Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

27.01.2012 esitas Intrum Justitia Debt Finance AG esindaja Dagne Niit Viru Maakohtusse hagi E K’ vastu võlgnevuse nõudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 75 lg 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kohus, hinnates esitatud tõendeid ning rahvastikuregistri andmeid, tuvastas, et kostja elukohaks ei ole hageja poolt hagiavalduses määratud elukoht. Rahvastikuregistri andmete kohaselt oli kostja elukoht alates 20.05.2010 Eestis kohaliku omavalitsuse täpsusega xxxx ning sideaadressina alates 01.07.2010 xxxx. Rahvastikuregistri andmete kohasel on kostja elukoht xxxx alates 15.10.2010. Lisaks on kohtuinfosüsteemist nähtuvalt hageja esitanud kostja vastu nõude ka maksekäsu kiirmenetluses. Pärnu Maakohus jättis 02.09.2010 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostja aadressile mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seega juba 02.09.2010 ei olnud kostja elukoht xxxx Euroopa Liidu Nõukogu 22.12.2000 määruse nr 44/2001 „Kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades“ artikli 2 lõige1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. Sama määruse artikli 15 p 1 b ja artikli 16 p 2 järgi võib küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, kui tegemist on osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga, algatada teine lepinguosaline menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kuna hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kiirlaenuleping, siis andis hageja kostjale laenu oma majandustegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 34 ja tarbijakaitse § 2 tähenduses. Seega ei allu antud hagi Eesti Vabariigi kohtutele, vaid allub selle riigi kohtule, kus on kostja alaline elukoht. Kostja alaline elukoht asub kohtule teadaolevate andmete põhjal xxxx, millest tulenevalt võib hagi esitada xxxx Vabariigi pädevale kohtule. Lisaks peab kohus vajalikuks mainida, et vastavalt määruse 2001/44 art 35 ei tunnustata tehtavat otsust välisriigis, kui see on vastuolus II peatüki 3., 4. või 6. jao sätetega. II peatüki 4. jagu reguleerib kohtualluvust tarbijalepingute puhul. Seega tuleb hagejal arvestada, et kui tal võib tekkida tulevikus soov või vajadus taotleda tehtava lahendi tunnustamist välismaal, võib valeks osutuda võiv kohtualluvus saada takistuseks otsuse tunnustamisele ja täitmisele. TsMS § 372 lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale ja tema esindajale. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Intrum Justitia Debt Finance AG hagi E K’i vastu võlgnevuse nõudes menetlusse võtmata kuna käesolev hagi ei allu Viru Maakohtule. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS § 372; 464; 465; 661 nõudeist.