseks oluliseks põhjuseks oli AS ME poolne lisatööde finantseerimisest keeldumine ehitusobjektil AS T büroohoone, mille tulemusena sai võlgnik kahjumit ligikaudu 1 miljon krooni. Ajutine haldur hindas võlgniku makseraskuste alguseks juba 2008. aastat. Võlgniku seletuse kohaselt hakkas võlgnik tundma ajutisi makseraskusi 2009. a septembri lõpus piisavate käibevahendite puudumise tõttu. Siis lootis võlgnik, et vara võõrandamisega AS-lt EEE tellimuste saamisega vastavalt lepingule õnnestub olukorda parandada. AS ME pakkus võlgnikule võimalust osaleda konkursil KK juurdeehituse elektripaigaldiste ehitamiseks. 2009. a novembri lõpuks selgus, et konkurss toimub alles järgmisel aastal ning OÜ EEE loobus halva majandusolukorra tõttu tellimustest. Võlgniku põhivahendite müük vähendas kreditoorseid võlgnevusi, kuid ei muutnud võlgniku finantsolukorda paremaks, mistõttu võlgnik esitas 2009. a detsembris kohtule pankrotiavalduse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgnik ei ole hilinenud pankrotiavalduse esitamisega kohtule. Kohus leiab ülaltoodud tõendeid ja seisukohti arvesse võttes, et AS DE pankrot tuleb välja kuulutada ning nimetada pankrotihalduriks Indrek N . Indrek N on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AS DE pankrotihalduriks. Kohus leiab, et kooskõlas PankrS § 86 lõikega 1 tuleb võlgniku juhatuse liikmeid kohustada kinnitama kohtus vandega, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged.

Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.