Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-26675 ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik ET aktsiaselts (edaspidi AS) seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 04.06.2010 avalduse ETAS pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt registreeriti võlgnik äriregistris 18.10.1996. võlgniku tegevusaladeks oli kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad ja majad) ja nende elementide tootmine ning kinnisvara üürileandmine. Tootmistegevus lõpetati 2007. a seoses nõudluse vähenemisega ja juhatuse liikme HPJ surmaga. Seejärel jätkas võlgnik peamiselt enda kinnisvara üürileandmisega. Viimased poolteist aastat ei ole võlgnikul majandustegevust olnud ja võlgnikul puuduvad käibevahendid, mille arvelt katta kulutusi. Septembris 2009. a viidi läbi raamatupidamise erikontroll võlgniku majandustegevuse kohta aastatel 2003-2006.a, mille tulemusel selgus, et ajavahemikul 2003-2005. a on E AS-i kassast HPJ välja makstud 2 317 137 krooni, mis ei ole laekunud võlgniku kassasse ega pangaarvele, millest järeldub, et HPJ on nimetatud summa kuritarvitades omastanud. Eelnimetatud tulu mittekajastamise tõttu võib võlgnikul tekkida käibemaksu summas 248 359 krooni tasumise kohustus, millele lisandub 20.09.2009 seisuga intress 254 819 krooni. Võlgnikule kuulunud AS V lihtaktsiate müük HPJ oli majanduslikult kahjulik tehing, kuna HPJ tasus võlgnikule vaid 67 600 krooni, kuid AS V omakapital oli 31.12.2005 seisuga 14,9 miljonit krooni, millest vaba omakapital oli 14,3 miljonit krooni. Seega selgus erikontrolli tulemusel, et võlgniku endine juhatuse liige HPJ on suures ulatuses võlgniku vara omastanud ning teinud võlgnikule kahjulikke tehinguid. 2009. a majandusaasta aruande koostamisel selgus, et võlgnikul oli seisuga 31.12.2009 varasid kokku 2 369 520 krooni ja võlgniku omakapital 24 445 krooni. Võlgniku peamiseks varaks on tootmishoonete kompleksiga kinnistu XXX. Aktsionäride üldkoosolekul selgus, et kumbki aktsionär ei soovi teha täiendavaid investeeringuid. Samuti tekkis aktsionäride vahel lahkarvamus kinnistu väärtuses, kuna 2007. a oli võlgniku omanduses olev kinnistu väärtuseks hinnatud 4 000 000 krooni. 2009. a hindamisakti kohaselt oli kinnistu väärtuseks 2 000 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt esitas võlgniku juhatuse liige kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Eeltoodust tulenevalt palub võlgniku juhatuse liige välja kuulutada võlgniku pankrot. Harju Maakohtu 11.06.2010 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks halduriks Ene A’e.

2-10-26675 29.06.2010 on ajutine haldur esitanud ajutise pankrotihalduri aruande, mille kohaselt ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnikul on vara 2 003 817.12 krooni väärtuses. Kohustusi on võlgnikul ajutise halduri esialgsel hinnangul vähemalt summas 2 351 407.63 krooni, s.h suurimaks võlausaldajaks on AS E nõudega kogusummas 1 175 963.10 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga, mida kinnitavad asjaolud, et kohustuste summa ületab varade väärtust, olemasolev vara ei ole likviidne, võlgniku majandustegevus on lõppenud 2006. a, võlgniku juhatuse liige kinnitab maksejõuetuse esinemist, võlgniku aktsionäride vahel puudub üksmeel varade väärtuse ja võlgniku maksevõime osas. Võlgniku aktsionär Maris Johannes leiab, et võlgnikul on võimalik täita kõiki kohustusi võlausaldajate ees ning teostada aktsionäridele jaotisena väljamakseid. Tema hinnangul on võlgnikule kuuluva kinnistu väärtuseks 4 000 000 krooni. Ajutine pankrotihaldur on tellinud KK AS-lt eksperthinnangu vaidlusaluse kinnistu väärtuse hindamiseks. Nimetatud ekspertarvamuse kohaselt on seisuga 22.06.2010 võlgnikule kuuluva kinnistu väärtuseks 1 600 000 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku juhatuse liige esitanud põhjendatud pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige on makseraskuste tekkimist põhjendanud kinnisvarahindade järsu langemisega ja võlgniku endise juhatuse liikme HPJ poolt võlgniku vara omastamisega suures ulatuses, millega tekitati kahju võlgnikule ja H.-P. J poolt võlgnikule kuulunud aktsiatega tehtud kahjulike tehingutega, mida kinnitab erikontrolli akt. Ajutise pankrotihalduri aruande koostamise hetke seisuga ei õnnestunud ajutisel pankrotihalduril saada täpset ülevaadet vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimaluste kohta. Ajutise pankrotihalduri tööperioodil on leidnud tuvastamist, et võlgniku endise juhatuse liikme HPJ käitumises esinesid kuriteo tunnused – ametiseisundi kuritarvitamine, omastamine, raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine ja maksude deklareerimata jätmine. Samuti on nimetatud juhatuse liige teinud juhtimisvigu, mille tulemusel tekkisid alalised makseraskused. Kuivõrd võlgniku endine juhatuse liige on surnud, siis välistab see võimaluse tema vastutusele võtmiseks. Asjaolu, kas võlgniku juhatuse liige RK on teinud juhtimisvigu, tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

III Kohtuistung 30.06.2010 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine pankrotihaldur esitas ajutise halduri aruande.

IV Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

2-10-26675 PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. ETAS seaduslik esindaja esitas 04.06.2010 avalduse ETAS pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei suuda äriühing püsivalt täita võetud rahalisi kohustusi ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Avaldaja hinnangul on võlgniku maksejõuetus alalise iseloomuga ja ETAS pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul on vara kokku 2 003 817.12 krooni, millest rahalisi vahendeid pangakontodel on 6 101.12 krooni, võlgnikule kuuluva sõiduki väärtus on 23 000 krooni, võlgnikule kuuluv kinnistu väärtus AS KK eksperthinnangu kohaselt on 1 600 000 krooni (tl 112-140) ja põhivara (tootmisliin Krüsi ja höövel Beaver) väärtus kokku on 374 716 krooni. Kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 2 351 407.63 krooni, millest suurima võlausaldaja AS Es nõue on 1 175 963.10 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2006. a. Võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2009 24 445 krooni, millega see ei vastanud ÄS § 136 ja 176 nõuetele. Võlgniku juhatuse liige tunnistab võlgniku maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, võlgniku majandustegevus on lõppenud ning puuduvad võimalused võlgniku majandusliku olukorra parandamiseks, siis on võlgniku PankrS § 1 lg 3 tulenevalt alaliselt maksejõuetu. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankroti välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri aruande koostamise hetke seisuga ei õnnestunud ajutisel pankrotihalduril saada täpset ülevaadet vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ja esitama vastavad nõuded. Ajutise pankrotihalduri tööperioodil on leidnud tuvastamist, et võlgniku endise juhatuse liikme HPJ käitumises esinesid kuriteo tunnused – ametiseisundi kuritarvitamine,

2-10-26675 omastamine, raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine ja maksude deklareerimata jätmine. Samuti on ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et H.-P. J on teinud juhtimisvigu, mille tulemusel tekkisid alalised makseraskused. Võlgniku endine juhatuse liige H.-P. J on surnud. Asjaolu, kas võlgniku juhatuse liige RK on teinud juhtimisvigu, tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus ajutist pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, millised juhtimisvead ja kuriteotunnustega teod põhjustasid võlgniku maksejõuetuse ning kas esineb võimalusi kahju hüvitamise nõuete esitamiseks. Ene A on andnud nõusoleku enda nimetamiseks ETAS pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.