ES‘i hagi OÜ SGA vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse tuvastamise, töötasude ja hüvitiste nõuetes.
Tsiviilasja hind
4198,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ES (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja OÜ SGA (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja AK, lepinguline esindaja Diana Veegen ([email protected])
Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu ES‘i loobumine haginõudest, milles hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitis 20 000 krooni oktoobri 2010 töötasu väljamaksmata jätmise eest ja valeandmete kasutamise eest.
2.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud ES‘i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluse käik
1.12.06.2010 sõlmitud töölepingu nr. 39 kohaselt asus hageja ES kostja OÜ SGA juurde tööle monteerija ametikohale põhipalgaga 4500 krooni ja neljakuise katseajaga. 04.11.2010 esitas hageja kostjale avalduse töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu, viidates, et tööandja ei pea tööaja arvestust, millega seoses on saamata töötasu kogu töötamise aja kestel tehtud ületundide eest. Tööandja ülesütlemist ei tunnistanud, töötaja avaldust vastu ei võtnud ja 12.11.2010 sai hageja kätte tähtkirja tööandja poolt töölepingu nr 39 ülesütlemise 05.11.2010 seoses töökohustuste rikkumise tõttu.
2.ES esitas 24.11.2010 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidlus-komisjonile (edaspidi TVK) avalduse tööandja OÜ SGA vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks, töötasude ja hüvitiste saamiseks.
3.Töövaidluskomisjon rahuldas ES’i avalduse 16.12.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.402/3486/10 osaliselt ning luges ES’i töölepingu OÜ-ga SGA üles öelduks erakorraliselt 04.11.2010 TLS § 91 lg 2 alusel, mõistis OÜ-lt SGA välja ES’i kasuks töölepingu erakorralise üleütlemise hüvitise 28 603 krooni, ületunnitöö töötasu 25 430,77 krooni, 04.11.2010 sissenõutavatest nõuetest 2 424 krooni ning jättis osaliselt rahuldamata ületunnitöö tasu ja moraalse kahju hüvitamise nõude.
4.OÜ SGA ei nõustunud TVK 16.12.2010 otsusega ja esitas 14.01.2011 kohtule taotluse vaadata ES’i töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. Hageja nõue ja selle põhjendused
5.Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt töötas ES 12.06.2010 sõlmitud töölepingu nr. 39 alusel alates 12.06.2010 kuni 30.10.2010 OÜ-s SGA puhke-päevadeta objektidel, mis asusid üle Eesti (Tartu, Narva, Valga, Haapsalu, Tallinn, Tabasalu, Keila jne). Tööpäevade pikkus oli 12 tundi, ning saamata on kogu töötamise perioodil lisatasud ületunnitöö ja puhkepäevadel töötatud aja eest.
6.Hageja ES keeldus 30.10.2010 (laupäev) õhtul, peale seda, kui oli töötanud oma paarilisega objektil M X, Paldiskis alates kella 08:00-17:00, töötamast ka järgmisel päeval, M X objektil Paldiskis. Nimetatule reageeris tööandja väga emotsionaalselt, ähvardas vallandamisega ja töötasu mittemaksmisega. 04.11.2010 läks hageja ja tema paarimees tööandja SJ’i juurde ja esitas töölepingu ülesütlemisavalduse, millise tööandja rebis puruks ja lubas hageja koos paarimehega töölt vallandada, siis kui ise tahab. Seetõttu saatis hageja ülesütlemisavalduse elektronpostiga ja tähitud postiga. Kostja kinnitas elektronposti kättesaamist, kuid tähitud post tagastati 08.11.2011 märkega: „loobus vastuvõtmisest“
7.12.11.2010 sai hageja kätte tähtkirja tööandja poolt töölepingu nr 39 lõpetamise kohta 05. 11. 2010.
8.Hageja nõuded avalduse esitamisel;
1.tunnistada tööleping lõppenuks alates 04.11.2010 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel,
2.välja mõista oktoobri 2010 eest tasu 4 500 krooni ja novembri 4 päeva eest 818 krooni,
3.välja mõista lisatasu ületunnitöö ja puhkepäevadel töötamise eest alates 12.06.2010 kuni 30.10.2010 ületunnitöö 376 tunni eest 14 850 krooni ja puhkepäevadel töötamise 240 tunni eest 12 775 krooni,
4.välja mõista hüvitis kasutamata puhkuse eest 12 päeva ulatuses 4 145 krooni,
5.välja mõista hüvitis keskmise kuupalga ulatuses 3 kuu töö eest 28 860 krooni,
6.lugeda kehtetuks tööandja 05.11.2010 käskkiri 12.06.2010 sõlmitud töölepingu nr 39 lõpetamise kohta TLS § 88 p 1 ja 6 alusel,
7.välja mõista kahju hüvitis 20 000 krooni oktoobri 2010 töötasu väljamaksmata jätmise eest ja valeandmete kasutamise eest,
8.välja mõista 150 krooni tööauto MAZDA reg. märk XXX parkimise eest hageja isiklike vahendite arvelt. Kostja vastuväited ja nende põhjendused
9.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
10.Hageja töötas kostja juures monteerijana 12.06.2010 määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr 39 alusel. Töölepingu p 2.3 kohaselt oli töö eritingimuseks töö lähetustega ning hageja oli teadlik, et kostja kui tööandja põhitegevusala on metallkonstruktsioonide valmistamine ja paigaldamine tellija poolt esitatud kohas.
11.Põhjendamata on hageja väited töötamisest ületundidega või nädalavahetusel. Hageja tööaeg algas tavapäraselt kell 8.00 ja lõppes kell 17.00. Teatud juhtudel algas tööpäev ka hiljem, sõltuvalt objekti aukohast. Transport objektile ja tagasi oli tööandja poolt korraldatud. Kostjal on pretensioone hageja töö kohta, millised algasid Altmetsa M ehitusobjektil, kui hageja teostas montaažitöid ebakorrektselt ning tööd tuli ümber teha ning seda üle tööaja, samuti aitasid parandustöid teha teised kostja tšehhitöölised, kuna tööd oli vaja üle anda tähtaegselt. Seega olid hageja ületunnid seotud üksnes hageja enda lohaka töö ümbertegemisega, mille eest kostja tõepoolest tasu ei maksnud. Samuti tekitas hageja kostjale kahju hageja kasutuses olnud tööauto Mazda ja seadmete kasutamisega. Paldiski M objektil alustas hageja montaažitöid, kuid ei lõpetanud neid ja lahkus. Samuti jättis hageja täitmata tööülesanded Hummuli seafarmis. Hagejale oli teada, et tulenevalt tellija tellimusest on vahel vaja erandlikult objektil töötada ka nädalavahetusel. Kui hageja töötas nädalavahetusel, anti hagejale vabad päevad kokkuleppeliselt nädala sees. Eksitavad on hageja poolt esitatud andmed ületundide kohta ja see pole ka tõendatud. Kostja on kõik töötasud ja töölähetusrahad hagejale õigeaegselt välja maksnud.
12.Hageja ei ilmunud tööle alates 01.11.2010. Kui hageja 04.11.2011 ilmus kostja kontorisse, palus kostja hagejal kirjutada seletuskiri objektilt lahkumise kohta, mille kirjutamisest hageja keeldus. Hageja lahkus kontorist ja edastas 04.11.2010 üleütlemisavalduse elektronposti teel TLS § 91 p 2 alusel, põhjenduseks pidevad tööreisid, ületundide ja nädalavahetustel töötamiste mittearvestamise ning suuliselt kokkulepitud ümbrikupalga mittemaksmise. Kuna hageja oli teadlik, et töö on seotud lähetustega, mistõttu on põhjendamatu viide sellele kui mõjuvale põhjusele töösuhte lõpetamiseks. Põhjendatud ei ole ka ületunnitöö, kuna ületunde tegi hageja ainult enda lohaka töö parandamiseks. Seoses tööülesannete täitmata jätmisega põhjustas hageja tööandja usaldamatuse kolmandate isikute ees, mistõttu kostja lõpetas 05.11.2010 töölepingu nr
39.Kostja möönab, et käskkirjas on ekslikult märgitud 01. november 2010 asemel 01. oktoober 2010. Lõpparve maksti hagejale välja. Kostja palub jätta hageja nõuded rahuldamata ja tunnustada kostja ülesütlemisavaldust 05.11.2010 ning lugeda tööleping lõppenuks 05.11.2010 TLS § 88 lg. 1 p 6 järgi. Maakohtu põhjendused
13.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.
14.22.02.2011 esitas hageja kohtule taotluse jätta läbivaatamata hageja moraalse kahju nõuse summas 20 000 krooni. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on hageja enda nõudega, siis võib lugeda esitatud taotluse, kui nõudest loobumiseks, millise kohus võtab vastu vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 alusel.
15.Kohus on tuvastanud, et OÜ SGA (juhatuse liikme SJ’i poolt) ja ES’i vahel on 12.06.2010 sõlmitud määramata tähtajaks tööleping nr 39, mille kohaselt hageja asus kostja juurde tööle monteerijana täistööajaga 8 tundi päevas (kell 8.00 kuni 17.00) ja 40 tundi nädalas, 4500 kroonise kuutöötasuga, töötegemise koht Tallinna linn, XXX. Töölepingu punkti 2.3 kohaselt oli töö eritingimuseks töö lähetustega. Töötaja asub tööle 12.06.2010.a. ja töötajale kohaldatakse katseaega kestusega 4 kuud (TVK t lk 11-12).
16.ES ütles töölepingu üles 04.11.2010 töölepingu seadus (TLS) § 91 lg. 2 alusel, tööandja poolse lepingu tingimuste olulise rikkumise tõttu ja põhjendas ülesütlemist töölähetuses tööaja arvestuse mittepidamisega, mille tõttu jäi tal oluliselt saamata töötasu ületundide eest (TVK t lk 15, toimiku lk 80). Töötajalt ülesütlemise avalduse saamist 04.11.2010 tõendas OÜ SGA oma
05.11.2010 erakorralises ülesütlemisavalduses / käskirjas. OÜ SGA ütles töölepingu erakoraliselt üles ES’ile 11.11.2010 posti pandud avaldusega põhjendusel, et ES on väidetavalt tööülesannete täitmisest keeldunud alates 01.10.2010 kuni käesoleva ajani, seega (05.11.2010) ning on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu (TVK t lk 27-29; toimiku lk. 81). ES’i väitel töötas ta tööandja juures terve 2010 aasta oktoobrikuu, mille tõenduseks on talle ka OÜ SGA poolt 28.10.2010 27.-28. oktoobri 2010 töölähetuse kulude hüvitamine ((TVK t lk. 20).
17.Hageja nõuded:
1.tunnistada tööleping lõppenuks alates 04.11.2010 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel,
2.välja mõista oktoobri 2010 eest tasu 4 500 krooni ja novembri 4 päeva eest 818 krooni,
3.välja mõista lisatasu ületunnitöö ja puhkepäevadel töötamise eest alates 12.06.2010 kuni 30.10.2010 ületunnitöö 376 tunni eest 14 850 krooni ja puhkepäevadel töötamise 240 tunni eest 12 775 krooni,
4.välja mõista hüvitis kasutamata puhkuse eest 12 päeva ulatuses 4 145 krooni,
5.välja mõista hüvitis keskmise kuupalga ulatuses 3 kuu töö eest 28 860 krooni,
6.lugeda kehtetuks tööandja 05.11.2010 käskkiri 12.06.2010 sõlmitud töölepingu nr 39 lõpetamise kohta TLS § 88 p 1 ja 6 alusel,
7.välja mõista 150 krooni tööauto MAZDA reg. märk XXXparkimise eest hageja isiklike vahendite arvelt.
18.Kostja hagi ei tunnista ja palub tunnustada kostja ülesütlemisavaldust 05.11.2010 ning lugeda tööleping lõppenuks 05.11.2010 TLS § 88 lg. 1 p 6 järgi. Kostja möönab, et käskkirjas on ekslikult märgitud 01. november 2010 asemel 01. oktoober 2010. Hageja tööaeg algas tavapäraselt kell 8.00 ja lõppes kell 17.00 ja hageja väited töötamisest ületundidega või nädalavahetusel on põhjendamata. Eksitavad on hageja poolt esitatud andmed ületundide kohta ja see pole ka tõendatud. Lisaks oli kostjal hageja töö osas pretensioone, seega hageja ületunnid olid seotud üksnes hageja enda lohaka tööga, mis tuli ümber teha. Kostja on kõik töötasud ja töölähetusrahad hagejale õigeaegselt välja maksnud. Hageja ei ilmunud tööle alates 01.11.2010 ning seoses hageja tööülesannete täitmata jätmisega lõpetas kostja töölepingu 05.11.2010. Lõpparve maksti hagejale välja 26.11.2010.
19.Puudub vaidlus selles, et poolte vahel on 12.06.2010 sõlmitud määramata tähtajaks tööleping nr 39, mille kohaselt hageja asus kostja juurde tööle monteerijana täistööajaga ning töölepingu punkti 1.1 kohaselt hageja asus kostja juures tööle 12.06.2010. Kostja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud.
20.Poolte vahel on vaidlus töölepingu ülesütlemise põhjustes, ületunnitöö töötasu saamise õiguses ning seoses töölepingu lõppemisega sissenõutavate summade väljamaksmises. Hageja ütles lepingu üles seoses ületundide arvestuse mittepidamise ja seetõttu olulisel määral töötasu mittemaksmise tõttu ning kostja hageja tööülesannete ebarahuldava täitmise ning kolmanda isiku usaldamatuse põhjustamises tööandja vastu. Kohus peab andma hinnangu, kumb ülesütlemine on kehtiv.
21.Kuivõrd hageja ülesütlemine oli ajaliselt esimene, annab kohus esmalt hinnangu sellele, kas hageja ülesütlemisavaldus on kehtiv.
22.Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 tingimuste esinemisel, eelkõige tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, sealhulgas kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Hageja heidab kostjale ette pidevat ületunnitööd, ületunnitöö arvestuse mitte pidamist ja selle tõttu olulisel määral töötasu mitte maksmist. Hageja on esitanud ületunnitöö arvestuse (toimiku
lk 48-56, 108-115). Hageja arvestusest nähtub, et hageja on teinud erinevatel tööobjektidel pidevalt ületunnitööd kokku 376 ületundi ja töötanud puhkepäevadel kokku 240 tundi, kokku 616 tunni ulatuses, mille eest nõudis täiendavat töötasu kokku 27 625 krooni (14 850 + 12 775). Kostja on esitanud 2010 aasta juuni kuni oktoobri kohta tööaja graafikud (toimiku lk 15-19). Kostja graafikute järgi on hageja kõik tööpäevad olnud 8-tunni pikkused. Kohus leiab, et poolte koostatud arvestused ei ole piisavad tuvastamaks kas hageja tegi ületunnitööd või mitte. Seega tuleb hinnata teisi tõendeid.
23.Kohus kuulas vande all ära hageja, kelle seletuse kohaselt oli ta kostja juurde tööle võetud monteerija ametikohale miinimumpalgaga, lisaks oli tööandja esindajaga J ’iga kokku lepitud, et hageja töötab kõigil kostja objektidel üle Eesti ja komandeeringute ja ületundide eest saab hageja peale miinimumpalga igakuiselt kätte lisaks 20 000 krooni sularahas, mida ta aga oma 5-kuulise töötamise aja jooksul kordagi ei saanud. Hageja töötas kostja kümnel objektil üle Eesti, objektidele sõitis kostja tööautoga ja iga nädal maksti hagejale 400 krooni toiduraha, ööbimiskulud kohapeal kandis kostja. Minimaalselt töötas hageja 9-10 tundi päevas, vahel ka 12 tundi. Hageja pidas igapäevaselt arvestust ületundide kohta, millest õhtul teavitas J kes oli teadlik hageja tehtud ületundidest ja kinnitas seda suuliselt. Tööaja arvestamisel arvestas hageja ainult tegelikku tööaega, mille hulka ei arvestanud sõiduaega objektile ja tagasi ja igapäevast lõunaaega. 30.10.2010 hageja tülitses J iga palga pärast; kuna raha ei olnud, ei olnud ka mõtet tööd teha. Sama päeva õhtul võeti hagejalt ära kostja tööauto, jäeti mõned töövahendid, mistõttu hageja sõitis viimastel päevadel Muuga M objektile tööde lõpetamiseks oma isikliku autoga. Hageja viimane tööpäev kostja juures oli 03.11.2010 Muuga M objektil ja 04.11.2010 esitas hageja J avalduse töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 alusel, mille J peale läbilugemist tõmbas katki ja viskas prügikorvi. Hageja saatis samal päeval e-postiga ja tähitud postiga kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse, lõpparve sai 25.11.2010 (toimiku lk 161-162).
24.Kohus kuulas tunnistajana üle VS’i (hageja vend), kes töötas kostja juures monteerija – keevitajana ja kelle ütluste kohaselt tööpäev algas Haapsalu objektil üldiselt hommikul kell 7, mõnikord ka kell 8. Tallinnast sõideti välja hommikul umbes kell 5 või pool kuus ja Haapsallu jõuti orienteeruvalt kell 7. Tavaliselt töötati koos paarilisega ja Muuga M objektil töötas tunnistaja kogu aeg koos hagejaga, samuti Narvas õlitööstuse objektil, kus tehti ka ületunnitööd. Peale Muuga M objekti tehti ka teistel objektidel ületunde, ületundide arvestust peeti ise ja täideti arvutis ületunni tabelit. Keegi meilt ületunnitöö arvestust ei küsinud ja seetõttu kellelegi seda ei esitanud, sest põhiline osa töötasust pidi olema ümbrikus. Tunnistaja ütluste kohaselt Haapsalu objektil tegi ta keevitustöid, samuti aitas teha hagejal keevitustöid Hummuli (Valgamaa) objektil (toimiku lk. 173-174). Tunnistaja üle kuulatud GI(OÜ SGA osanik ja töötaja) ütluste järgi ei ole ta teinud hagejaga kokkuleppeid ei palga ega lisatasu osas. Ühelgi objektil ei alustatud tööd hommikul kell 7. Tunnistaja töötas Haapsalu objektil põhiliselt koos VS’iga, kord või kaks ka hagejaga. Haapsalu objektil alustati tööd hommikul kell pool üheksa kell 9, töö lõpetati õhtul kell 5 või 6, olenevalt sellest, kui pikalt kestis lõuna. Hummuli objektil oli lõuna umbes 1,5 – 2 tundi, seal tehti ise süüa, teistes kohtades, kus oli lähedal söökla, seal kestis lõuna umbes 45 minutit. Narva objektil alustati tööd umbes kell 9 ja lõpetati õhtul kell 18. Uue objekti puhul võidi minna kostja asuvasse tsehhi hommikul kell 7, võtta sealt vajalikud tööasjad, uued joonised jne ja siis mindi objektile. Tunnistaja ütluste järgi perioodiliselt tehti ületunde (Haapsalu Spordihoone, Hummuli objektil), mõnikord töötati ka laupäeviti. Tartus Ahhaa objektil töötamise ajal oli suvel päeval väga palav, mistõttu töötati õhtuti. Ületundide kohta täideti tabelit paberil ja esitati kord kuus juhtkonnale. Ei mäleta kokkulepet ületundide tegemise kohta ja kui suures mahus võis teha ületunde. Aasta lõpus, detsembris said kõik firma töötajad preemiat töötamise eest.
25.Kohus vaatas läbi 02.12.2011 istungil hageja esitatud videosalvestise, millega hageja soovis tõendada enda töötamist kostja juures kuni 03.11.2010. Videol, kuupäevaga 04.11.2010, ei olnud
aru saada, kus ja millisel ehitusobjektil video on tehtud ja kes on videol osalevad isikud, peale äratuntavalt nähtava SJ’i. Isik, kellega S. J räägib, ei ole kogu video ajal nähtav (tlk 146, 164). Seega kohus leiab, et esitatud tõendit ei saa hinnata dokumentaalse tõendina antud asjas.
26.TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. Poolte esitatud tõendite pinnalt asub kohus järgnevale seisukohale. Hageja on teinud ületunnitöö arvestuse selliselt, et tööpäev algab kell 07.00 ja kestab kell 20.0, vaid Hummuli seafarmis ja õlitööstuse laiendusel Narvas algas tööpäev kell 08.00 ja kestis kell 21.00, puhke-päevadel toimus töö kell 08.00 kuni 19.00. Need arvestused ei ole tõenditega kinnitust leidnud. Kinnitust on leidnud, et töö kostja tsehhis algab kell 07.00, mitte objektidel. Hageja on vande all seletanud, et ta töötas 9-10 tundi päevas, vahel ka 12 tundi, kuid ei ole vande all antud seletuses kinnitanud, et tema tööpäev algas ja lõppes eri objektidel sellistel kellaaegadel, nagu ta on märkinud kohtule esitatud arvestuses ületunnitöö kohta. GI ütluste kohaselt ühelgi objektil ei alustatud tööd hommikul kell 7. Haapsalu objektil alustati tööd hommikul kell pool üheksa - kell 9, töö lõpetati õhtul kell 5 või 6, olenevalt lõuna pikkusest. Narva objektil alustati tööd umbes kell 9 ja lõpetati õhtul kell 18. Tartus Ahhaa objektil töötamise ajal oli suvel päeval väga palav, mistõttu töötati õhtuti. ületundide arvestust peeti ise ja täideti arvutis ületunni tabelit. VS’i ütluste kohaselt keegi ületunnitöö arvestust ei küsinud ja seetõttu kellelegi seda ei esitanud, sest põhiline osa töötasust pidi olema sularahas. Seetõttu ei ole kohtul võimlik tuvastada, et hageja tööpäev algas kell 07.00. Samuti ei ole hageja seletusega ega tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist tööpäeva lõpp kell 20.00 või 21.00. Kostja on esitanud AS ME25.04.2011 kirja nr 655-UM 36, mille järgi EEÕAS-i metallkonstruktsioonide montaaži ajal 12.10.2010 kuni 15.10.2010 puudus ehitusobjekti välisvalgustus ja õhtuhämaruses (alates kella 18.00-st) ning öösel töid teostada ei saanud (toimiku lk 84). A Ob 11.08.2011 arve nr 11124 järgi on Tabasalu montaažil kasutatud tõstukit päevas kõige rohkem 7,5 tundi algusega kell 08.00 (toimiku lk. 85-86); AS E 22.09.2010 arvest nr 1588 nähtub, et tõstukit kasutati Hummuli veisefarmis 8 tundi (toimiku lk 91). Hageja töö oli seotud tõstukite tööajaga. Kirjalikud tõendid haakuvad tunnistajate ütlustega ja kostja positsiooniga ning hageja ei ole tõendanud ületunnitöö tegemist õhtusel ajal. Kostja eitab, et andis hagejale korraldusi töötada puhkepäevadel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja kohustas hagejat töötama puhkepäeviti, seega on nimetatud asjaolu tõendamata. Arvestades tõendite kogumit ei ole kohtul põhjust kahelda kostja väites, et hageja töötas kostja juures kokkulepitud tööaja piires. Seega on hageja poolt tõendamata ületunnitöö tegemine.
27.Hageja on esitanud konto väljavõtte (TVK t lk 16-23), millest nähtub, et kostja on hagejale kuni hageja poolt lepingu ülesütlemiseni regulaarselt maksnud töölepinguga kokku lepitud tasu. Hageja väidab, et ületunnitöö eest on kostja jätnud tasumata. Kohus ei ole tuvastanud hageja ületunnitööd ning seetõttu on põhjendamatu rääkida selle tasustamisest. Kohtu hinnangul ei ole kostja jätnud hagejale tasu maksmata.
28.Kuna tõendamist ei ole leidnud hageja ületunnitöö ega tasu mittemaksmine kostja poolt, puudus hagejal õiguslik alus tööleping 04.11.2010 erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 alusel (TVK t lk 15, toimiku lk 80), mistõttu kohus ei pea 04.11.2010 töölepingu nr 39 erakorralist ülesütlemist seaduslikuks ja kehtivaks.
29.TLS § 88 lg 1 p 6 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Kostja ütles töölepingu üles 05.11.2010, põhjendades seda hageja töölt puudumisega ja tööülesannete mittetäitmisega, mis põhjustasid kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu (TVK t lk 28-29, toimiku lk 81). Kostja väitel hageja ei ilmunud alates 01.11.2010 tööle. Hageja kinnitas vande all antud seletuses, et tema viimane tööpev kostja juures 03.11.2010 Muuga M X
objektil (toimiku lk 161). See hageja väide on on vastuolus B OÜ tõendiga, mille kohaselt oli Muuda M X objektil kõik tööd lõpetatud 31.10.2010 (toimiku lk 92, 98). Hinnates tõendeid kogumis teiste asjas kogutud tõenditega, peab kohus usaldusväärsemaks B OÜ tõendit. Kohus nõustub kostjaga, et hageja töötas kuni 01.11.2010. Seega oli 05.11.2010 kostjal põhjust tööleping erakorraliselt üles öelda põhjendusel, et hageja puudub töölt alates 01.11.2010 ega ilmunud enam tööle. Kostja ei saanud hageja käitumise tõttu eeldada töösuhte jätkumist. Kostja on töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks toonud ka hageja töö ebakvaliteetsuse, mida kostja tõendab Skanska EMV AS-i töödejuhataja Semjon Gritsenko 16.09.2010 e-kirjaga), mille kohaselt avastati puudused poltide kinnitamises ja pingutamises (toimiku lk. 96-97). Kohus leiab, et kostjal esines alus lõpetada hagejaga tööleping TLS § 88 lg. 1 p 6 alusel. Kohus loeb töölepingu ülse öelduks 05.11.2010 TLS § 88 lg. 1 p 6 alusel..
30.Eeloodust lähtudes jääb rahuldamata hageja nõue lugeda tööleping lõppenuks alates 04.11.2010 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel.
31.Hageja nõuab 2010oktoobrikuu eest tasu ja novembri 4 päeva tasu, lisatasu ületunnitöö eest, hüvitist kasutamata puhkuse eest, hüvitist 3 kuupalga ulatuses ja 150 krooni tööauto MAZDA reg. märk XXX parkimise eest. Hagejal on õigus sada tasu 2010 oktoobrikuu eest ja hüvitis kasutamata 12 puhkusepäeva eest. Hageja arvelduskontolt nähtub, et kostja on selle kohustuse täitnud 26.11.2010, makstes hagejale lõpparve 5 050 krooni (TVK t lk 23). Kuna kohustus on täidetud, puudub põhjus selles osas hagi rahuldada. Põhjendatud ei ole ületunnitöö eest tasu maksmine, kuna ületunnitööd ja puhkepäevadel töötamist ei ole kohus tuvastanud. Kuna kohus ei tuvastanud hageja poolt töölepingu 04.11.2010 erakorralist ülesütlemist, siis puudub alus maksta hüvitist 3 kuupalga ulatuses. Kohtule hageja poolt esitatud viiel OÜ D kviitung-arvel (TVK t lk 43) ei ole märgitud, et arvetel märgitud rahasummad, kokku 150 krooni MAZDA reg. märk XXX parkimise eest, on tasutud hageja poolt, mistõttu kohus ei jätab hageja nimetatud nõude rahuldamata.
32.Kohus leiab, et hageja nõuded töölepingu lõppenuks lugemiseks TLS lg. 2 p 2 alusel, TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise saamiseks, saamata jäänud ületundide väljamõistmiseks ning auto MAZDA reg nr XXX parkimistasude hüvitamiseks on alusetud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud jätab kohus hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. TsMS § 122 lg. 2 kohaselt on 4198,42 eurot. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.