Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud ja menetluse käik Hageja ja kostja vahel sõlmiti 10.12.2008 tehnilise valve leping nr *, mis 03.02.2009 sõlmiti ümber infoedastuse teenuse paketiks (leping *) ning lõpetati võlgenvuse tõttu 26.02.2011. 11.12.2008 sõlmisid pooled raadiosaatja rendilepingu nr *, mis lõppes tähtaja saabumisel 30.10.2010. 18.02.2011 saatis hageja kostjale tasumata arvete tõttu pretensiooni, milles andis kostjale viimaseks võlgnevuse tasumise maksetähtpäevaks 25.02.2011. Kostja võlgnevust ei tasunud ning leping lõpetati 26.02.2011. 07.03.2011 likvideeris kostja osaliselt võlgnevust, tasudes 15,92 eurot. 09.09.2011 esitas hageja AS G4S Eesti maksekäsu kiirmenetluse avalduse Karin Tilga vastu Pärnu Maakohtule. 11.10.2011 esitas võlgnik Karin Tilga kohtule vastuväite. 16.11.2011 kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses Harju maakohtule. 23.11.2011 esitas hageja Harju Maakohtle hagi võlgnevuse 97,55 euro ja viivise nõudes. 24.11.2011 keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmast ja edastas kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. 20.12.2011 saabus tsiviilasi Haapsalu kohtumajja. 05.12.2012. a kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ning alustas eelmenetlust. 12.01.2012 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. 19.01.2012 esitas hageja vastuse kostja vastusele. 10.02.2012 toimunud kohtuistungil Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas esitas pooled kohtule alljärgneva komromissi: Kompromissleping Kostja tasub hagejale põhinõude 76,09 eurot, viivise 10,73 eurot ja menetluskulud 69,74 eurot, kokku 156,56 eurot. See summa tasutakse kahes võrdses osas - 20.03.2012 summas 78,28 eurot ja 20.04.2012 summas 78,28 eurot. Võlgnevus tasutakse hageja arveldusarvele Swedbank a/ nr 1120125178. Hageja palub tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust enda arveldusarvele. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus selgitas menetlusosalistele menetluse lõpetamise korda ja lõpetamise tagajärgi ning määruskaebuse esitamisest loobumist. Kohtus pooled kinnitasid, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 10.02.2012 kohtule esitatud kompromissiga pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on hageja ja kostja leppinud kokku, et kostja tasub hagejale hageja menetluskulud summas 69,74 eurot. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 47,93 eurot /tlk 52/ ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu summas 15,98 eurot /tlk 53/. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale AS G4S Eesti-le tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 31,96 eurot.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.