Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks
Kohtuasi
MB Invest Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki (Ennok) hagi Uve Jürgensi (Jürgens) vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-23390
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Uve Jürgensi kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
170 010 eurot 37 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja MB Invest Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok, esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos Kostja Uve Jürgens, esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando
Asja läbivaatamise kuupäev
3. veebruar 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-23390 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Uve Jürgensi kassatsioonkaebuselt 6. novembril 2013 tasutud kautsjon 1700 (üks tuhat seitsesada) eurot 10 senti Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ kontole nr 221046978771 (Swedbank AS).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MB Invest Eesti OÜ (pankrotis, MBI) pankrotihaldur Oliver Ennok (hageja) esitas 17. mail 2010 Harju Maakohtule hagi Uve Jürgensi (kostja) vastu, milles nõudis kostjalt 53 394 602 krooni 52 sendi suurust kahjuhüvitist. Hagiavalduse kohaselt oli kostja MBI asutaja. Samuti oli kostja MBI ainus juhatuse liige 3. jaanuarist 2006 kuni 8. maini 2007 ja ainus osanik 3. jaanuarist 2006 kuni 1. juulini 2007. Lisaks oli kostja ASi Miiduranna Tehas (MT) juhatuse liige 29. augustist 2006 kuni 9. märtsini 2007. MT suuraktsionärid
olid 2005. aastal Aarne Jõgimaa, esmalt isiklikult ja alates 28. oktoobrist 2005 oma ainuosalusega OÜ Laivi Puit (LP) kaudu, ja Leopold Garder, esmalt isiklikult ja alates 28. oktoobrist 2005 endaga seotud OÜ Gee Pluss (GP) kaudu. Ülejäänud MT aktsiakapital jagunes ligikaudu 30 väikeaktsionäri vahel.
13.juunil 2006 võõrandasid A. Jõgimaa ja L. Garder kõik neile kuuluvad MT aktsiad MBI-le, mille tulemusel MBI muutus MT põhiaktsionäriks. MBI, kes tegutses kostja kui oma ainsa juhatuse liikme kaudu, asus korraldama vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmist. Kostja koostas 27. novembril 2006 MBI nimel ülevõtmisaruande, milles määras õiglaseks hüvitiseks ühe MT aktsia eest 787 krooni. Kuigi vähemusaktsionärid hüvitise suurusega ei nõustunud, vaid pidasid õiglaseks hüvitiseks minimaalselt 1500 krooni aktsia kohta, otsustati 12. jaanuaril 2007 toimunud MT üldkoosolekul vähemusaktsionäride lihtaktsiate ülevõtmine hüvitisega 787 krooni ühe aktsia eest.
20.veebruaril 2007 kanti MT vähemusaktsionäride aktsiad üle MBI-le ja selle tulemusel omandas MBI 100% MT aktsiakapitalist. 22. veebruaril 2007 kandis MBI kõik MT aktsiad tagasi A. Jõgimaale (LP kaudu) ja L. Garderile (GP kaudu). MBI ja LP ning GP vahel 22. veebruaril 2007 sõlmitud aktsiate müügi- ja pandilepingute ning laenulepingu lõpetamise kokkuleppe ja aktsiate müügilepingu järgi müüs MBI LP-le 9427 aktsiat hinnaga 879 krooni 57 senti ühe aktsia eest ja GP-le 9125 aktsiat hinnaga 864 krooni 72 senti ühe aktsia eest. Ühe aktsia tegelik väärtus oli aga 3467 krooni, mis on tõendatud Harju Maakohtu 15. juuli 2008. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-13415, millega määrati vähemusaktsionäridele makstava õiglase hüvitise suuruseks 3467 krooni ühe aktsia kohta. Maakohtu määrus tugines Rimess MRI OÜ (Rimess) arvamusele. Seega müüs kostja aktsiad GP-le ja LP-le madalama hinnaga, kui oli nende tegelik väärtus. Samuti kaasnes müügilepinguga tasaarvestus, millega tasaarvestati GP ja LP kohustus tasuda 22. veebruari 2007. a müügilepingu järgne aktsiate müügihind ja MBI kohustus tasuda 13. juuni 2006. a müügilepingu järgne müügihind ja tagastada laenulepingu järgne laen. Tegelikult ei laekunud MBI-le aktsiate müügist seega mingit raha. 23. septembril 2009 kuulutati välja MBI pankrot. Kostja kui MBI juhatuse liige on tekitanud osaühingule kahju hoolsuskohustuse rikkumisega MT vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmisel. Ta koostas puuduliku ülevõtmisaruande, jättis välja selgitamata aktsiate tegeliku väärtuse, määras aktsiate eest liiga madala hüvitise ja otsustas selle eest vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmise. Audiitor on ülevõtmisaruannet küll kontrollinud, kuid audiitori hinnang ei ole jälgitav ja tema tööpaberid on vastuolulised. Kostja rikkus hoolsuskohustust ka sellega, et ta ei võtnud midagi ette hüvitise suuruse täiendavaks kontrollimiseks. Seega tekitas kostja MBI-le ülevõtmismenetluses kahju 5 257 178 krooni 85 senti, mis koosneb 3 816 320 krooni suurusest vähem makstud hüvitisest, 1 034 954 krooni 62 sendi suurusest viivisest hüvitise tasumisega viivitamise eest ja 405 904 krooni 23 sendi suurusest menetluskulust, mida vähemusaktsionärid kandsid õiglase hüvitise määramise kohtumenetluses ja mille MBI peab neile hüvitama. MBI-le tekitatud kahju on hõlmatud juhatuse liikme hoolsuskohustuse kaitse-eesmärgiga ja kostjalt nõutavat kahju ei ole solidaarvõlgnik hüvitanud. Isegi kui arvata 5 257 178 krooni 85 sendi suurusest kahjust maha audiitori tasutud 500 000 krooni, ei mõjuta see kostja kohustust hüvitada hageja nõutav kahju.
Samuti rikkus kostja hoolsuskohustust sellega, et võõrandas MBI-le kuuluvad MT aktsiad pärast ülevõtmist alla nende tegeliku väärtuse edasi GP-le ja LP-le. Aktsiate väärtus on kindlaks tehtud jõustunud kohtulahendiga. Aktsiate õige hind oli kokku 64 319 784 krooni, saadud vastusoorituse väärtus oli aga ainult 16 182 360 krooni 33 senti (tasaarvestatavad nõuded 8 291 756 krooni 75 senti + 7 890 603 krooni 58 senti). Seega tekitas kostja aktsiate müügiga MBI-le kahju 48 137 423 krooni 67 senti. Asjakohatu on hageja viide GP ja LP vastu esitatud tagasivõitmise hagile ja selles menetluses sõlmitud kompromissile, mille alusel tasuti hagejale 3 000 000 krooni. See ei mõjuta kostja kahju hüvitamise kohustust. Selleks, et hageja oleks oma nõude kaotanud, peaks tagasivõitmise hagi olema täies ulatuses rahuldatud. Seda ei ole aga praegu toimunud. Kokku tekitas kostja MBI-le oma kohustuste rikkumisega kahju 53 394 602 krooni 52 senti.
7.detsembril 2010 esitas hageja nõude vähendamise avalduse ja palus kostjalt välja mõista 2 660 084 krooni 30 senti (170 010 eurot 37 senti). Nõude vähendamist põhjendas hageja sellega, et MBI võlausaldajate nõuded on õnnestunud osaliselt rahuldada ja MBI ainuosanik on kinnitanud, et ei soovi pankrotimenetlusest midagi saada.
21.märtsil 2011 esitatud menetlusdokumendis („Hageja seisukohad seoses kostja 21. detsembri 2010. a taotlusega") märkis hageja, et esitab oma nõuded alternatiivselt. Kui kohus leiab, et kogu kahju on võimalik kostjalt välja mõista kostja kohustuse rikkumise tõttu aktsiate ülevõtmisel, siis ei ole vaja muid esitatud asjaolusid kontrollida. Kui aga kohus leiab, et ülevõtmisest tuleneval alusel ei saa kogu nõutud summat kostjalt välja mõista, siis tuleb kontrollida ka aktsiate võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole MT vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmisel juhatuse liikme hoolsuskohustust rikkunud. Kostja määras MBI juhatuse liikmena vähemusaktsionäridele õiglase hüvitise õiget meetodit kasutades ja koostas seaduse nõuetele vastava ülevõtmisaruande. Hüvitise suurust on aruandes põhjendatud. Ülevõtmisaruannet oli kontrollinud vannutatud audiitor K. Kaasik, kes ei leidnud selles puudusi ja kes pidas hüvitise suurust seaduse nõuetele vastavaks. Seetõttu ei pidanud kostja hüvitise õigsuses kahtlema. Kostjal ei olnud põhjust hüvitise suurust täiendavalt kontrollida. Lisaks ei ole Rimessi arvamus usaldusväärne. MBI ei kasutanud õiglase hüvitise määramise menetluses piisavalt oma menetlusõigusi, et tõendada ülevõtmisaruandes määratud hüvitise suuruse õigsust. Vähemusaktsionäridele tsiviilasjas nr 2-07-13415 tehtud kohtulahendi alusel tasumisele kuuluv summa ei ole MBI kahju. Kui õiglane hüvitis aktsiate eest oli 3467 krooni aktsia kohta, siis oleks MBI-l tekkinud kohustus see summa vähemusaktsionäridele välja maksta ka juhul, kui sellise hüvitise oleks määranud mitte kohus, vaid kostja. Samuti ei ole põhjuslikku seost kostja tegevuse ja selle kahju vahel, mis seisneb MBI kohustuses maksta vähemusaktsionäridele tasumata hüvitiselt viivist pärast 7. maid 2007, kuna sellest ajast polnud kostja enam MBI juhatuse liige ega saanud mõjutada MBI kohustuste täitmist. Viivis on suurenenud põhjusel, et uus juhatus kaebas maakohtu lahendi põhjendamatult edasi. Kostja ei pea hüvitama hagejale menetluskulusid, sest ta kutsuti MBI juhatusest tagasi 7. mail 2007 ja vähemusaktsionäride avaldus võeti kohtu menetlusse alles 30. mail 2007. Seega ei olnud kostja
hüvitise määramise menetluse ajal enam MBI juhatuse liige ega saa ka vastutada menetluskulude kui väidetava kahju eest. Äriseadustiku (ÄS) § 3631 jj eesmärk on kaitsta vähemusaktsionäre ja tagada, et põhiaktsionär maksaks neile ülevõetavate aktsiate eest õiglast hüvitist. Nendest sätetest tulenevate kohustuste rikkumisele tuginedes ei saa põhiaktsionär nõuda oma juhatuse liikmelt kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Audiitorkogu eetikakomisjon kontrollis ülevõtmisaruannet kontrollinud audiitorit ja leidis, et tööpaberite järgi on jälgitav nii audiitori töö kui ka tema otsused ja järeldused ja et esialgse ülevõtmishinna ja vähemusaktsionäride tellitud hindamise tulemuse erinevus tulenes erinevatest eeldustest (vabad rahavood, omakapitali hind jms). Andres Juhkami arvamusest tuleneb, et audiitori valitud metoodika ja algandmed olid asjakohased ja majanduslikult põhjendatud ning hüvitis 787 Eesti krooni aktsia eest seisuga 27. november 2006 oli vähemusaktsionäride jaoks soodne ja majanduslikult põhjendatud. Põhjendamatu on ka hageja väide, et MT aktsiate turuhind oligi Harju Maakohtu 15. juuli 2008. a määrusega määratud õiglane hüvitis. Hüvitis võib olla ka turuhinnast suurem. Kahju tekitamisel saab aga lähtuda üksnes võrdlusest turuhinnaga. Harju Maakohtu 15. juuli 2008. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-13415 ei saa tõendada MT aktsiate turuhinda. Muid tõendeid aktsiate turuhinna kohta ei ole hageja esitanud. Kostja täitis aktsiaid LP-le ja GP-le võõrandades oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Ta müüs aktsiad nimetatud isikutele olukorras, kus MBI võlgnes GP-le 6 484 650 krooni ja LP-le 8 012 950 krooni. Eelnimetatud võlgnevused olid muutunud sissenõutavateks. Lisaks võlgnes MBI GPle 1 180 000 krooni MBI ja GP vahel 20. veebruaril 2007 sõlmitud laenulepingu alusel. MT aktsiad olid panditud GP ja LP kasuks ja kuna MBI ei olnud oma kohustusi GP ja LP vastu tähtaegselt täitnud, saanuksid GP ja LP 13. juuni 2006. a aktsiate müügilepingust taganeda või võõrandada nende kasuks panditud aktsiad oma äranägemisel hinnaga vähemalt 850 krooni ühe aktsia eest. Kummalgi eelnimetatud juhul ei oleks MBI saanud aktsiatest tulu. 22. veebruari 2007. a lepinguga müüs kostja aktsiad GP-le ja LP-le kallima hinnaga (vastavalt 864 krooni 72 senti ja 879 krooni 57 senti aktsia eest), kui MBI oli need ostnud (850 krooni aktsia eest). See võimaldas täita MBI kohustused GP ja LP ees. Kostja ei teadnud aktsiaid LP-le ja GP-le müües teistest MBI kohustustest peale nende, mis müügilepingu sõlmimisel tasaarvestati. Tsiviilasjas nr 2-10-23389 nõudis hageja kahju hüvitamist ka ülevõtmisaruannet kontrollinud audiitorilt. Viidatud tsiviilasjas kinnitati kompromiss, mille järgi audiitor ja tema kindlustusandja kohustusid tasuma MBI-le 32 000 eurot. Väidetava kahju hüvitamise kohustuse on teised solidaarvõlgnikud seega osaliselt täitnud ning ülejäänud osas on hageja nõudest teiste väidetavate solidaarvõlgnike vastu loobunud. Hageja on kaotanud kahju hüvitamise nõude kostja vastu, sest on loobunud GP-le ja LP-le müüdud aktsiate tagasinõudmisest. Tsiviilasjas nr 2-10-21472 esitas hageja aktsiate müügilepingute
tagasivõitmise hagi GP ja LP vastu ja pooled sõlmisid kompromissi, mille järgi hageja loobus müügilepingute kehtetuks tunnistamise nõudest ning GP ja LP tasusid hagejale 3 000 000 krooni. Hageja on loobunud võimalusest nõuda GP-lt ja LP-lt aktsiate väärtusele vastavat hüvitist ega saa seega nõuda ka aktsiate alla turuhinna võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamist kostjalt.
3.Harju Maakohus rahuldas 11. jaanuari 2013. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 170 010 eurot 37 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest tema koostatud ülevõtmisaruanne ei sisaldanud selgeid ja objektiivselt kontrollitavaid arvutuskäike. Ülevõtmishüvitis peab aga olema objektiivselt kontrollitav ja põhiaktsionär peab hüvitise määramise aluseid ning suurust ja õiglust selgitama ja põhjendama. Seega ei vastanud ülevõtmisaruanne ÄS § 3634 lg 1 nõuetele. Asjas on tuvastatud, et MBI pidi põhjendamatult madala hüvitise määramise tõttu läbima õiglase hüvitise määramise kohtuvaidluse (tsiviilasi nr 2-07-13415) ja peab tasuma ülevõetud aktsiate eest vähemusaktsionäridele täiendavalt 4 851 274 krooni 62 senti, sealhulgas vähem makstud hüvitist 3 816 320 krooni ja viivist 1 034 954 krooni 62 senti. Samuti peab MBI hüvitama vähemusaktsionäride menetluskulud 405 904 krooni 23 senti. Kostja väitel, et ta ei olnud hüvitise määramise menetluses menetlusosaline, ei ole tähtsust. Nii vähem makstud hüvitise, viivise kui ka menetluskulude hüvitamise nõue on MBI pankrotimenetluses tunnustatud. PankrS § 105 kohaselt on nõude tunnustamise toime võrdne jõustunud kohtuotsusega ning seda ei saa enam vaidlustada. Seega on selle summa väljamaksmise kohustus MBI otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Põhjuslik seos kostja kohustuse rikkumise ja kahju vahel on olemas. Kui enne aktsiate ülevõtmist ei olnud MBI-l aktsiaid ega kohustust nende eest tasuda, siis nüüd ei ole MBI-l küll aktsiaid, kuid on kohustus tasuda täiendavalt 5 257 178 krooni 85 senti. Samuti on MBI-l kohustus tasuda viivist ja menetluskulusid. Kuna hageja nõue põhineb kostja kui MBI juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisel, siis on asjakohatu kostja viide VÕS § 127 lg-le 2. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustuse eesmärgiks on muuhulgas hoida ära ühingule kahju tekkimine. Kostja rikkus hoolsuskohustust ka aktsiate võõrandamisel GP-le ja LP-le. Kuna jõustunud kohtumäärusega on määratud ülevõetavate aktsiate eest õiglaseks hüvitiseks 3467 krooni aktsia kohta, siis ÄS § 3632 kohaselt ongi see summa aktsiate väärtus ehk turuhind. Kostja võõrandas aktsiad seega mitmeid kordi alla turuhinna. Lisaks ei laekunud MBI-le aktsiate eest raha. Aktsiate omandamisel tasus MBI GP-lt võetud laenuga ja aktsiate müümisel 22. veebruaril 2007 tasaarvestati MBI müügihinna nõue LP ja GP nõuetega. Seega sai MBI GP-lt ja LP-lt vastusooritusena üksnes 16 182 360 krooni 33 sendi suuruse kohustuse tasaarvestamise. Kui kostja oleks võõrandanud MT aktsiad hinnaga, mis vastas aktsiate tegelikule väärtusele (3467 krooni aktsia eest), siis oleks MBI pidanud lisaks 16 182 360 krooni 33 sendi suuruse kohustuse tasaarvestamisele saama aktsiate eest veel 48 137 423 krooni 67 senti [aktsiate hind 64 319 784 krooni
– (LP nõue 8 291 756 krooni 75 senti + GP nõue 7 890 603 krooni 58 senti)]. Aktsiate väärtus oli 64 319 784 krooni ning saadud vastusoorituse väärtus 16 182 360 krooni 33 senti. Seega vähenes MBI vara kostja tehtud tehingu tulemusel 48 137 423 krooni 67 sendi võrra. Kostja kohustust hüvitada MBI-le kahju ei mõjuta asjaolu, et hageja esitas LP ja GP vastu aktsiate müügilepingu tagasivõitmise hagi ja et asjas sõlmiti kompromiss, mille alusel tasuti hagejale 3 000 000 krooni. Samuti ei mõjuta kostja hüvitamiskohustust asjaolu, et ülevõtmisaruannet kontrollinud audiitor, kes vastutab tekitatud kahju eest kostjaga solidaarselt, on tasunud hagejale kompromissi alusel 500 000 krooni (32 000 eurot).
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. oktoobri 2013. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt rahuldas maakohus hageja nõude õigesti ega ületanud alternatiivse nõude käsitlemisega nõude piire. Samuti ei olnud praegusel juhul tegemist nõude osalise rahuldamisega, sest hageja ei loobunud osaliselt nõudest, vaid vähendas TsMS § 206 lg 1 kohaselt nõuet. Seega võis kohus jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Ekslik on kostja väide, et talle ei ole siduv maakohtu määrus, millega määrati õiglaseks hüvitiseks 3467 krooni aktsia kohta. Õiglane hüvitis määratakse hagita menetluses, kus kohaldub uurimispõhimõte, ja kohus ei ole selles seotud avaldusele vastuväidete puudumisega. Kostja ei ole tõendanud, et ta täitis hüvitise suuruse määramisel oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Tal pidi tekkima kahtlus, kas hüvitis on õiglane, sest vähemusaktsionärid ei nõustunud hüvitise suurusega ja teatasid sellest kostjale juba enne ülevõtmise otsustamist. Maakohus ei eksinud kahju suuruse ega põhjusliku seoses käsitluses. Otsene varaline kahju on kas tegelikult kantud või tulevikus kindlasti kantavad kulutused. MT vähemusaktsionäride nõue 5 257 178 krooni 85 senti on hageja pankrotimenetluses tunnustatud. See nõue on võrdne jõustunud kohtulahendiga. Ka viivis ja menetluskulud on õigesti loetud MBI kahjuks. Maakohus tuvastas õigesti, et aktsiate ülevõtmine liiga madala hinna eest tõi kaasa selle, et MBI-l ei olnud enam vara, mille arvel tasuda vähemusaktsionäridele täiendavat hüvitist. Kohus võrdles õigesti aktsiate ülevõtmisele eelnenud olukorda, kus MBI-l ei olnud aktsiaid ega kohustust nende eest tasuda, aktsiate ülevõtmisele järgnenud olukorraga, kus MBI-l ei olnud enam aktsiad, kuid oli kohustus nende eest veel täiendavalt tasuda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks
Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud rikkunud menetlusnorme, andes hinnangu hageja mõlemale nõudele. Hageja esitas oma nõuded kostja vastu alternatiivselt, paludes mõista kostjalt välja 170 010 eurot 37 senti esmajärjekorras MT aktsiate ülevõtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude alusel (esimene alternatiivnõue) ning üksnes juhul, kui kohus seda nõuet 170 010 euro 37 sendi ulatuses ei rahulda, palus hageja kontrollida MT aktsiate võõrandamisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet (teine alternatiivnõue). Kuna maakohus andis hinnangu mõlemale nõudele, on ebaselge, kumma nõude alusel on kostjalt 170 010 eurot 37 senti välja mõistetud. Kohtud on tõendamiskoormuse kostja kahjuks ümber pööranud ja rikkunud tõendite hindamisel oluliselt menetlusõiguse norme. Sisuliselt on kohtud tõendina tuginenud vaid õiglase hüvitise määramise menetluses tehtud kohtumäärusele ja leidnud, et see tõendab nii MBI-le tekkinud kahju, kostja hoolsuskohustuse rikkumist kui ka põhjuslikku seost nende vahel ja et kostja peab tõendama vastupidist. Harju Maakohtu 15. juuli 2008. a määrus saab olla vaid üheks tõendiks teiste hulgas. Lisaks ei ole viidatud kohtumäärus kostjale siduv, sest ta ei olnud selles asjas menetlusosaline. Kostja tõendid on täielikult kõrvale jäetud (sh A. Juhkami arvamused). Kohtud kohaldasid MBI-le tekkinud kahju tuvastamisel valesti VÕS § 127 lg-d 1 ja 4 ning § 128 lg-t 3. Kohtud on vääralt lugenud MBI kahjuks täitmata jäänud hüvitise maksmise kohustuse MT vähemusaktsionäridele. MBI-l tekkis täiendava hüvitise maksmise kohustus, kuna ta ei olnud hüvitise määramise menetluses piisavalt hoolas ega esitanud selles menetluses tõendeid esialgse hüvitise suuruse põhjendamiseks ega õigel ajal taotlust ekspertiisi määramiseks, ega isegi mitte kostja ja audiitori poolt õiglase hüvitise suuruse kindlakstegemiseks koostatud dokumente. Viivisekohustus ei saa täiel määral olla seotud kostja tegevusega, sest ta ei olnud pärast 7. maid 2007 enam MBI juhatuse liige. Samuti ei pea kostja kandma vähemusaktsionäride menetluskulusid, sest ta ei olnud kohtumenetluse ajal enam MBI juhatuse liige. Kohtud on vääralt kohaldanud ka ÄS § 187 lg-t 2 ja valesti leidnud, et kostja rikkus oma kohustusi. Kostja ei ole korraliku ettevõtja hoolsusstandardit rikkunud. Kostja ei pidanud kahtlema ülevõtmisaruandes määratud hüvitise õigluses, sest aruannet kontrollis audiitor kui eriteadmistega isik. Lisaks on kohtud põhjendamatult jätnud kohaldamata VÕS § 139 lg 1, sest kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel. Kahjust tuleb arvata maha MBI-l kolmandate isikute vastu tekkinud nõuete majanduslik väärtus. Hagejal oli võimalik MT aktsiad kolmandatelt isikutelt tagasi nõuda või saada pankrotivarasse nende aktsiate väärtusele vastav hüvitis, millest hageja kompromissi sõlmides 3 000 000 krooni ületavas osas loobus. Seega ei saa hageja enam nõuda, et kostja hüvitaks väidetava kahju, mille viimane olevat MT aktsiate võõrandamisega tekitanud. Hageja esitas menetluse käigus nõude vähendamise avalduse, mille kohta ei ole kohtud teinud ühtegi lahendit. Vastupidi maakohtu resolutsioonis märgitule rahuldasid kohtud hagi tegelikult üksnes osaliselt. Alama astme kohtute lahenditest ei selgu, millised on nõude vähendamisest tulenevad materiaal- ja menetlusõiguslikud tagajärjed. Kohtud oleksid pidanud menetluskulude jaotamisel arvestama nõude vähendamisega ning jätma menetluskulud vähemalt osaliselt hageja kanda. Hageja oli hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest. Kuna alama astme kohtute otsuste kohaselt on hagi rahuldatud täies ulatuses, tähendab see,
et kostjalt mõistetakse riigituludesse välja 53 394 602 krooni 52 sendi suuruselt haginõudelt tasumisele kuulunud riigilõiv 1 500 000 krooni (95 867 eurot 47 senti), mis on enam kui pool rahuldatud haginõudest 170 010 eurot 37 senti. Selline lõpptulemus on kostja jaoks ilmselgelt äärmiselt ebaõiglane.
7.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
9.Kolleegium käsitleb esmalt vaidluse eset ja hageja nõude üldiseid eeldusi (I), seejärel aktsiate ülevõtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet (II), aktsiate alla turuhinna võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet (III) ning GP ja LP-ga sõlmitud kompromissi mõju kahju hüvitamise nõudele (IV). Seejärel annab kolleegium juhised asja uueks läbivaatamiseks (V) ning lõpetuseks käsitleb tsiviilasja hinda ja teeb menetluslikud otsustused (VI). I
10.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: · 13. juunil 2006 võõrandasid GP ja LP kõik neile kuuluvad MT aktsiad MBI-le, mille tulemusel MBI muutus MT põhiaktsionäriks ÄS § 3631 mõttes; · kostja oli 3. jaanuarist 2006 kuni 7. maini 2007 MBI juhatuse liige, kes korraldas vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmist; · 27. novembril 2006 koostatud ülevõtmisaruandes määras kostja ülevõetavate aktsiate eest vähemusaktsionäridele tasumisele kuuluvaks hüvitiseks 787 krooni aktsia eest ja selle hinna eest otsustati ülevõtmine ka 15. jaanuaril 2007 toimunud MT üldkoosolekul; · ülevõtmisaruannet oli 4. detsembril 2006 kontrollinud audiitor K. Kaasik; · 20. veebruaril 2007 kanti MT vähemusaktsionäride aktsiad üle MBI-le ja MBI omandas 100% MT aktsiakapitalist; · 22. veebruaril 2007 võõrandas kostja MBI nimel kõik MT aktsiad, neist 9427 aktsiat hinnaga 879 krooni 57 senti aktsia eest LP-le ja 9125 aktsiat hinnaga 864 krooni 72 senti aktsia eest GP-le; · aktsiate eest tasumisele kuuluva ostuhinna nõue tasaarvestati 13. juuni 2006. a müügilepingute järgsete tasumata ostuhinna nõuetega ning MBI ja GP vahel 20. veebruaril 2007 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõudega; · tsiviilasjas nr 2-07-13415 määras Harju Maakohus 15. juuli 2008. a määruses vähemusaktsionäridele tasumisele kuuluvaks õiglaseks hüvitiseks 3467 krooni aktsia kohta. · 23. septembril 2009 kuulutas Viru Maakohus välja MBI pankroti;
· MBI pankrotihaldur esitas GP ja LP vastu aktsiate müügilepingu tagasivõitmise hagi ja menetluses sõlmiti kompromiss, mille alusel GP ja LP tasusid hagejale 3 000 000 krooni.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on juhatuse liikme kohustusi rikkudes tekitanud MBI-le kahju liiga madala ülevõtmishüvitise määramise ja aktsiate alla turuhinna võõrandamisega ja kas kahju hüvitamise nõue võib vähemalt osaliselt olla välistatud, kuna GP ja LP on hagejale kompromissi alusel tasunud 3 000 000 krooni.
12.Kolleegium märgib, et hageja on esitanud nõude pankrotis äriühingu pankrotihaldurina. Pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 2 järgi on pankrotihaldur võlgniku asemel menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Vaatamata sellele, et hageja on menetluses korduvalt viidanud tõigale, et ta nõuab summat, mis on MT vähemusaktsionäridel jäänud pankrotimenetluses saamata (vt II kd, tl 32, tl 45), paneb hageja praeguses menetluses ÄS § 187 lg 4 teise lause alusel maksma ÄS § 187 lg-s 2 nimetatud osaühingu enda nõuet. Sellise nõude maksmapaneku eelduseks saab olla vaid juhatuse liikmel osaühingu vastu eksisteerivate kohustuste rikkumine.
13.Hagi alusena on hageja tuginenud sellele, et kostja tekitas MBI-le kahju esiteks sellega, et määras vähemusaktsionäridele nende aktsiate eest liiga madala hüvitise, ja teiseks sellega, et võõrandas kõik MT aktsiad pärast nende ülevõtmist alla turuhinna LP-le ja GP-le. Seega on hageja nõue kostja vastu osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud ÄS § 187 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
14.ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: · juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); · osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); · rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); · juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
15.Hageja on muu hulgas tuginenud ka sellele, et kogu ülevõtmismenetluse eesmärgiks oli vähemusaktsionäride kahjustamine. Kolleegium märgib, et kuna MT vähemusaktsionäridel on ÄS § 3638 lg 3 järgi tasumata hüvitisest tulenev nõue MBI vastu, siis on nad MBI võlausaldajad. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib muu hulgas olla tahtlik heade kommete vastane käitumine (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2.novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07, p 13; 31. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-7-10, p 30). Kolleegium leiab, et aktsiate ülevõtmiseks vajaliku osaluspaketi ajutine moodustamine võib teatud asjaoludel olla käsitatav tahtliku heade kommete vastase käitumisena VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes ja tuua kaasa selliselt käitunud isikute isikliku vastutuse. Kui vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmiseks luuakse ajutiselt selleks spetsiaalselt ettenähtud juriidiline isik, mille puhul on ette teada, et ta ei suuda aktsiate eest õiglast hüvitist tasuda, võib vähemusaktsionäridel olla deliktiõiguslik kahju hüvitamise nõue isikute vastu, kes ülevõtmise selliselt korraldasid.
16.Äriühingu võlausaldajale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue äriühingu juhatuse liikme vastu on aga olemuselt teistsugune nõue kui ÄS § 187 lg 2 ja § 187 lg 4 alusel esitatav äriühingu enda kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-191-12, p 17). Pankrotihalduril ei ole sellise nõude esitamiseks seadusest tulenevat võlausaldajate esindamise õigust ja võlausaldajate nimel ei ole pankrotihaldur ka hagi esitanud. Seega ei ole praeguses menetluses võimalik selle nõude maksmapaneku võimalust hinnata. II
17.Kolleegium käsitleb esmalt hageja kahju hüvitamise nõuet, mis põhineb sellel, et kostja määras ülevõtmisel vähemusaktsionäridele aktsiate eest väidetavalt liiga madala hüvitise.
18.Hageja leiab, et kostja rikkus aktsiate ülevõtmise menetluses oma kohustusi sellega, et määras aktsiate eest liiga madala hüvitise ja otsustas põhiaktsionäri esindajana aktsiate ülevõtmise liiga madala hüvitise eest. ÄS § 3632 lg 1 kohaselt määrab vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suuruse põhiaktsionär. ÄS § 3634 lg 1 järgi peab põhiaktsionär esitama üldkoosolekule ülevõtmisaruande, kus selgitatakse ja põhjendatakse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise tingimusi ning aktsiate eest makstava hüvitise suuruse määramise aluseid. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab ülevõtmisaruannet kontrollima audiitor, kes koostab kontrolli kohta kirjaliku aruande, kus tuleb eelkõige näidata, kas põhiaktsionäri määratud hüvitise suurus vastab ÄS §-s 3632 sätestatule. Seega toimub aktsiate hinna määramine ja selle kontrollimine põhiaktsionäri (kes tegutseb oma juhtorganite kaudu) ja audiitori koostöös.
19.Hageja on oma nõuet esitades tuginenud juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisele. See kohustus tähendab muu hulgas seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Üksnes juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 31). Asjas tuvastatud ja vaidlustamata asjaolude kohaselt kontrollis kostja koostatud ülevõtmisaruandes määratud hüvitise suurust audiitor K. Kaasik, kes pidas seda õiglaseks hüvitiseks. Seega on praeguses asjas oluline küsimus, kas juhatuse liige võis tugineda teadmisele, et aktsiate ülevõtmise hüvitise
suurust on kontrollinud eriteadmistega isik ja kas juhatuse liige võis pidada selliselt määratud hüvitist õigeks.
20.Kolleegium märgib, et juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab tõepoolest ka kohustust teha informeeritud otsuseid, st küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi. Sellist lisateabe hankimise kohustust tuleb hinnata mõistlikkuse põhimõttest lähtudes. Õiglase ülevõtmishüvitise määramine eeldab majandusanalüüsi ja eriteadmisi. Audiitor on ülevõtmisaruannet kontrollinud. Kolleegium leiab, et eelnevast tulenevalt ei pidanud kostjal kui põhiaktsionäri juhatuse liikmel enne õiglase hüvitise määramiseks peetud kohtumenetlust tsiviilasjas nr 2-07-13415 tekkima põhjendatud kahtlust, et ülevõtmisaruandes määratud hüvitis oleks liiga madal. Seega ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks ülevõtmismenetluses rikkunud oma hoolsuskohustust MBI suhtes.
21.Hageja on seisukohal, et kostja tegevuse tulemusel said MT vähemusaktsionärid oma aktsiate eest väiksema summa, kui nad oleksid pidanud saama ÄS § 3638 lg 3 alusel toimunud kohtumenetluses määratud õiglase väärtuse järgi ja et see vähem makstud hüvitis on MBI kahju. Lisaks käsitab hageja osaühingu kahjuna viivist, mida MBI peab maksma vähemusaktsionäridele hüvitise väärtuste vahe tasumisega viivitamise eest, ja tsiviilasjas nr 2-07-13415 kantud menetluskulusid, mille MBI peab vähemusaktsionäridele hüvitama.
22.Kolleegium märgib, et isegi kui juhatuse liige oleks hoolsuskohustust rikkunud, ei saaks vähemusaktsionäridele vähem makstud hüvitis olla MBI kahju, sest selle hüvitise oleks MBI pidanud aktsionäridele maksma ka siis, kui juhatuse liige ei oleks oma kohustust rikkunud. See oleks vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-s 1 väljendatud põhimõttega, mille kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
17.oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 16).
23.Nii MBI-lt välja mõistetud viivis kui ka menetluskulud võib põhimõtteliselt olla MBI kahju, kuid nagu eespool märgitud, ei saa juhatuse liiget juhul, kui ülevõtmisaruannet on kontrollinud audiitor ning juhatuse liige ei tea ega pea teadma, et hüvitise suurus on vale, pidada oma kohustust rikkunuks ja ühingule kahju tekitanuks. Sellises olukorras puudub alus selle kahju omistamiseks juhatuse liikme tegevusele. III
24.Järgmiseks analüüsib kolleegium hageja kahju hüvitamise nõuet, mis tuleneb aktsiate väidetavast alla turuhinna võõrandamisest.
25.Kohtute käsitluse järgi piisas aktsiate turuhinna tuvastamiseks tsiviilasjas nr 2-07-13415 tehtud
Harju Maakohtu määrusest. Kolleegium leiab, et kohtud on rikkunud tõendite hindamise reegleid ja jätnud asjas olulised tõendid hindamata. Maakohus on asja materjalide juurde võtnud A. Juhkami arvamuse õiglase hüvitise määramise menetluses aluseks olnud Rimessi hinnangu kohta (I kd, tl 143–150) ja sama isiku arvamuse K. Kaasiku tehtud MT aktsia minimaalse väärtuse kontrolli kohta (III kd, tl 20–42). Samas ei ole maa- ega ringkonnakohus neid tõendeid oma lahendites analüüsinud ega nende kõrvalejätmist kuidagi põhjendanud. See on menetlusnormi oluline rikkumine, mis on muude eksimuste kõrval viinud ebaõige lahendini.
26.TsMS § 232 lg 1 esimese lause järgi on kohtul kohustus hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kolleegium juhib tähelepanu, et ajal, mil kostja MBI nimel aktsiate müügilepingu sõlmis ehk
22.veebruaril 2007, ei pidanud juhatuse liikme käsutuses olema muid dokumente aktsiate hinna kohta peale audiitor K. Kaasiku arvamuse, milles 787 krooni aktsia eest oli peetud vähemusaktsionäride jaoks õiglaseks hüvitiseks. Üksnes vähemusaktsionäride arvamust, et hüvitis peaks olema suurem, ei saa selliseks dokumendiks pidada. Seadusest ei tulene juhatuse liikme kohustust kasutada hinna määramisel mitme eriteadmistega isiku abi.
27.Kolleegium leiab, et kohtud on üle hinnanud tsiviilasjas nr 2-07-13415 tehtud Harju Maakohtu määruse tähendust praeguses menetluses. Jõustunud lahend teises tsiviilasjas, mille menetlusosalised ei ole samad, saab olla üksnes dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 1 mõttes ja see ei muuda pooltevahelist üldist tõendamiskoormust. Kostja on esitanud omapoolsed tõendid, millega ta soovis tõendada, et ta ei teadnud ega pidanud teadma, et ülevõtmisaruandes määratud hüvitis oli liiga väike. Kohus on tõendid küll vastu võtnud, kuid need tähelepanuta jätnud ja ekslikult leidnud, et hageja väidete tõendamiseks piisab Harju Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-07-13415 ning et selle alusel on tuvastatud, et kostja pidanuks võõrandama MT aktsiad LP-le ja GP-le hinnaga 3467 krooni ühe aktsia eest. Eelnevast tulenevalt on õige kostja kassatsioonkaebuse etteheide, et kohtud on tõendina tuginenud vaid õiglase hüvitise määramise menetluses tehtud kohtumäärusele ja leidnud, et see tõendab nii MBI-le tekkinud kahju, kostja hoolsuskohustuse rikkumist kui ka põhjuslikku seost nende vahel.
28.Lisaks märgib kolleegium, et kuna vähemusaktsionäridele õiglase hüvitise määramise eesmärgiks on kompenseerida neile täielikult osaluse kaotus, siis ei pruugi õiglane hüvitis ja aktsiate turuhind TsÜS § 65 mõttes alati olla üks ja sama. Õiglase hüvitise määramine annab otsustusvabaduse konkreetse summa määramiseks üldistes ja objektiivsetes piirides (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
21.detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04, p 28). See tähendab, et eri meetodite kasutamisel ja erinevate lähteandmete aluseks võtmisel võib väljaarvutatud õiglase hüvitise suurus mõnevõrra varieeruda. Kolleegium on ka varasemas praktikas leidnud, et ülevõetavate aktsiate turuhind ei ole samastatav aktsiate eest tasumisele kuuluva õiglase hüvitisega. Turuhinda saab üldjuhul
pidada minimaalseks, mis aktsionäridele tuleks maksta, s.t aktsionärid ei tohi saada hüvitist vähem, kui nad teeniksid aktsiaid vabalt võõrandades (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04, p 32). Seega võib õiglane hüvitis olla ka turuhinnast kõrgem. Kohtud eksisid, kui pidasid ümberlükkamatuks eelduseks seda, et tsiviilasjas nr 2-07-13415 määratud õiglane hüvitis ongi aktsiate turuhind. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul eeltoodut arvesse võtta. Kui pooled soovivad asja uuel läbivaatamisel esitada uusi tõendeid, tuleb arvestada, et ringkonnakohus peab need vastu võtma, kui uute tõendite esitamise tingis maakohtu menetlusõiguse normide oluline rikkumine (vt selle kohta Riigikohtu 22. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-11, p 15; 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 39). IV
29.Hageja esitas GP ja LP vastu hagi ning nõudis aktsiate müügilepingu kehtetuks tunnistamist pankrotiseaduse tagasivõitmise sätete alusel. Kostja on seisukohal, et hageja on kaotanud oma nõude kostja vastu, kuna ei pannud nõuet GP ja LP vastu maksma täies ulatuses.
30.Kolleegium on oma varasemas praktikas tõepoolest leidnud, et kahju hüvitamise nõude esitamisel äriühingu juhatuse liikme vastu tuleb arvestada ka seda, kas hageja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada. Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-09, p 11; 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 55).
31.Olukorras, kus hageja on sõlminud kompromissi kolmanda isikuga, kelle vastu olevast nõudest ja selle maksmapaneku võimalusest sõltub kahju hüvitamise nõude olemasolu juhatuse liikme vastu, on hageja ise jätnud oma kahju vähendamata ja seda tuleb juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. VÕS § 139 lg 1 järgi vähendatakse juhul, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. Kui hageja loobub kompromissiga äriühingu nõudest kolmanda isiku vastu, saab seda kolleegiumi arvates pidada hagejast endast tulenevaks asjaoluks ja kostja ei saa vastutada selle kahju eest, mis tekkis äriühingule seepärast, et äriühing ei nõudnud vaatamata võimalusele kolmandalt isikult sisse kogu nõudesummat. V
32.Hageja on nõude esitamisel tuginenud kahele asjaolule. Esiteks leiab ta, et kostja tekitas talle kahju sellega, et määras valesti vähemusaktsionäridelt ülevõetavate MT aktsiate väärtuse. Teiseks on hageja seisukohal, et kostja tekitas MBI-le kahju ka sellega, et müüs ülevõetud aktsiad alla turuhinna MP-le ja GP-le. Hageja on 21. märtsil 2011 kohtule esitatud menetlusdokumendis („Hageja seisukohad seoses kostja 21. detsembri 2010. a taotlusega", II kd, tl 45) märkinud, et esitab kahju hüvitamise nõude kostja
vastu kahel alternatiivsel alusel ja palub mõista välja 170 010 eurot 37 senti esmalt aktsiate ülevõtmisega tekitatud kahjuna ja kui kohus leiab, et kogu nimetatud summat ei saa aktsiate ülevõtmisest tuleneva kahjuna välja mõista, palub ta kohtul kontrollida ka aktsiate alla turuhinna võõrandamisest tulenevat nõuet.
33.Seega nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist kahe asjaolude kogumi alusel. TsMS § 370 lg 1 järgi võib hageja ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Sama kehtib ka erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta. Kolleegium märgib, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi sellega, et mõistis kostjalt MBI kasuks välja 170 010 krooni 37 senti, kuid ei märkinud, millisel alusel ta seda tegi.
34.Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kõigepealt kontrollida ülevõtmismenetlusest tulenevat kahju hüvitamise nõuet, arvestades sellega, et juhatuse liige, kes tugineb eriteadmistega isiku arvamusele hüvitise õigsuse kohta, on vähemalt üldjuhul ja eeldusel, et ta ei tea ega pea teadma, et aktsiate väärtus on määratud valesti, täitnud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust ja kohustust olla otsuste vastuvõtmisel informeeritud. Kui juhatuse liige on hüvitise suuruse määramisel rikkunud oma kohustusi, siis tuleb järgmiseks hinnata, kas selle rikkumisega on MBI-le põhjustatud kahju. Kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et juhatuse liige ei ole hüvitise suuruse määramisel oma kohustusi rikkunud või ei ole vaatamata kohustuste rikkumisele MBI-le kahju tekitanud, tuleb ringkonnakohtul järgmiseks kontrollida hageja esitatud kahju hüvitamise nõuet, mis põhineb aktsiate väidetaval alla turuhinna võõrandamisel GP-le ja LP-le. Seejuures tuleb hinnata kõiki asjas esitatud tõendeid (ka neid, mis eelmine kord kõrvale jäeti) ja teha kindlaks, kas juhatuse liige võis aktsiate võõrandamise ajal ehk 2007. a veebruaris pidada aktsia õigeks turuhinnaks ülevõtmisaruandes sisalduvat aktsiate väärtust. Lisaks tuleb ringkonnakohtul aktsiate väidetavast alla turuhinna võõrandamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude hindamisel arvestada sellega, et isik, kes ei nõua vaatamata võimalusele sisse kogu kahju, on ise jätnud tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud või kahju tekkimise hoopis ära hoidnud. VI
35.Kolleegium märgib täiendavalt, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ei võtnud seisukohta hageja nõude vähendamise kohta. Ringkonnakohus jättis selle rikkumise tähelepanuta. Nõude vähendamise kohta seisukoha võtmine on vajalik, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele nõudele ta peab vastu vaidlema (vt ka nt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 12; 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15;
30.aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 42). Kuigi nõude vähendamine ei ole TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi hagi muutmine, tähendab see vaid seda, et selleks ei ole TsMS § 376 lg 1 järgi vaja kostja ega kohtu nõusolekut. Kohus pidanuks selgeks tegema, kas hageja on hagist osaliselt loobunud (TsMS § 429 mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (TsMS § 424 mõttes) ja vajadusel tegema määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (vt ka Riigikohtu
23.oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19).
36.Nõude vähendamise kohta selge seisukoha võtmisel on tähendus menetluskulude seisukohast. Praeguses menetluses oli hageja küll riigilõivu tasumisest vabastatud, kuid kuna TsMS § 190 lg 3 järgi mõistetakse hagi rahuldamise korral menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, siis on ka praeguses asjas oluline, et menetluses oleks selge, milline on hageja lõplik nõudesumma.
37.Kolleegium leiab, et vaatamata sellele, et kohus jättis nõude vähendamise kohta selge seisukoha võtmata, on ekslik kassatsioonkaebuse väide, et kuna alama astme kohtute otsuste kohaselt on hagi rahuldatud täies ulatuses, tähendab see, et kostjalt mõistetakse riigituludesse välja riigilõiv, mis on arvestatud hageja esialgselt, 53 394 602 krooni 52 sendi suuruselt nõudelt. TsMS § 124 lg 1 järgi määratakse hagihind raha maksmisele suunatud hagi puhul nõutava rahasummaga. Hageja vähendas menetluse käigus nõuet ja nõuab kostjalt 170 010 euro 37 sendi suurust kahjuhüvitist. Seega on tsiviilasja hinnaks praeguses asjas 170 010 eurot 37 senti. Maakohtu otsuse päisest hinda ei nähtu, kuid otsusest endast võib välja lugeda, et kohus on pidanud asja hinnaks 170 010 eurot 37 senti (vt Harju Maakohtu otsus, alajaotus „Asjaolud", III kd, tl 85). Ringkonnakohtu otsuses on tsiviilasja hinnaks märgitud samuti 170 010 eurot 37 senti. Kolleegium leiab, et tsiviilasja hinnaks tuleb kogu menetluse vältel lugeda 170 010 eurot 37 senti.
38.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemustest.
39.Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb kostjale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Peeter Jerofejev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.