Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on KÜXXX hagi OÜ L vastu võlgnevuse 1 323,31 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja XXX asuva mitteeluruumi nr 93 omanik ning KÜXXX liige. KÜXXX liikmena on kostja kohustatud tasuma regulaarselt korteriühistuseaduses ja KÜXXX põhikirjas ettenähtud makseid. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning võlgneb hagejale esitatud arvete alusel täitmata kohustuste eest 1 323,31 eurot. Hageja on arvestanud kostja poolt rahalise kohustuse täitmata jätmise eest perioodil 31.10.2010 kuni 24.03.2011 viivist 133,38 eurot. Kostja 10.01.2012 määratud kohtuistungile ei ilmunud. Kostja esindaja on teadlik kohtuistungist (tl 157), kohtule mitteilmumise põhjusest teatanud ei ole. Kohus on kostjat hoiatanud, et mõjuva põhjuseta istungile ilmumata jätmisel on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 10.01.2012 toimunud kohtuistungil taotleb hageja esindaja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagi on ajaoludega õiguslikult põhjendatud ja käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lg 1 alusel tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. Kooskõlas VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 1 323,31 eurot ja viivis 133,38 eurot, kokku 1 456,69 KÜXXX kasuks. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Hageja on esitatud kooskõlas TsMS § 1741 taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on menetluses tasutud riigilõiv 319,55 eurot ja õigusabikulud summas 773 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 773 eurot on käesoleva tsiviilasja menetlust arvestades mõistlikud ja põhjendatud. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 092,55 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.