Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Menetluskulude jaotus

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

lepingu nr 02083 trahvide üldsumma 1 436 141 krooni ja lepingu nr 01113 trahvid kokku 910 600 krooni. Hageja tasaarvestas AS Tartu Sideehitus (pankrotis) nõude summas 305 835.36 krooni, mis tegelikult sai olla 292 427.21 krooni ja peale tasaarvestus luges hageja oma nõude suuruseks 2 040 905.64 krooni ja hagi esitamisel vähendas oma nõuet 700 000 kroonini, mille tunnustamist hageja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses palus. Hageja esitas täiendava seisukoha selgitades, et hageja saatis AS-le Tartu Sideehitus (pankrotis) 04.06.2004. a kirja, kus palus AS-l Tartu Sideehitus (pankrotis) detailiseerida 2004. a mai akte nr 7 ja 8. Eelnimetatud kiri tõendab hageja soovi võlgnikult tööd vastu võtta ja lahendada vaidlusküsimused läbirääkimiste teel ilma lepingu ülesütlemiseta. Kuna hageja ütles lepingud ülesse, oli ta sunnitud sõlmima töövõtulepingu töövõtugarantiist tuleneva ülevaatuse tegemiseks vastava ala spetsialistiga. Nimetatud garantiist tulenevate võlgniku tegemata toimingute tõttu kandis kostja kulusid 2005. a 51 455 krooni. Täitmistagatise leppetrahvi kokkuleppes nähti ette kindla rahasumma maksmist, kui võlgnikul täitmistagatis jääb esitamata. Hagejal oli õigus nimetatud leppetrahv kinni pidada võlgnikule makstavast tasust sõltumata sellest, kas tal kahju tekib.

MAAKOHTU LAHEND

aleviku kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ning 19.11.2003. a alltöövõtuleping nr 01113 (I kd, tl 34-45), mille objektiks oli Vastse-Kuuste alevi reoveepuhasti eelmahutipumpla, seadmeruumi ehitus koos platside ja trasside ja täiendavate tööde teostamine vastavalt pakkumisele. Lepingud olid sõlmitud identsetel tingimustel, mõlema lepingu p-i 7.1 järgi kohustus AS Tartu Sideehitus (pankrotis) esitama lepingu täitmise garantii ja p-i 7.2 alusel oli hagejal õigus lepingu täitmise garantii esitamata jätmisel kinni pidada trahvi. Alltöövõtulepingu nr 02083 lepingu p-i 4.3 kohaselt kohustus AS Tartu Sideehitus (pankrotis) tasuma trahvi 1% lepingujärgsest tasust päevas, kui tööd ei anta üle 30.10.2003. a. Alltöövõtulepingu nr 01113 lepingu p-i 4.3 kohaselt kohustus AS Tartu Sideehitus (pankrotis) tasuma trahvi 1% lepingujärgsest tasust päevas, kui tööd ei anta üle 16.02.2004. a. Lepingu nr 02083 järgi oli trahvi üldsumma 1 436 141 krooni ja lepingu nr 01113 järgi oli trahvi üldsumma 910 600 krooni, kokku 2 346 741 krooni (I kd, tl 54). Hageja tasaarvestas AS Tartu Sideehitus (pankrotis) nõude 305 835.36 krooni ja luges oma nõudeks 2 040 905.64 krooni, mida omakorda vähendas 700 000 kroonile. Seega hageja esitatud hagiavaldus nõude tunnustamiseks summas 700 000 krooni AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses koosneb tervikuna leppetrahvinõudest. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tagatise andmata jätmise eest, kas hagejal on õigus nõuda trahvi tööde üleandmisega viivitamise eest ning kas hagejal oli õigus tulenevalt seadusest tasaarvestust teostada. Harju Maakohtu otsusega nr 2-04-895 (30.05.2011. a) on tuvastatud, et

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et alltöövõtulepingute nr 02083 ja 01113 punktide 7.1 kohast täitmise tagatist ei ole AS Tartu Sideehitus (pankrotis) andnud. 07.08.2003. a sõlmitud alltöövõtulepingu nr 02083 ja 19.11.2003. a sõlmitud alltöövõtulepingu nr 01113 p-de 7.1 kohaselt oma lepinguliste kohustuste täitmise tagamiseks esitab AS Tartu Sideehitus (pankrotis) hiljemalt kahe kalendrinädala jooksul peale lepingu sõlmimist täitmistagatise panga või kindlustusettevõtja garantiina 10% suurusele summale lepingu järgsest tasust ehk 53 338 kroonile. Lepingu p-i 7.2 teise lause kohaselt kohustub lepingu ülesütlemisel töövõtja poolt lepingu p-s 8.4 ja 8.5 toodud alustel AS Tartu Sideehitus (pankrotis) täitmistagatise puudumisel või selle mitteesitamisel tasuma töövõtjale leppetrahvi 10% alltöövõtja lepingujärgsest tasust. Töövõtjal on õigus leppetrahv kinni pidada alltöövõtjale lepingust taganemisel tasumisele kuuluvast lepingujärgsest maksest (I kd, tl 1627, tl 34-45). Seega seab alltöövõtulepingute punktis 7.2 sisalduv tingimus leppetrahvi nõudmise õiguse sõltuvusse lepingu ülesütlemisest. Lepingu p 7.5 kohaselt on garantiiperioodi tagatiseks panga või kindlustusasutuse finantsgarantii summas, mis moodustab kaks koma viis (2,5) protsenti alltöövõtja lepingujärgsest tasust. Poolte kokkuleppel võib garantiiperioodi tagatiseks olla ka töövõtjale alltöövõtja poolt tagatiseks jäetav rahasumma, mis moodustab vähemalt viis (5) protsenti alltöövõtja lepingujärgsest tasust. VÕS § 155 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Seega on garantiiandja vastutus täiendav võlgniku vastutusele ja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) ei saa olla garandiks oma kohustuste täitmise tagamisel, seda enam, et lepingu p-s 7.5 eeldatakse panga või kindlustusettevõtja garantiid. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks ühegi garantiilepingu alusel täitnud AS Tartu Sideehitus (pankrotis) kohustusi ja omaks sellest tulenevalt õigust nõuda garantii saajale makstud hüvitise tagastamist. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on teinud AS-le Tartu Sideehitus (pankrotis) ülesütlemisavalduse 09.07.2004. a (I kd, tl 46-47). 09.07.2004. a ülesütlemisavalduse kohaselt oli hagejal alus alltöövõtulepingute ülesütlemiseks vastavalt lepingute punktidele 8.4.1, 8.4.3 ja 8.4.5. Punkt 8.4.1 andis hagejale õiguse lepingud täiendava tähtaja andmiseta üles öelda, kui alltöövõtja rikub kohustust, mille täpne täitmine oli töövõtja ja/või tellija huvi püsimise aluseks (tööde teostamine teatud tähtajaks, kvaliteedinõuete järgmine). Sarnaselt tulenes punktidest 8.4.3 ja 8.4.5 hagejale õigus lepingud täiendava tähtaja andmiseta üles öelda, kui alltöövõtja teatab, et ta oma kohustusi ei täida või alltöövõtja on muul moel oluliselt rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingute p-i 8.5 kohaselt on töövõtjal õigus leping üles öelda ka enne lepingu p-s 4.1 nimetatud täitmistähtaja saabumist, kui on ilmne, et alltöövõtja rikub lepingust tulenevaid kohustusi olulisel määral ja alltöövõtja ei taga ega kinnita oma kohustuste nõuetekohast täitmist. Alltöövõtulepingu nr 02083 p-i 4.1 kohaselt pidid tööd olema lõpetatud hiljemalt 30.10.2003. a ja lepingu nr 01113 p-i 4.1 järgi pidid tööd olema lõpetatud hiljemalt 16.02.2004. a. Alltöövõtulepingute punktide 4.3 järgi ei ole leppetrahvi nõudmise õigus seotud mitte tööde vastuvõtmisega, vaid tööde lõpetamise tähtaja ületamisega. AS Tartu Sideehitus (pankrotis) oli kohustatud teostama alltöövõtulepingu nr 02083 järgi töid 539 979 krooni eest ja alltöövõtulepingu nr 01113 järgi töid 580 000 krooni eest. Kostja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) poolt on hagejale perioodil 1. oktoober 2003. a kuni 31. mai 2004. a teostatud töid summas 1 370 029 krooni (tl 53). Tööd on hageja poolt vastu võetud mais 2004. a, mida tõendavad aktid nr 7, 8 ja 9 tööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta (I kd, tl 121-122,125). Kohtule esitatud lepingutest (I kd, tl 186-187) on OÜ Ecowater kinnitanud,

et OÜ Ecowater on peatöövõtjana AS Tartu Sideehituse (pankrotis) poolt alltöövõtjana teostatud tööd Vastse-Kuuste vallale üle andnud 2004. a. Ka Harju Maakohus on oma lahendis (p 21) tuvastanud, et alltöövõtulepingute järgsed tööd on lõpetatud ja ehitust puudutav dokumentatsioon on OÜ-le Mahter Vesi üle antud 07.05.2004. a. VÕS § 643 kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Hageja ei ole tõendanud, et vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingute p-i 8.4.1 kohaselt AS Tartu Sideehitus (pankrotis) poolt esines olulisi mahajäämusi tööde teostamise ajagraafikust või et oleks rikutud kvaliteedinõudeid selliselt, et see oleks andnud põhjust lepingu ülesütlemiseks. Kuigi tööd pidid lepingute järgi olema lõpetatud varem kui 07.05.2004. a ja hageja on esitanud kostjale teatised leppetrahvi sissenõudmise kohta 25.08.2003. a, 01.12.2003. a, 21.12.2003. a, 17.02.2004. a (I kd, tl 55-58), esitas hageja alles 09.07.2004. a kostjale (I kd, tl 46-47) lepingute ülesütlemise teate. VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Harju Maakohus on oma lahendi p-s 27, 28 ja 29 tuvastanud, et likvideerimisel OÜ Mahter Vesi (Ecowater) oli vastavalt VÕS § 118 lg 1 p-le 1 kaotanud õiguse lepingutest taganeda või neid üles öelda ning Ecowater poolt 09.07.2004. a esitatud lepingute ülesütlemisavaldused olid tühised ja likvideerimisel OÜ-l Mahter Vesi puudus õigus nõuda AS-lt Tartu Sideehitus leppetrahve. Seega arvestades eeltoodut oli kohus seisukohal, et kuna alltöövõtulepingute punkti 4.3 järgi on leppetrahvi nõudmise õigus seotud mitte tööde vastuvõtmisega, vaid tööde lõpetamise tähtaja ületamisega ning hageja poolt esitatud lepingute ülesütlemisavaldused olid tühised, siis antud juhul ei ole hageja nõue tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 7.1 kostja vastu põhjendatud ja hageja nõue kostjalt leppetrahvi nõudmiseks tagatise andmata jätmise eest tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 197 lg-st 1 tuleneb, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise lõike esimeses lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Vastavalt VÕS §-le 198 toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Hageja on 09.07.2007. a (I kd, tl 46-47) esitanud AS-le Tartu Sideehitus (pankrotis) ülesütlemisavalduse ja on tasaarvestanud AS-i Tartu Sideehitus (pankrotis) nõude 332 720.16 krooni oma nõudega ning peale tasaarvestust on hageja nõue AS-i Tartu Sideehitus (pankrotis) vastu 2 083 3663.64 krooni. Kohtule esitatud hinnakirjast (I kd, tl 59) nähtub, et hageja on planeerinud 2005. a AS Tartu Sideehitus (pankrotis) töö osas garantiist tuleneva kuluna 56 455 krooni ning 2006. a 255 550 krooni ja remonditöödeks 128 500 krooni. Garantiivastutusest vabanemiseks sõlmis hageja OÜ-ga Vastse-Kuuste Soojus 23.11.2006. a lepingu (I kd, tl 187), mille kohaselt OÜ Vastse-Kuuste Soojus võttis enda kanda kõik alltöövõtulepingust nr 01113 tulenevad riskid kuni 2009. a oktoobrini ja hageja kohustus tasuma selle eest 100 000 krooni. AS Windrox Grupp ja OÜ Eco Capital sõlmisid 29.11.2006. a lepingu, mille alusel AS Windrox Grupp võttis enda kanda kõik alltöövõtulepingust nr 02083 tulenevad riskid (I kd, tl 186).

VÕS § 171 lg 3 p 2 kohaselt võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada väljaarvatud juhul, kui võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja soovib tasaarvestada kahju tekkimisest, eelkõige garantiikohustuse mittetäitmisest tekkinud kahjunõudest, tulenevat nõuet, mille tähtaeg ei olnud alltöövõtulepingute ülesütlemiseks veel saabunud. Seega ei saanud hageja kostja nõude osas tasaarvestust teostada VÕS § 173 lg 3 p-s 2 sisalduva piirangu tõttu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8) rahuldati Harju Maakohtu otsusega hagi ligikaudu 74% ulatuses, mis tähendab seda, et kostjate väidetav kostja II poolt lepingute täielik täitmine ei leidnud tuvastamist. Kohtute väited lepingute täitmise kohta on vastuolus Harju Maakohtu poolt hagi osalise rahuldamisega; 9) oleks maakohus pidanud käsitlema kõiki 16.03.2011. a toodud hageja väiteid ka seetõttu, et kostja II pankrotihaldur ei ole käsitletav Harju Maakohtu otsuses poolena, mistõttu TsMS § 457 lg-st 1 tulenev kohustus kostja II pankrotihalduri ja hageja vahel puudub. Harju Maakohtu otsus on käsitletav antud asjas tõendina teiste seas; 10) väidab maakohus seda, et hageja hilisemad kulud, mida hageja kandis seoses töövõtugarantiiga ja vastutusest vabanemisega üldsummas 27 791.24 eurot, ei kuulunud tasaarvestamisele VÕS § 171 lg 3 p 2 alusel. Sellel käsitlusel puudub hageja arvates otstarve, sest hagi on suunatud pankrotimenetluses tuleneva nõude tunnustamisele. Hageja kantud kulusid oleks kohus pidanud analüüsima seotuna küsimusega, kas hageja poolt kantud hilisemaid kulusid saab seostada pankrotimenetluses esitatud nõudega; 11) vähendab hageja hagiga tunnustatava nõude suurust 28 760 euroni ja teeb seda alltöövõtulepingu nr 02083 tööle üleandmata jätmisest tuleneva leppetrahvi arvelt.

5) on kohus õigesti leidnud, et VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi oli apellant kaotanud õiguse leping üles öelda ning seetõttu ei olnud ka täidetud lepingute punktis 7.2 sätestatud leppetrahvi nõudmise eeldus. Lepinguid üles ütlemata ei olnud apellandil õigus leppetrahve nõuda; 6) vaidleb vastustaja I kategooriliselt vastu apellatsioonkaebuses toodud väitele, et kohus oleks pidanud lepingust taganemisena käsitlema apellandi vastuseid kohtule kohtumenetluse käigus. Apellant oleks pidanud kohtumenetluse tõendama, et tal esinesid alused lepingute lõpetamiseks ning et ta on lepingutes ja seaduses sätestatud korras teinud teisele poolele seadusele vastavad tahteavaldused; 7) ei pea vastustaja I apellandi väiteid hilisemate kahjunõuete (27 791.24 eurot) tasaarvestamise kohta asjakohaseks, kuna sellist nõuet ei ole apellant pankrotihaldurile vastustaja II pankrotimenetluses esitanud ega nõudearvestuses teadaolevalt arvesse võtnud.

Olev

Kuklase

vaidleb

Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohus rikkunud TsMS § 442 lg 8. Maakohus on õigesti tuginenud hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel Harju Maakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-04-895; 2) ei ole Harju Maakohtu otsuse arvutamine ka kommenteerimine käesoleva kohtumenetluse teemaks kuivõrd seda oleks apellant kui Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-04-895 menetlusosaline tegema Harju Maakohtu otsuse peale apellatsiooni esitamisel mida aga apellant teinud ei ole. Vaidlusalune Harju Maakohtu otsus on jõustunud ning seega on selles sisalduvad seisukohad pooltele siduvad; 3) on maakohus õigesti käsitlenud Harju Maakohtu otsust ühe tõendina ning teinud otsuse siiski kõigi tõendite kogumi pinnalt, tuginedes mh ka teistele asjas kogutud tõenditele; 4) esitas Harju Maakohtusse esialgselt hagi OÜ Mahter Vesi vastu siiski AS Tartu Sideehitus, kes menetluse käigus loovutas antud rahalise nõude OÜ-le Procura & Trustees ja seejärel OÜle Luik Iustitia. Kuivõrd Harju Maakohtu menetluses on vaidluse all olnud samuti töövõtulepingute nr 02083 ja 01113 täitmisega seonduvad asjaolud, siis on Harju Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud samamoodi siduvad AS Tartu Sideehitus (pankrotis) suhtes; 5) viitab apellandi nõude põhjendamatusele ka apellandi käitumine, kes on nii maakohtus kui ka apellatsioonkaebuses vähendanud oma nõuet, mille tunnustamist ta taotleb. Vastustaja II esitas 23.01.2012. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt: 1) ei ole apellant kohtumenetluse jooksul üheselt mõistetavalt selgitanud oma nõuet, mistõttu jääb selgusetuks, millest koosneb apellandi nõue summas 28 760 eurot; 2) on maakohus põhjalikult analüüsinud apellandi poolt esitatud nõude põhjendatust. Esitatud asjaoludest tulenevalt on apellandi nõude sisuks trahvinõuded, kuid millise lepingu alusel trahvinõude tunnustamist apellant taotleb, see jääb selgusetuks, sest apellant taotleb nõude tunnustamist summas 28 760 eurot (449 996.22 krooni), kuid apellatsioonkaebusest tulenevalt on apellandi väidetava kogu trahvinõude suuruseks töövõtulepingu nr 02083 alusel 91 786.14 eurot (1 436 141 krooni) ja töövõtulepingu nr 01113 alusel 58 197.95 eurot (910 600 krooni);

3) on kohus tuvastanud õigesti, et kuivõrd töövõtulepingute punktis 7.2. sisalduv leppetrahvi nõudmise õigus tekib lepingu ülesütlemise korral ning Harju Maakohtu 30.05.2011. a jõustunud kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-04-895) on tuvastatud, et Mahter Vesi OÜ poolt 09.07.2004. a esitatud töövõtulepingute ülesütlemisavaldused olid tühised, puudub Mahter Vesi OÜ-l õigus nõuda AS-lt Tartu Sideehitus (pankrotis) leppetrahvi tasumist; 4) on maakohus põhjendanud ka seda, miks ei ole põhjendatud apellandi trahvinõue garantii andmata jätmise eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

hagejaks oleva OÜ Mahter Vesi vastu. Nõue tulenes kahe alltöövõtu lepingu nr 02083 ja nr 01113 alusel esitatud tasumata arvetest. Harju Maakohtus esitas OÜ Mahter Vesi kostja positsioonis olles vastuväited ja tasaarvestusavalduse. Kostja tasaarvestusavaldus põhines samadel alustel, kui käesolevas asjas esitatud hagi, st kostja palus hageja nõude tasaarvestada alltöövõtulepingutest tulenevate garantiikohustuste täitmata jätmisest tuleneva leppetrahvi nõudega ja tööde teostamise viivitamise eest nõutava viivistrahviga. Harju Maakohus tuvastas, et kostja tasaarvestuse avaldus tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohus märkis, et garantiitagatisega seoses sai leppetrahvi nõue tekkida lepingust taganemisel, kuid kuna OÜ-l Mahter Vesi puudus alus lepingust taganeda, siis leppetrahvinõuet ei tekkinud. Täiendavalt märkis Harju Maakohus, et eeldusel, et taganemiseks oleks materiaalsed alused olemas, siis oli möödunud mõistlik aeg taganemisavalduse tegemiseks. Samuti tuvastas Harju Maakohus, et OÜ-l Mahter Vesi puudub viivistrahvi nõue, kuna tuvastatud ei ole alltöövõtja poolt tööde tegemisega viivituses olemine. Harju Maakohtu menetluses osalesid samad pooled – hagejaks oli käesolevas menetluses kostja II ja kostjaks oli käesoleva menetluse hageja. Käesolevas asjas esitatud haginõue on sama, mis oli Harju Maakohtus kostja poolt esitatud tasaarvestusavalduses. Samuti langevad kokku käesoleva hagi aluseks olevad asjaolud Harju Maakohtus menetletud tasaarvestuse alustega. TsMS § 457 lg 2 kohaselt, kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Ringkonnakohtu arvates on Harju Maakohtu 27.10.2010 otsusega tuvastatud tasaarvestuse asjaolud siduvad käesoleva menetluse hagejale ja kostjale II. Apellandi väide, et kostja I menetluses osalemise tõttu pidi maakohus käesolevas asjas andma kõikidele Harju Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludele omapoolse hinnangu, ei ole õige. Ringkonnakohtu arvates andis kostja I menetluses osalemine hagejale võimaluse käesolevas asjas oma nõuet täiendavalt tõendada, sh asjaoludega, mida Harju Maakohtu menetluses ei esitatud, kuid hageja selliseid asjaolusid esile toonud ei ole. Käesolevas asjas oleks kerkinud üles küsimus Harju Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude uuesti tuvastamisest eeldusel, et Harju Maakohtu menetluses mitteosalenud kostja I oleks Harju Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud kahtluse alla seadnud. Kostja I aga nõustus täies ulatuses Harju Maakohtu otsuses tuvastatud asjaoludega.

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.