Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pxxxx Txxxx esitas 05.01.2012. a kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse põhjal ostis Pxxxx Txxxx OÜ Incassor Jõgeva pandimajast sülearvuti. 19.01.2011. a võttis politsei selle avaldajalt ära, väites, et arvuti on varastatud. P.Txxxxxon pöördunud kaebusega Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ja seejärel Riigiprokuratuuri, kus on tema kaebus jäetud rahuldamata ja antud soovitus pöörduda nõudega pandimaja poole vajadusel kasutades kvalifitseeritud õigusabi. Avaldaja on pöördunud kahju hüvitamiseks pandimaja poole, kuid sealt ei ole talle vastatud. Avaldaja leiab, et ta on kandnud kahju, ta soovib, et kahju talle hüvitataks, kompenseeritaks ostetud arvuti turuväärtus või antakse tagasi samaväärne arvuti, samuti hüvitataks asjaajamiskulud (sõidud, kirjavahetus) ning arvutist ilmaolemine. Avaldaja soovib nõude esitamiseks, sealhulgas õigusdokumendi koostamiseks ja tema esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus riigi õigusabi. Avaldaja on töötu ning tema pere igakuine sissetulek on kuni 170 eurot/kuus. Avaldaja igakuised vältimatud püsikulud eluasemele, toidule, transpordile, tervishoiule ja sidele on ca 200 eurot. Avaldaja on märkinud registreeritava varana kinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on ka avaldaja elukohaks. 11.01.2012.a Pxxxx Txxxxxx edastatud kirjas paluti Pxxxx Txxxxx vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 2 ja RLS § 57 lg 5 tasuda riigilõiv 63,91 eurot, et oleks võimalik riigi õigusabi taotlus menetlusse võtta. Kui avaldajal ei ole võimalik majandusliku seisundi tõttu ettenähtud riigilõivu tasuda, siis on tal võimalik taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmisel ja taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist, selle tasumist osaliselt või osade kaupa. 25.01.2012.a esitas avaldaja kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest riigi õigusabi taotluselt. 26.01.2012.a Tartu Maakohtu määrusega nr 2-12-546 vabastati Pxxxx Txxxx riigilõivu (63,91 eurot) tasumisest avalduselt, hagita menetluses riigi õigusabi saamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et riigi õigusabi taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Riigi õigusabi seadus (RÕS) § 6 lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Võttes arvesse hageja poolt esitatud asjaolusid nõude teemal, on alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine võib olla edukas. Sellega on täidetud ka TsMS § 181 lg.1 p.2 tingimus. Kohtu hinnangul on täidetud avaldajale riigi õigusabi andmise tingimused. Avaldaja majandusliku seisundi teatise põhjal ta ei tööta. Tema igakuine sissetulek moodustub sotsiaaltoetustest 40 eurot kuus, muu tuluna on avaldaja märkinud 50-130 eurot kuus, kokku sissetulek ca 170 eurot kuus. Avaldaja igakuised vältimatud püsikulud eluasemele, toidule, transpordile, tervishoiule ja sidele on ca 200 eurot. Avaldaja on märkinud registreeritava varana kinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on ka avaldaja elukohaks. Kohus eeldab avaldaja poolt esitatud andmete õigsust. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et Pxxxx Txxxx ei suuda majanduslikust seisundist tulenevalt ja sissetulekute arvel tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kohus ei pea proportsionaalseks nõuda, et isik realiseeriks temale kuuluva kinnisasja oma vallasasjaõiguse teostamiseks. Samas on avaldaja valdus lõppenud ja asi tema valdusest ära võetud temast mittesõltuvatel asjaoludel- kolmandate isikute poolt toimepandud kuriteo kohtueelse uurimise käigus.

Omandanud sülearvuti müügilepingu alusel pandimajast, oli ostjal õigustatud ootus tema omandi kestmajäämise üle. Avaldaja on läbinud kohtueelse menetluse etapid, et oma õigust maksma panna ja kohtumenetluses osalemiseks vajab ta kvalifitseeritud õigusabi. Lähtudes eeltoodust määrab kohus Pxxxx Txxxxxx riigi õigusabi menetlusdokumentide koostamiseks, nõude formuleerimiseks, selle esitamiseks menetlemist võimaldaval kujul ning nõude tõendamiseks vajalike dokumentide jm tõendite esitamiseks Kohus määrab riigi õigusabi RÕS § 8 p 1 alusel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud enne asjas lõpplahendi tegemist. Vastavalt RÕS § 18 lg-le 2 ei ole kohtul õigust määrata riigi õigusabi osutavat advokaati. RÕS § 18 lg 1 kohaselt nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi advokatuur. Kohus hoiatab, et isikult, kes on riigi õigusabi taotlemisel teadvalt esitanud valeandmeid ja keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest, mõistab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja täies ulatuses. Lisaks riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi kuludele mõistab kohus valeandmeid esitanud isikult välja intressi kuus protsenti aastas riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude tasumata osa pealt arvutatuna alates riigi õigusabi osutajale tasu väljamaksmisest ja kulude hüvitamisest (RÕS § 29).

Ü. Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.