Era Liisingu Inkassoteenused Zhomova vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.märtsi 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maria Zhomova apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
191,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474), seaduslik esindaja Kristjan Vahar Kostja Maria Zhomova (isikukood xxxxxxxx), lepingulised esindajad Rein Küttim ja v.adv Kai Amos
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
AS
hagi
Maria
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.märtsi 2011 otsus ja teha uus otsus.
2.Jätta Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Maria Zhomova vastu 287,60 euro (4500 krooni) saamiseks rahuldamata.
Jätta kõik menetluskulud hageja, Era Liisingu Inkassoteenused AS kanda.
TÕENDITE TAGASTAMINE
Tagastada Era Liisingu Inkassoteenused AS-le apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendid. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 17.11.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Maria Zhomova vastu. Asi anti 27.01.2010 määrusega üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduses palus Era Liisingu Inkassoteenused AS välja mõista Maria Zhomovalt 4500 krooni, millest põhivõlg on 3000 krooni, intress 700 krooni ja viivis 800 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt laenas SMS Laen AS (endise ärinimega SMS Laen OÜ) kostjale 25.01.2008 laenulepingu nr 124873 alusel 3000 krooni intressiga 700 krooni ja tagastamise tähtajaga 24.02.2008. Kostja tasus 3000 krooni ositi 13.10.2009 ja 20.10.2009, mis arvestati viivise katteks. SMS Laen OÜ loovutas nõude loovutamise lepinguga nr 061206 nõude kostja vastu hagejale. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejaga 25.01.2008 laenulepingut sõlminud, lepingul ei ole kostja allkirja. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamisega ja sellele nõusoleku andmisega, samuti muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja on hagiavaldusele lisanud nummerdamata lisa, mis ei tõenda laenulepingu sõlmimist. Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 76,69 eurot.
5.Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid kostja ja SMS Laen OÜ kehtiva laenulepingu. Laenulepingut tõendab see, et SMS Laen AS kandis 25.01.2008 kostja arvelduskontole 3000 krooni selgitusega "Sms laen OÜ, leping nr 124873, arve nr 106915, konto nr 221030272522, viitenumber 21069156, SMS Laen 30-3000, tähtaeg 24.02.2008, summa 3700.-eek". Kostja tagastas 13.10.2009 ja 20.10.2009 laenuandjale kokku 3000 krooni. Nimetatu viitab kostja ja SMS Laen AS vahelisele kehtivale laenulepingule. Seega on hageja nõue kostja vastu põhjendatud nii laenu põhiosa 3000 krooni, intressi 700 krooni kui ka viivise 800 krooni osas. Apellatsioonkaebus
6.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kaebuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel laenulepingust tulenev õigussuhe. Hagi materjalidest nähtub, et hageja kandis rahasumma kostja kontole, kuid kostja
kandis samasuguse summa hagejale tagasi. Ainuüksi raha edasi-tagasi kandmisest ei saa poolte vahel laenusuhet tekkida.
8.Kostja on varem laenanud SMS Laen AS-lt raha. Kostja ei ole hageja nimetatud summat oma kontole tellinud ega nõustunud ebamõistlikult suure tasuga raha kasutamise eest.
9.Hageja peab tõendama (tema poolt väidetud tingimustel) laenusuhte olemasolu. Hageja lisas lepingulise suhte tõendamiseks hagiavaldusele “paki pabereid”, millega ei saa lugeda tõendatuks laenulepingu sõlmimist interneti teel. Hagile lisatud “paberipakil” on kuupäev 04.01.2008, kuid hageja väidab, et laenuleping sõlmiti 25.01.2008, millest tulenevalt ei kattu ka kuupäevad. Vastus apellatsioonkaebusele
10.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Edasine menetluse käik
11.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 19.04.2011 määrusega kostja apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 2ɪ alusel menetlusse võtmast.
12.Riigikohus tühistas 24.11.2011 määrusega ringkonnakohtu 19.04.2011 määruse ja saatis kostja apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja jaotab uuesti menetluskulud.
14.Maakohus luges laenulepingu sõlmituks SMS Laen AS esitatud tingimustel põhjendusega, et 3000 krooni on kantud kostja arvelduskontole ning kostja on selle summa hiljem tagastanud. Ringkonnakohus sellise laenulepingu sõlmimise käsitlusega ei nõustu. Maakohus ei tuginenud vastavat järeldust tehes ka ühelegi õigusnormile.
15.Kostja ja SMS Laen AS vahelist võlasuhet reguleerivad raha ülekandmise hetkel kehtinud võlaõigusseaduse lepingu sõlmimise üldsätted, arvestades VÕS § 621 järgseid arvutivõrgu abil lepingu sõlmimise erisusi. Laenuleping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.
16.Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et ta ei ole lepingut sõlminud, laenulepingul ei ole tema allkirja ning hagile lisatud dokumendid ei tõenda lepingu sõlmimist. Kostja on küll varem SMS Laen AS-ga laenulepinguid sõlminud, kuid vaidlusalusel juhul ei ole ta raha oma arvelduskontole tellinud. Seega väidab kostja, et ta ei ole 3000 krooni ülekandmise jaoks tahteavaldust teinud. Maakohus on jätnud kostja väited tähelepanuta.
17.Ringkonnakohus on seisukohal, et üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole ei anna alust lugeda laenulepingut sõlmituks. Laenulepingu sõlmimist peab tõendama hageja. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja seda teinud. Asjas
puuduvad tõendid selle kohta, et SMS Laen AS ja kostja on teinud tahteavaldusi laenulepingut vaidlusaluse summa suhtes sõlmida. Hagiavaldusele lisatud tõendid seda ei tõenda.
18.Hagiavaldusele lisatud laenuleping (t lk 31-39) on ringkonnakohtu hinnangul laenuandja tüüptingimused, mitte konkreetse summa laenamise kohta sõlmitud leping konkreetsete tingimustega. Tüüptingimused saavad lepingu osaks ainult juhul, kui on täidetud VÕS §-s 37 loetletud eeldused, mille kohaselt on tüüptingimus lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 621 lg 5 kohaselt tuleb arvutivõrgus sõlmitud lepingute tingimused, sh tüüptingimused, kliendile esitada selliselt, et tal on võimalik need salvestada ja taasesitada. Antud juhul eeltoodut järgitud ei ole ja tüüptingimused ei ole seega lepingu osaks.
19.Hageja ei ole tõendanud laenulepingu sõlmimist, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud hageja, kelle kahjuks otsus tehti.
20.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
21.Ringkonnakohus tagastab hagejale apellatsioonkaebuse vastusele lisatud laenulepingu nr 124873, 04.01.2008 sertifikaadi ja maksekorralduse nr 86729, kuna need esitati kohtule hagiavalduse lisadena ja on juba asja juurde võetud (t lk 31-40). Lisatud laenu raportit maakohtule tõendina ei esitatud ja hageja ei taotlenud selle tõendina vastuvõtmist apellatsioonimenetluses, mistõttu jätab ringkonnakohus selle tähelepanuta ja tagastab samuti hagejale.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.