Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.veebruar 2012.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-60839
Tsiviilasi
VM hagi KV vastu 1 278,23 euro ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja – VM(isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja Aase Sammelselg
esindajad Kostja – KV (isikukood XXX) Hagi hind
1 278,23 eurot
Istungi toimumise aeg
14.02.2012.a
Istungile ilmunud isikud
Hageja lepinguline esindaja Aase Sammelselg
Hagi rahuldada. Resolutsioon Mõista välja KV`lt VM kasuks 1 278,23 eurot. Mõista välja KV`lt VM kasuks viivised summas 170,96 eurot. Mõista välja KV`lt VM kasuks viivised alates 15.02.2012.a VÕS § 113 sätestatud määras põhikohustuselt (1 278,23 eurot) kuni põhikohustuse tasumiseni. Hageja menetluskulud jätta kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
kanda,
kostja
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse
esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 2009.a lõpul kinnisvaraportaalis KV.EE kuulutuse, mille kohaselt müüs firma Kastelli majakarpi „Moderni“. Hageja nimel võttis kuulutuses avaldatud kontaktandmete kaudu kostjaga ühendust MK, ning poolte vahel toimusid tehingueelsed läbirääkimised. Selgus, et kostja tegeleb vahendajana ja müügis on komplekteeritud ehitumaterjal, mis on käibes vallasasjadena. Kostja tegi 16.01.2010.a kirjas ettepaneku sõlmida omanikuga müügileping lihtkirjalikus vormis. Enne lepingu sõlmimist soovis kostja saada ettemaksu, mis jääb maakleri deposiiti kuni lepingu allkirjastamiseni, broneeringu summa arvestatakse müügihinnast maha. Kostja esitas 17.01.2010.a hagejale arve nr 0310 20 000 krooni tasumiseks. Arve selgitusena on märgitud „Kastelli majakarbi broneering“. Arves sisaldub selgitus selles, et broneerimistasu sisaldub müügihinnas. Hageja tasus kostja arve 17.01.2010.a maksekorraldusega. Edasiste läbirääkimiste käigus pooled tehingu tingimustes kokkuleppele ei jõudnud. Peamiseks takistuseks oli müüdava vara halb kvaliteet ja puudusid projektikohases komplekteerituses. Müügileping jäi sõlmimata. Hageja on alates 28.01.2010.a teinud nii suuliselt kui ka kirjalikult ettepanekuid saadud raha tagastamiseks. Kuna makse alusena kavandatud kohustus jäi tekkimata ning kostjal on õigus saadu tagastamist nõuda, palub hageja kostjalt välja mõista 1 278,23 eurot. Müügileping pidi sõlmitama 2010.a jaanuaris, so kostja 16.jaanuari 2010.a e-kirja järgi järgmisel nädalal. Müügilepingu sõlmimata jäämine selgus 28.01.2010.a. Hageja leiab, et aluseta saadu tagastamise kohustus tuleb lugeda tekkinuks 28.jaanuarist 2010.a. Hageja peab õigeks lugeda kostja viivitusse langenuks alates 05.veebruarist 2010.a s.o 7 päeva peale raha tagastamise nõude esitamist. Kuna kostja saadut tagastanud ei ole palub hageja kostjalt välja mõista viivised, mis 14.02.2012.a seisuga moodustavad 170,96 eurot, samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates 15.02.2012.a kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni seaduses sätestatud määras.
Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole kellelegi kunagi ühtegi arvet esitanud ja kostjale ei ole keegi ettemaksu rahasid tasunud. FIE KV, kes tegutses kuni 31.03.2011.a on küll esitanud mitmeid arveid. Seega ei ole kohtuasi tõene.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asja materjalidest nähtuvalt avaldati 2009.a lõpus kinnisvaraportaalis KV.EE kuulutu, mille kohaselt müüdi firma Kastelli majakarpi „Moderni“ (tlk 8-11). Järgnevast e-kirjavahetusest (tlk 12-16) nähtub, et kostja ja hageja poolt volitatud isik MK pidasid jaanuari 2010
läbirääkimisi nimetatud majakarbi müügilepingu sõlmimiseks. 17.01.2010.a esitas FIE KV hagejale arve majakarbi ettemaksu tasumiseks summas 20 000 krooni. Hageja tasus 20 000 krooni arve esitajale 17.01.2010.a (tlk 19). Asjas puudub vaidlus, et müügilepingu sõlmimiseni ei jõutud. Hageja nõuab tasutud summa tagastamist. Võlaõigusseaduse § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu tagasi nõuda, mh kui kohustust ei teki. Käesolevas asjas on kohtu arvates tõendamist leidnud, et hageja tasus majakarbi eest ettemaksu st täitis oma kohustuse saaja ees tulevase kohustuse e müügilepingu täitmise eesmärgil. Asjas puuduvad tõendid, et müügileping sõlmiti. Seega on hageja põhinõue põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1278,23 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas on e-kirjaga (tlk 20) tõendamist leidnud, et kostjale on esitatud nõue saadu tagastamiseks 28.01.2010.a. Kuna kostja ei ole saadut tagastanud on viiviste nõudmine põhjendatud. Hageja on viiviseid arvestanud alates 05.02.2010.a. VÕS § 82 lg 3 järgi kui kohustuse täitmise tähtaega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kostja ei ole viiviste arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohtu arvates on hageja viiviseid arvestanud juhindudes VÕS § 82 lg 3 sätestatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi võib viivisenõuded esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kostja on oma kohustuse hageja ees täitnud on kohus seisukohal, arvestades eeltoodut, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tõendatud. Hagi tuleb rahuldada täielikult.
Kohus on seisukohal, et kostja väide, mille kohaselt, ei ole nõue tõendatud, kuivõrd ettemaksu arve esitas FIE KV, ei ole põhjendatud. Kostja on ise märkinud, et FIE KV tegutses kuni 31.02.2011.a. Äriseadustiku § 78 järgi füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.