Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-109-11 Tartu, 24. november 2011. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi Maria Zhomova vastu võla saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-60103 Maria Zhomova määruskaebus Hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474) Kostja Maria Zhomova (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kai Amos 7. november 2011, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-60103.
2.Saata Maria Zhomova apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Tagastada Majanduskaitse Büroo OÜ-le Maria Zhomova eest 3. mail 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (edaspidi hageja) esitas 22. veebruaril 2010 Harju Maakohtule hagi Maria Zhomova (edaspidi kostja) vastu 4500 krooni suuruse võlgnevuse saamiseks, millest laenu põhiosa on 3000 krooni, intress 700 krooni ja viivis 800 krooni. Hagiavalduse kohaselt laenas SMS Laen AS (endise ärinimega SMS Laen OÜ) kostjale 25. jaanuaril 2008 laenulepingu nr 124873 alusel 3000 krooni intressiga 700 krooni ja tagastamise tähtajaga 24. veebruar 2008. Kostja tasus 3000 krooni ositi 13. oktoobril 2009 ja 20. oktoobril 2009, mis arvestati viivise katteks. SMS Laen OÜ loovutas nõude loovutamise lepinguga nr 061206 nõude kostja vastu hagejale.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejaga 25. jaanuaril 2008 laenulepingut sõlminud, lepingul ei ole kostja allkirja. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamisega ja sellele nõusoleku andmisega, samuti muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja on hagiavaldusele lisanud nummerdamata lisa, mis ei tõenda laenulepingu sõlmimist.
3.Harju Maakohus rahuldas 15. märtsi 2011. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 287 eurot 60 senti, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulu katteks 76 eurot 69 senti. Maakohus lahendas asja lihtmenetluses. Maakohtu põhjenduste kohaselt olid kostja ja SMS Laen OÜ sõlminud kehtiva laenulepingu. Laenulepingut tõendab see, et SMS Laen AS kandis 25. jaanuaril 2008 kostja arvelduskontole
3000 krooni selgitusega "Sms laen OÜ, leping nr 124873, arve nr 106915, konto nr 221030272522, viitenumber 21069156, SMS Laen 30-3000, tähtaeg 24.02.2008, summa 3700.-eek". Kostja tagastas
13.oktoobril 2009 ja 20. oktoobril 2009 laenuandjale kokku 3000 krooni. Nimetatu viitab kostja ja SMS Laen AS vahelisele kehtivale laenulepingule. Maakohus luges põhjendatuks kostja nõuet hageja vastu laenu põhiosa 3000 krooni, intressi 700 krooni ja viivist 800 krooni osas.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 19. aprilli 2011. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse hagi, milles nõudis kostjalt 287 euro 60 sendi väljamõistmist, seega oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt valesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lgga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus leidis, et ei ole TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alust võtta apellatsioonkaebus menetlusse. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt on apellatsioonkaebusel TsMS § 637 lg-s 21 toodud kaebuse esitamise alus. Maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse normi, mis tõi kaasa eksliku lahendi. Kostjal ei olnud SMS Laen AS-ga laenulepingust tulenevat õigussuhet. Ainuüksi raha edasi-tagasi kandmisest ei saa poolte vahel laenusuhet tekkida. Vaidluse all on ebamõistlikult suur tasu raha kasutamise eest (intress). Kostja on varem laenanud SMS Laen AS-lt raha. Kostja ei ole hageja nimetatud summat oma kontole tellinud ega nõustunud ebamõistlikult suure tasuga raha kasutamise eest. Hageja väitel tuleneb tema nõue kostja vastu 25. jaanuaril 2008 interneti teel sõlmitud laenulepingust, kuid samas esitas hageja tõendid, et laenuleping sõlmiti interneti teel 4. jaanuaril 2008. Sellel ajal on kostja tõesti laenulepingu sõlminud ja sellest tulenevad kohustused täitnud. Hageja ei ole esitanud 25. jaanuaril 2008 sõlmitud laenulepingu kohta tõendeid.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ning hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Hageja nõuab kostjalt SMS Laen AS ja kostja vahel interneti teel sõlmitud laenulepingu alusel tekkinud võlgnevuse tasumist. Hageja palub kostjalt välja mõista laenu põhiosa 3000 krooni, intressi 700 krooni ja viivise 800 krooni. Maakohus rahuldas hagi, ringkonnakohus ei võtnud kostja apellatsioonkaebust menetlusse. Maakohus on lahendanud asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes. Lihtmenetluses esitatud kaebust ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel menetlema, kui maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ega ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, selgelt rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid või kui see ei võinud oluliselt mõjutada lahendit. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on põhjendamatult TsMS § 637 lg 21 alusel keeldunud apellatsioonkaebuse menetlemisest. Maakohus on jätnud poolte esitatud ja asjas olulise tähtsusega väidete kohta seisukoha võtmata.
9.Maakohus on lugenud laenulepingu sõlmituks SMS Laen AS esitatud tingimustel. Maakohtu põhjenduste järgi viitab üheselt kehtivale laenulepingule see, et 3000 krooni on kantud kostja arvelduskontole ning kostja on selle summa hiljem tagastanud, seejuures ei ole maakohus tuginenud ühelegi õigusnormile. Kolleegium kohtu laenulepingu sõlmimise käsitlusega ei nõustu.
10.Esmalt peatub kolleegium määruskaebuse väitel, et kostja ja SMS Laen AS ei olnud sõlminud kehtivat lepingut. Hagiavalduse kohaselt oli laenuleping sõlmitud interneti teel, seega kasutati lepingu sõlmimisel sidevahendi abi. Laenulepingu sõlmimist tarbijaga sidevahendi abil reguleeris 25. jaanuaril 2008, s.o raha kostjale ülekandmise ajal VÕS § 410. Kuna kostja arvelduskontole on kantud 3000 krooni, ei tule aga raha kostjale ülekandmise ajal kehtinud VÕS § 410 kohaldada, sest 25. jaanuaril 2008 kehtinud VÕS § 403 lg 3 p 1 kohaselt ei kohaldatud võlaõigusseaduse tarbijakrediidi regulatsiooni krediidilepingule ja krediidivahenduslepingule, mille puhul krediidi netosumma või krediidi eest omandatava asja või teenuse netohind on väiksem 200 eurole vastavast summast. Kostja ja SMS Laen AS vahelist võlasuhet reguleerivad seega raha ülekandmise hetkel kehtinud võlaõigusseaduse lepingu sõlmimise üldsätted, arvestades VÕS § 621 järgseid arvutivõrgu abil lepingu sõlmimise erisusi.
11.Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud
konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kostja on praegusel juhul kogu menetluse kestel väitnud, et ta ei ole lepingut sõlminud, laenulepingul ei ole tema allkirja ning hagile lisatud dokumendid ei tõenda lepingu sõlmimist. Kostja on küll varem SMS Laen AS-ga laenulepinguid sõlminud, kuid vaidlusalusel juhul ei ole ta raha oma arvelduskontole tellinud. Seega väidab kostja, et ta ei ole 3000 krooni ülekandmise jaoks tahteavaldust teinud. Maakohus on jätnud kostja väited tähelepanuta. Kolleegium on seisukohal, et üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole ei anna alust lugeda laenuleping sõlmituks ning asja uuel arutamisel tuleb kohtul hinnata, kas väidetava laenusuhte pooled on teinud tahteavaldusi laenulepingut vaidlusaluse summa suhtes sõlmida, seejuures ei ole tähtsust poolte varasematel laenusuhetel.
12.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et hageja väidetud laenulepingut on võimalik tõlgendada kui laenuandja tüüptingimusi. Tüüptingimused saavad lepingu osaks aga ainult juhul, kui on täidetud VÕS §-is 37 loetletud eeldused, mille kohaselt on tüüptingimus lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada (vt Riigikohtu 23. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-211, p 13). VÕS § 621 lg 5 kohaselt tuleb arvutivõrgus sõlmitud lepingute tingimused, sh tüüptingimused, kliendile esitada selliselt, et tal on võimalik need salvestada ja taasesitada. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste sisu üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 17. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5608, p 13).
13.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
14.Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu tagastada. Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.