Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-173-11 Tartu, 22. veebruar 2012. a Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Tatjana Kitšatova hagi OÜ NARVA EHITUSPROJEKT vastu 623 euro 65 sendi saamiseks Tartu Ringkonnakohtu 26. augusti 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-5292 OÜ NARVA EHITUSPROJEKT määruskaebus Hageja Tatjana Kitšatova (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja OÜ NARVA EHITUSPROJEKT (registrikood 11002901), esindaja vandeadvokaat Oleg Nišajev 6. veebruar 2012, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 26. augusti 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-5292.
2.Saata OÜ NARVA EHITUSPROJEKT apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Tagastada määruskaebuselt 19. septembril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot OSAÜHINGU ALINEA ÕIGUSBÜROO arvelduskontole nr 10220049878018.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Tatjana Kitšatova (hageja) esitas 3. veebruaril 2010 Viru Maakohtule OÜ NARVA EHITUSPROJEKT (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 9758 krooni, sh 9558 krooni ettemaksu ja 200 krooni sunniraha (s.o kokku 623 eurot 65 senti). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29. septembril 2008 lepingu, millega kostja kohustus tegema ehitusprojekti hageja kinnistul asuva elamu ja garaaži rekonstrueerimise ning kõrvalhoone ehitamise kohta (edaspidi leping). Lepingu järgi oli kostjal kohustus esitada projekt Narva linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks 26. detsembriks 2008. Hageja tasus kostjale ettemaksu 9558 krooni (610 eurot 87 senti). Kostja ei esitanud projekti ametile kooskõlastamiseks kokkulepitud tähtpäevaks. Amet tegi seepeale ettekirjutuse, millega kohustas hagejat maksma sunniraha 200 krooni. Kostja esitas projekti ametile
2.veebruaril 2009. Amet tagastas projekti 27. veebruaril 2009 kostjale ilma projekti heaks kiitmata, loetles projekti sisulised puudused ja vormivead ning palus need kõrvaldada. Mais 2009 nõudis hageja kostjalt selgitusi projekti esitamata jätmise kohta. Kostja nõudis seejärel hagejalt projekti parandamise eest lisatasu ning palus teha toimingud, mida ta lepingu sõlmimisel oli lubanud ise teha. 15. juulil 2009 andis hageja kostjale täiendava tähtaja projektis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Amet määras projekti esitamise tähtpäevaks 21. septembri 2009. Kostja teatas
20.juulil 2009, et ei kõrvalda puudusi, sest amet ei ole põhjendanud projekti kooskõlastamata jätmist.
15.augustil 2009 ütles hageja lepingu üles ning palus tagastada hageja tasutud ettemaksu ning
hüvitada ametile makstud sunniraha.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Ta väitis, et koostas projekti lepingutingimuste järgi. Hageja rikkus lepingut, jättes kostjale tähtaegselt esitamata projekti koostamiseks vajalikud dokumendid ning teavitamata maatüki piiride muutumisest. Hageja nõudis kostjalt projektiosade koostamist ja projekti kooskõlastamist, milles pooled ei olnud kokku leppinud. Ameti loetletud puudused ei anna alust lugeda projekti lepingutingimustele mittevastavaks.
3.Maakohus rahuldas hagi 7. juuli 2010 tagaseljaotsusega, jättes otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja, paludes menetluse taastada. 30. juulil 2010 täiendas maakohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Maakohus jättis 13. septembri 2010. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas
17.detsembri 2010. a määrusega maakohtu määruse ja saatis asja menetluse taastamiseks maakohtule. Maakohus määras 26. jaanuari 2011. a kohtuistungil, et pooled peavad 31. jaanuariks 2011 esitama kõik olulised tõendid, sh projekti, ja menetluskulude nimekirjad, ning et kohus teeb kohtuotsuse teatavaks 17. veebruaril 2011.
4.Hageja esitas maakohtule 1. veebruaril 2011 täiendava hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista ettemaksu 610 eurot 87 senti ja sama suure viivise. Hageja väitis, et lepingu järgi oli kostjal kohustus koostada projekt ja esitada see ametile hiljemalt
26.detsembril 2008. Kuna kostja ei esitanud projekti kooskõlastamiseks tähtaegselt ega kõrvaldanud projekti puudusi, taganes hageja lepingust 15. augustil 2009. Kostja ei ole tagastanud hagejale ettemaksu. Seetõttu on hagejal lepingu p 9.2 alusel õigus nõuda viivist.
5.Kostja vaidles hageja täiendavale hagiavaldusele vastu. Ta leidis, et hageja esitatud dokumendist ei selgu, kas see on varem esitatud hagi uus redaktsioon, hagi muutmine vms dokument. Hagejal ei ole õigust pärast kohtuistungi lõppemist muuta hagi alust ja eset. Maakohus peab jätma hageja hilinenult esitatud dokumendi läbi vaatamata ja tagastama selle hagejale.
6.Maakohus uuendas 14. veebruari 2011. a määrusega asja arutamise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 437 lg 1 p 1 alusel. Maakohtu määruse kohaselt on pooled saatnud maakohtule pärast kohtu määratud tähtpäeva möödumist avaldusi ja taotlusi, mille kohta, ei olnud kohtul võimalik enne kohtuotsuse tegemist seisukohta võtta. Kuna see võib olla kohtuotsuse tühistamise aluseks, tuleb asja arutamine uuendada.
9.märtsi 2011. a kohtuistungil määras kohus kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks 22. märtsi 2011. a.
7.Maakohus rahuldas hagi 2. mai 2011. a otsusega, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 610 eurot 87 senti ja viivise 610 eurot 87 senti. Maakohus täiendas 14. juunil 2011 otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 29. augustil 2008 lepingu, mille kohaselt kostja kohustus
26.detsembriks 2008 tegema ning esitama ametile kooskõlastamiseks ehitusprojekti arhitektuur- ja ehitusosa. Hageja on tasunud kostjale ettemaksu 30% töö hinnast. Hageja ütles lepingu 15. augustil 2009 üles lepingu rikkumise tõttu. Ülesütlemisavaldust tuleb käsitada taganemisavaldusena.
Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus lepingut oluliselt, mistõttu oli hagejal õigus lepingust taganeda. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas poolte sõlmitud leping hõlmas lisaks projekti arhitektuurehitusliku osa tegemisele ka muid projekti osi, mis olid vajalikud projekti kooskõlastamiseks. Kostja pidi oma erioskuste ja -teadmiste tõttu olema teadlik, et üksnes arhitektuurehituslikust osast ei piisa projekti kooskõlastamiseks vajalike nõuete täitmiseks. Lepingu järgi võib eeldada hageja huvi, et leping hõlmab kõiki kooskõlastamiseks vajalikke projekte. Kostja tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele. Lisaks esitas kostja projekti kooskõlastamiseks ametile pärast lepingus kokkulepitud tähtpäeva. Projekt oli puudustega, mistõttu seda ei kooskõlastatud. Põhjendatud ei ole kostja väide, et ta ei saanud lepingut täita, sest hageja ei esitanud talle geodeesiaplaani. Samuti ei ole põhjendatud kostja väide, et projektis ei olnud puudusi, mis oleks takistanud selle kooskõlastamist. Vaatamata hageja antud täiendavale tähtajale ei kõrvaldanud kostja neid puudusi. Kuna kostja esitas projekti hagejale alles kohtumenetluses, ei ole mõistlik kostja väide, et hageja ei saa tugineda lepingutingimustele mittevastavusele, kuna ta ei vaadanud tööd üle. Kostja rikkus lepingut oluliselt, mistõttu oli hagejal õigus sellest taganeda. Seetõttu on kostjal kohustus tagastada hagejale lepingu järgi saadud 610 eurot 87 senti. Lisaks on kostjal lepingu tähtpäevast kuni lepingu ülesütlemiseni kohustus maksta hagejale lepingu p 9.2 alusel viivist 0,2% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest ja alates lepingu ülesütlemisest 8% võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 94 ja 113 järgi. Kuna hageja on palunud vähendada viivist kuni põhinõudeni, tuleb kostjalt lisaks ettemaksuna saadud 610 eurole 87 sendile välja mõista viivis 610 eurot 87 senti.
8.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse norme. Maakohus ei kontrollinud hageja esindaja esindusõigust. Maakohus ületas hagi piire, tehes otsuse nõude kohta, mida hageja ei esitanud. Samuti tugines maakohus otsuses asjaoludele, mida menetluses ei arutatud, ning jättis tõendid uurimata ja hindas tõendit valesti, jagas valesti tõendamiskoormuse, uuendas menetluse ebaseaduslikult ja võttis menetlusse uusi nõudeid. Lisaks kohaldas maakohus valesti materiaalõiguse norme, sest mõistis kostjalt alusetult välja rohkem viivist, kui hagejal on õigus saada. Poolte sõlmitud töövõtulepingu järgi ei või lepingulise viivise summa ületada 10% lepingu hinnast. Lisades sellele seadusjärgse viivise, on hagejal õigus saada viivist 268 eurot 9 senti. Samuti leidis maakohus valesti, et hageja taganes töövõtulepingust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tartu Ringkonnakohus keeldus 26. augusti 2011. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Ringkonnakohtu määruse kohaselt võtab ringkonnakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 järgi lihtmenetluses tehtud maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus menetles hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause alusel lihtmenetluses. Maakohus ei andnud TsMS § 442 lg 10 esimese lause kohaselt luba otsuse edasikaebamiseks. Pole alust väita, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt valesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu otsusega ning sisustab kohaldatud õigusnorme ja hindab tõendeid maakohtust erinevalt, ei anna alust väita vastupidist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei pea apellatsioonkaebuses toodud materiaal- ja menetlusõiguse normide rikkumisi jämedateks. Kostja viitas apellatsioonkaebuses sellele, et maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja rohkem viivist, kui hagejal oli õigus saada. Poolte sõlmitud lepingu järgi ei või viivis ületada 10% lepingu hinnast ehk 203 eurot 62 senti. Lisades sellele VÕS §-des 94 ja 113 ettenähtud viivise, oleks maakohus saanud kostjalt välja mõista viivist kokku 268 eurot 9 senti. Maakohus mõistis kostjalt välja viivise 610 eurot 87 senti. Mõistes kostjalt alusetult välja 342 eurot 78 senti, kohaldas maakohus materiaalõiguse normi selgelt valesti.
11.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ta leidis, et ringkonnakohus jättis põhjendatult apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohtul oli õigus keelduda lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui maakohus oli ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi, mis ei mõjutanud oluliselt asja lahendust.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ning hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
13.Lihtmenetluse asjas esitatud kaebust ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel menetlema, kui maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ega ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, selgelt rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt valesti hinnanud tõendeid või kui see ei võinud oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu määrus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta on TsMS § 638 lg 9 alusel vaidlustatav Riigikohtus. Kolleegium on selgitanud Riigikohtu pädevust lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel nt 12. oktoobril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11 tehtud määruses (vt p-d 15-18).
14.Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt 610 euro 87 sendi suuruse ettemaksu tagastamist ja lepingu p 9.2 alusel viivist 610 eurot 87 senti (II kd, tl 82-93). Kostja on vastuväidetes märkinud mh seda, et hageja nõue tagastada talle ettemaks ja tasuda ettemaksult arvutatavat viivist, on põhjendamatu ja alusetu (II kd, tl 161). Maakohtu 12. aprilli 2011. a kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde, märkides mh, et viivise arvestus ja nõude alus ei ole selge (II kd, tl 186). Maakohus ei ole otsuses kostja nende vastuväidete kohta seisukohta võtnud, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-s 7 sätestatud poolte seisukohtade kirjeldamise ja sama paragrahvi lg-s 8 sätestatud
otsuse põhjendamise kohustust. Apellatsioonkaebuses tugines kostja mh sellele, et maakohus ei arvestanud viivise väljamõistmisel poolte lepingut, mille kohaselt ei või lepinguline viivis ületada 10% lepingu hinnast (II kd, tl 32), ning et maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja rohkem viivist, kui hagejal oli lepingu järgi õigus saada. Kuna maakohus on kostja vastuväidet eirates rikkunud TsMS § 442 lg-d 7 ja 8 ning see rikkumine võis mõjutada asja lahendust, keeldus ringkonnakohus vähemalt osaliselt põhjendamatult apellatsioonkaebuse menetlemisest. Kuivõrd vähemalt eeltoodud osas ei ole apellatsioonkaebuse põhjendamatus ilmselge, peab ringkonnakohtus menetlema kogu apellatsioonkaebust (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 18).
15.Kolleegium selgitab, et ta ei hinda ülejäänud kostja väiteid ja asjaolusid, millele viimane tugines apellatsioonkaebuses ja määruskaebuses. Apellatsioonkaebuse menetlemisel peab ringkonnakohus TsMS § 652 järgi sisuliselt hindama kõiki poolte õigel ajal ja nõuetele vastavalt esitatud asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohtus asja läbivaatamisel ei oma tähtsust, mis asjaoludel vaidlustas kostja ringkonnakohtu määruse. Juhul kui pool esitab uusi asjaolusid ja tõendeid, peab ringkonnakohus need vastu võtma, kui uute asjaolude ja tõendite esitamise tingis maakohtu menetlusõiguse normide oluline rikkumine (vt selle kohta Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 39). Juhul kui maakohus rikkus menetlusõiguse norme oluliselt (TsMS § 669), peab ringkonnakohus tühistama maakohtu otsuse sõltumata poolte taotlustest (TsMS § 656). Menetlusõiguse normi olulise rikkumise korral peab ringkonnakohus, vaatamata TsMS § 652 lg-s 6 sätestatule, tühistama maakohtu otsuse igal juhul, st ka siis, kui pool ei esitanud sellisele rikkumisele õigel ajal vastuväidet TsMS § 333 järgi.
16.Kolleegium jätab menetluskulud TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.
17.Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu tagastada. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.