4.2.Jätta rahuldamata OÜ Hansamets hagi OÜ Metsatransport ja Aleksei Bondarevi vastu omandiõiguse tunnustamiseks kinnistu XXX , kinnistusosakonna Ida-Viru Kinnistusjaoskonna registriossa nr 241308, asukohaga Alajõe vald, XXX küla, Ida-Virumaa, kasvava metsa raieõigusele.
4.3.Jätta rahuldamata OÜ Hansamets hagi OÜ Metsatransport vastu kahju hüvitamiseks.
4.4.Välja mõista Aleksei Bondarevilt (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX) OÜ Hansamets kasuks 7 969.40 € (seitse tuhat üheksasada kuuskümmend üheksa eurot ja 40 senti)
Menetluskulude jaotus
Jätta OÜ Metsatransport poolt maakohtus kantud menetluskulud OÜ Hansamets kanda. Jätta
maakohtus
OÜ
Hansamets
kantud
menetluskuludest 50 % Aleksei Bondarevi kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Jätta
ringkonnakohtus
OÜ
Hansamets
kantud
menetluskuludest 20 % Aleksei Bondarevi kanda. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtus menetlusosaliste
poolt kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Hansamets (hageja) esitas hagi Aleksei Bondarevi (kostja I) ja OÜ Metsatransport (kostja II) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja kahju hüvitamiseks. 08.06.2010. a esitatud hagiavalduse kohaselt omandas hageja kostjalt I 06.05.2010. a raieõiguse 120 000 krooni eest. 24.05.2010. a avastas hageja, et kostja II teostab metsas raiet, kellega hagejal puudub lepinguline suhe. Kuivõrd mets oli kogu raieõiguse ulatuses langetatud, ei olnud hagejal enam võimalik raieõigust teostada ning hagejal oli tekkinud kahju langetatud metsamaterjali väärtuses 239 372.20 krooni, milline sisaldab raieõiguse omandamise kulusid 120 000 krooni ja saamata jäänud tulu. Hagejal oli TsMS § 368 lg 1 alusel õiguslik huvi omandiõiguse tunnustamisele kinnistul XXX kasvava metsa raieõigusele. Omandiõiguse tunnustamine on eelduseks hagejal tekkinud kahju hüvitamise nõude rahuldamisele. Hageja palus välja mõista kostjalt II kahju summas
239.372.20 krooni. Juhul, kui kohtumenetluse käigus peaks selguma, et raieõiguse on kehtivalt omandanud kostja II, on hagejale kahju tekitanud kostja I. Hageja leidis, et kostja II pidi VÕS § 208 lg 3 alusel võimaldama hagejal raieõiguse omandada ja palus alternatiivselt VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 2, lg 4, § 208 lg 1, lg 3, § 217 lg 2 p 4, § 218 lg 1 alusel välja mõista kahju täies ulatuses kostjalt I, sest raieõigus kuulus müügilepingu sõlmimise hetkeks kostjale II, mistõttu ei vastanud müügilepingu ese lepingutingimustele.
2.Kostja II hagi ei tunnistanud. Kostja II sõlmis vaidlusaluse kasvava metsa raieõiguse võõrandmise lepingu 08.03.2010. a, seega tunduvalt varem, kui hageja. Kostja II tegevuse tulemusena ei ole hageja kahju saanud. Kuna kostja II on seaduslik omanik, siis ainuke vastutav isik antud hagis on kostja I.
3.Kostja I vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt kostja I ja tema õde I.S. sõlmisid 08.03.2010. a lepingu kostjaga II ja võõrandasid raieõiguse kostjale II 80 000 krooni eest. Kostja on tehingu eest raha saanud ja esitanud selle kohta andmed Maksu- ja Tolliametile.
Kostja I ega tema õde ei ole rohkem kellelegi metsa võõrandanud. Kinnistu, millel kasvava raieõiguse väidetavalt hageja omandas, kuulub kolmele isikule, s.o kostjale I, I.S. ile ja O.B. .
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 04.04.2011. a otsusega rahuldamata OÜ Hansamets hagi OÜ Metsatransport (kostja II) vastu omandiõiguse tunnustamiseks kasvava metsa raieõigusele ja 15 298.67 euro kahju väljamõistmiseks. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja Aleksei Bondarevilt (kostja I) OÜ Hansamets kasuks 7 669.40 eurot. Kohus jättis kõik OÜ Metsatransport menetluskulud OÜ Hansamets kanda ja kõik hageja ja Aleksei Bondarevi menetluskulud nende endi kanda. Kohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on esitanud nõude omandiõiguse tuvastamiseks kasvava metsa raieõigusele. TsMS § 368 lg 1 alusel võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kostja I on oma vastuses hagile kinnitanud, et kostja II tasus müügihinna lepingu sõlmimise päeval. Hageja ei ole kostjaga I väidetava raieõiguse võõrandmise lepingu sõlmimisel kontrollinud, kas ja millises ulatuses väidetaval võõrandajal võõrandmisõigus on tekkinud. Metsaseaduse (MS) § 37 lg 3 punktide 1, 3, 4, 5, alusel on raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad andmed ning dokumendid kinnistusraamatu kanne, raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping, Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatis, isikut tõendav dokument. Kui hageja oleks kinnisturaamatu kannet kontrollinud, oleks ta avastanud, et kinnistu, millel kasvava metsa raieõigust hageja soovis võõrandada, ei kuulu kostja I ainuomandisse. Hageja ei ole täitnud MS § 37 lg-s 1 sätestatud kohustust kontrollida raieõiguse olemasolu. Selle kontrollimiseks oli hagejal muu hulgas ka võimalik käia kohapeal. Hageja esitatud lepingu järgi sõlmiti väidetav leping kostjaga kinnistu asukohas XXX küla. Põhjendusi, miks hageja lepingu sõlmides kinnistul metsa olemasolu ei kontrollinud, ei ole hageja välja toonud. Selle kontrollimisel oleks hageja koheselt ka avastanud, et raiet teostab seal juba kostja II. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et kuna metsateatis on väljastatud kogu kinnistu XXX kohta kostja I nimele, eeldas hageja, et raieõigus täies ulatuses kuulus kostjale I (tl. 73). MS § 37 lg 6 p 2 kohaselt sõlmivad raieõiguse võõrandamisel võõrandaja ja omandaja kirjaliku raieõiguse võõrandamise lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti, milles märgitakse muu hulgas esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus ja füüsilise isiku esindaja elukoht. Kuna kinnistu XXX kuulub kolme isiku kaasomandisse, siis väidetava raieõiguse võõrandmise lepingu sõlmimisel hageja ei ole kontrollinud kostjal I esindamisõiguse olemasolu kaasomanike nimel lepingu sõlmimiseks. Vastavat teatist Maksu- ja Tolliametile hageja esitanud ei ole. Hageja ei ole tõendanud temal raieõiguse tekkimist kinnistul XXX asuvale kasvavale metsale. Maakohus tuvastas, et kasvava metsa raieõigus kostjalt I ja I.S. ilt on üle läinud kostjale II, kes on õiguse omandanud kehtivalt. Seega hagi omandiõiguse tunnustamise osas tuleb jätta rahuldamata. Hagi kostja II vastu on esitatud VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Hageja eeldab, et kostja II tekitas hagejale kahju õigusvastaselt. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kuna kostja II on
omandanud raieõiguse seaduslikul alusel, siis kostja II ei ole õigusvastaselt käitunud hageja suhtes, ta ei ole hageja omandit ega valdust rikkunud, ta ei ole oma tegevusega hagejale kahju tekitanud. Kostja II suhtes ei esine VÕS 52. peatüki 1. jaos sätestatud kahju hüvitamise aluseid. Sellepärast tuleb ka selles osas jätta hagi rahuldamata. Kohus ei nõustunud hageja väidetega, et kostja I rikkus lepingut. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. On tuvastatud, et kasvava metsa raieõigus kuulub kostjale II. Raieõiguse võõrandmise lepingu sõlmimisel lisaks VÕS §-le 208 peavad lepingupooled lähtuma muu hulgas MS §-st 37, mis on erisäte VÕS § 208 suhtes. Kostja I on tarbija VÕS § 34 mõttes. Samas hageja on äriühing, kelle jaoks metsa raieõiguse omandamine ja metsa võõrandamine on igapäevane majandustegevus. Hageja poolt MS § 37 lg 1, lg 3 p 1, p 3, p 5, lg 6 p l, p 2, p 6 sätestatud nõudmiste täitmisel ja kontrollimisel ei oleks tekkinud olukorda, kus ühe ja sama numbriga kuid erinevate vormidega raiet lubava metsateatise alusel on vormistatud kaks raieõiguse võõrandamise lepingut. Metsateatise 1093003401 alusel anti luba raieõiguse teostamiseks pindalal 5.7 ha. Kostja I kirjutas väidetavalt hagejaga sõlmitud lepingule alla vaid enda nimel. Esindamisõigust kaasomanike nimel hagejaga tehingu sõlmimiseks kostjal I ei olnud. Kohus leidis, et kostja I ei ole saanud avaldada tahet hagejaga lepingu sõlmimiseks, sest kostjale kuuluv osa kinnistust XXX moodustab vaid 2.57 ha. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Hagiavalduse juurde lisatud kassa väljaminekuorderi nr 0605 järgi sai kostja I hagejalt sularahas 03.05.2010. a sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest 120 000 krooni (7 669.40 eurot). Kohtuistungil kostja I on võtnud omaks asjaolu, et hageja esitatud metsateatisel on kostja allkiri. Kostja I ei välistanud tema poolt muude tõendite allkirjastamist, kuid on teatanud, et tegi seda usaldades hageja esindaja J.F. i ja olles purjus (t. lk. 105). VÕS § 1027 sätestab, et isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 alusel, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Nende sätete alusel hagi tuleb rahuldada kostja I vastu summas 7 669.40 eurot. Kohus pidas vajalikuks märkida, et hageja on valesti asunud seisukohale, et raieõiguse võõrandmise lepingu sõlmisid ainult kostjad. Tegelikult raieõiguse võõrandmise lepingu kostjaga II sõlmisid kostja I ja I.S. . Hageja pole I.S. i vastu nõudeid esitanud. Pooled ei ole taotlenud teda kolmanda isikuna menetlusse kaasamist. Kuna hagi jäeti kostja II vastu rahuldamata, jättis kohus kõik kostja II menetluskulud hageja kanda. Hagi kostja I vastu rahuldatakse summas 7 669.40 eurot (120 000 krooni), mis on 50% hagist. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Selle säte alusel jättis kohus hageja ja kostja I menetluskulud nende endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Hansamets esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt osas, millega jäeti rahuldamata kostja I vastu esitatud kahjuhüvitamise nõue ja selles osas uue otsuse tegemist, millisega mõista Aleksei Bondarevilt OÜ Hansamets kasuks välja kahju summas 7629.27 eurot. Alternatiivselt taotleb apellant mõista Aleksei Bondarevilt OÜ Hansamets kasuks välja õiglane kahjuhüvitis kohtu äranägemisel. Apellant palub jätta menetluskulud, sh kõik OÜ Hansamets menetluskulud, Aleksei Bondarevi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on Aleksei Bondarev raieõiguse võõrandamise lepingut rikkunud. Arvestades, et vastustaja I on sõlminud XXX kinnistul kasvanud metsa raieõiguse võõrandamise lepingud kahe isikuga – vastustajaga II ning apellandiga, on vastustaja I tegevuse läbi tekkinud apellandile kahju. Viru Maakohus leidis küll õigesti, et vastustaja I on tekitanud apellandile kahju raieõiguse võõrandamise hinna ulatuses, s.o. summas 7 669.40 eurot, kuid apellandi saamata jäänud tulu nõude jättis kohus arusaamatul põhjusel rahuldamata; 2) vastutab Aleksei Bondarev lepingurikkumise eest. Apellant peab võimalikuks, et Viru Maakohus pidas silmas, et Aleksei Bondarev ei vastuta kohtu hinnangul müügilepingu rikkumise eest, kuid ka nimetatud seisukoht on (oleks) apellandi hinnangul ebaõige. Arvestades, et kohus viitab apellandi MS §-st 37 tulenevale kohustustele, peab apellant võimalikuks, et maakohus leiab, et Aleksei Bondarev ei vastuta müügilepingu rikkumise eest VÕS § 218 lg-st 42 tulenevalt. Kuid ka nimetatud seisukoht on ebaõige. Apellant on seisukohal, et ta on raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimisel rakendanud piisavat hoolsust ning kontrollinud Aleksei Bondarevi raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust. Aprilli alguses 2010. a võttis Aleksei Bondarev apellandiga ühendust ning pakkus müügiks XXX kinnistul kasvava metsa raieõigust. Apellant käis seejärel metsas kohapeal ja vaatas kinnistu üle. Nimetatut kinnitas apellant ka 15.03.2011. a toimunud kohtuistungil (vt kohtuistungi protokoll lk 4). XXX kinnistu registriosa väljavõttest nähtuvalt on XXX kinnistu eelmised omanikud enne O.B., I.S. ja Aleksei Bondarevit olnud N.B. ja O. B. Apellant tegi sellest ühese järelduse, et tegemist on pärimise teel omandatud kinnistuga. Johtuvalt sellest ning arvestades ka Aleksei Bondarevi kinnitusi, milliste kohaselt on teised kaks omanikku tema õed, kes on müügilepingu sõlmimisega nõus, esines apellandil põhjendatud alus arvata, et vastustaja I omab enda õdede nõusolekut tehingu tegemiseks; 3) ei ole ostjal enne lepingu sõlmimist temale pakutava või tema poolt soovitava omaduste kontrollimise kohustust ning ta ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi, mis võiks tingida vajaduse selle seisundit ning lepingutingimustele vastavust eelnevalt kontrollida (RKTKo nr 3-2-1-50-06, p 19). Raieõiguse topelt võõrandamise kahtlus tekkis apellandil 07.05.2010. a; 4) peab esindusõiguseta tehingu teinud isik hüvitama sellega tekitatud kahju. Siinkohal märgib apellant, et Viru Maakohtu hinnangul on raieõiguse kehtivalt võõrandanud vastustaja I ja Inna Sakart vastustajale II. Samas nähtub vastustaja II poolt esitatud raieõiguse võõrandamise lepingust nr 08/03, et ka kõnealuse lepingu objektiks oli kogu XXX kinnistul kasvanud metsa raieõigus, millise võõrandasid üksnes kaks kaasomanikku. Kohus leiab, et esindamisõigust kaasomanike nimel apellandiga tehingu tegemiseks vastustajal I ei olnud. Millel kohtu eeltoodud järeldus põhineb, jääb seejuures täiesti arusaamatuks, kuivõrd esindusõiguse puudumisele peaks sellisel juhul tuginema isik, kelle nimel tehing tehti ning paluma tuvastada tehingu tühisus TsÜS § 129 lg 1 alusel.
Apellant märgib täiendavalt, et ka juhul, kui Aleksei Bondarev ei oleks raieõiguse võõrandamisel omanud teiste kaasomanike esindusõigust, tuleks vastustajal I sellega apellandile tekitatud kahju hüvitada summas 7629.27 eurot; 5) jääb apellandile arusaamatuks kohtu seisukoht, justkui oleks vastustaja I käsitletav tarbijana VÕS § 34 mõttes. Arvestades, et vastustaja I võõrandas raieõiguse OÜ-le Metsatransport ning seejärel, täiesti teadlikult ning pahaukselt kontakteerus apellandiga ja pakkus müügiks õigust, mis temale enam ei kuulnud, ei ole vastustaja I igal juhul käsitletav tarbijana kui nõrgema lepingupoolena; 6) on apellandil Aleksei Bondarevi tegevuse tagajärjel saamata jäänud tulu summas 15 298.67 eurot. Hagiavalduse lisana esitas apellant kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu 0305/1, millise sõlmimine kinnitab apellandi kavatsust tulu teenida. Seega oli apellandil nii kavatsus kui ka võimalus tulu teenida, kuid vastustaja I tegevusest tulenevalt jäi apellandil saamata tulu summas 15 298.67 eurot, millisest summast kuulub mahaarvamisele tulu teenimiseks tehtud raieõiguse omandamise kulu 7 669 eurot. Apellant palub nimetatud summa 7 629.27 eurot vastustajalt I apellandi kasuks välja mõista; 7) arvestades, et vähemasti 50 % ulatuses pidas Viru Maakohtus apellandi nõuet põhjendatuks, olid põhjendatud ka apellandi kulud tema esindajale, kuivõrd vastustaja I on enda tegevuse läbi tinginud olukorra, kus apellant oli sunnitud enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. Eeltoodust tulenevalt on täiesti põhjendamatu ning vastuolus TsMS § 163 lg-ga 1 kohtu seisukoht, justkui oleks menetluskulude kandmine võrdsetes osades samastatav menetluskulude poolte endi kanda jätmisega. Apellant leiab, et ka juhul, kui kohus peaks mingisugusel põhjusel leidma, et apellandi saamata jäänud tulu nõue ei ole täielikult või osaliselt tõendatud, tuleb menetluskulud jaotada poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega; 8) küsis kohus kohtuistungil apellandilt seonduvalt hagiavaldusele lisatud saamata jäänud tulu arvestusega, kuidas on apellant kindlaks teinud arvestuses kajastatud puuliigid. Metsamaterjali arvestuses toodud kogused vastavad metsamaterjali mahule, mida apellandil oleks olnud võimalik langetada. Raiemaht 322 tm nähtub ka poolte vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust ning metsateatisest. Kuivõrd enne maakohtu istungit ei olnud kohus teinud ühtegi märkust seonduvalt apellandi ostujuhi poolt koostatud arvestusega, samuti ei ole vastustajad käesoleva hetkeni saamata jäänud tulu suuruse osas vastuväiteid esitanud, eeldas apellant, et vastustajad nõustuvad tõendis esitatud metsamaterjali hindadega. Samas peab apellant võimalikuks, et esineb vajadus, et apellandi ostujuht J.F. selgitaks täiendavalt metsamaterjali arvestuse koostamise aluseid. Johtuvalt sellest esitab apellant taotluse tema ostujuhi J.F. i tunnistajana ülekuulamiseks. TsMS § 251 lg 1 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. J.F. ei ole avalikult kättesaadavatest äriregistri andmetest nähtuvalt apellandi seaduslik esindaja; 9) palub apellant juhul, kui kohus ei loe piisavalt tõendatuks apellandi saamata jäänud tulu suurust, mõista apellandi kasuks välja õiglane kahjuhüvitis kohtu äranägemisel.
6.OÜ Metsatransport ei nõustu apellatsioonkaebusega menetluskulude osas. Apellant on esitanud sisuliselt alusetu hagi vastustaja II vastu ja see leidis kinnitust ka kohtus. Vastustaja II leiab, et hagi oleks tulnud esitada ainult vastustaja I vastu ja antud kohtuasi tekitas
vastustajale II alusetuid menetluskulusid. Vastustaja II palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7.Aleksei Bondarev (kostja I) apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsusega välja mõistetud hüvitise suurust, maakohtu otsuse põhjendusi ja menetluskulude jaotist. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse.
9.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude saamata jäänud tulu väljamõistmiseks summas 7629.27 €, samuti on vaidlustatud maakohtu otsuse põhjendusi ja menetluskulude jaotust. Apellant ei ole vaidlustanud otsust osas, millega jäeti rahuldamata omandiõiguse tunnustamise nõue ja millega rahuldati hagi kahju hüvitamiseks kasvava metsa raieõiguse müügilepingu hinna, s.o 7 669.40 € (120 000 kr) osas.
10.Ringkonnakohus märgib, et hageja ja kostja I vahel sõlmiti Metsaseaduse § 37 nõuetele vastav raieõiguse võõrandamise leping. Ringkonnakohtu arvates on tegemist lepinguga, millel on mitme lepingu tunnused. Riigikohus on lahendis 3-2-1-51-11 p-s 16 märkinud, et raieõiguse müügi näol on sisuliselt tegemist metsakinnisasja kasutusse andmisega teisele isikule koos õigusega raiuda sealt kinnisasjalt mets ja see omandada. Selline leping vastab olemuslikult VÕS §-s 339 sätestatud rendilepingu mõistele. Asja materjalide kohaselt oli kostja I kinnisasja kaasomanik, kes sõlmis raieõiguse võõrandamise lepingu ilma teiste kaasomanike nõusolekuta. Õige on apellandi väide, et maakohtu seisukohad hageja ja kostja I ning kostja I ja kostja II vahel sõlmitud kahe erineva raieõiguse müügilepingu kohta samale raieõigusele on raskesti jälgitavad ning maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele lepingute kehtivuse osas. Ringkonnakohus märgib, et kostjale II raieõiguse võõrandamise lepingu kehtivus ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Hagi põhjendatuse üle otsustamisel pidi maakohus ennekõike andma hinnangu hageja ja kostja I vahelisele õigussuhtele. Raieõiguse võõrandamise leping, mida saab kvalifitseerida müügilepinguna või rendilepinguna, on võlaõiguslik leping, mille kehtivus ei eelda kõigi kaasomanike kokkulepet AÕS § 74 lg 1 alusel. Seega on hageja ja kostja I vahel sõlmitud kehtiv võlaõiguslik leping e kohustustehing. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et kostja I sõlmis raieõiguse müügilepingud ühe ja sama objekti suhtes nii hagejaga kui kostjaga II. Käsutusõiguse e asjaõiguslikku lepingut kostja I hagejaga sõlmida ei saanud, kuna kostja II oli eelnevalt omandatud raieõiguse alusel vilja omandanud. Maakohtu järeldus, et kostja I ei rikkunud hagejaga sõlmitud lepingut, on ebaõige. Asjaoludest tuleneb, et kostja I rikkus lepingut, kuna ta ei täitnud hagejaga sõlmitud lepingut, sest raieõigust teostas ja vilja omandas teine isik, s.o kostja II.
11.Apellandi väide, et kostja I vastutab lepingu rikkumise eest, on õige. Apellandi väide, et kostja I peab hüvitama kahju, kuna tegi tehingu ilma esindusõiguseta, ei ole õige. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei ole tegemist esindaja kaudu tehtud tehinguga. Kostja I ei esinenud teiste kaasomanike nimel, vaid oma nimel, seetõttu ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 130 sätted.
12.Ringkonnakohus leiab, et apellandi nõue hüvitada talle saamata jäänud tulu, s.o summa, mille apellant oleks saanud, kui ta oleks kostjalt I omandatud raieõiguse alusel maha raiutud puitmaterjali realiseerinud, tuleb jätta rahuldamata. Apellant leidis, et saamata jäänud tulu on võrdne summaga, mis vastab raieõiguse tehingu alusel saadava puidu realiseerimise hinnale, apellant ei teinud summast mingeid mahaarvestusi, väites, et tema kulud metsaülestöötamiseks ja transpordiks puuduvad, kuna töid tehakse apellandi enda vahendite ja tehnikaga. Ringkonnakohtu istungil möönis apellant, et kulu võiks olla 10 % müügihinnast. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu hüvitamise nõude esitamisel peab hageja tõendama VÕS § 128 lg 4 esimeses lauses sätestatud asjaolud. Nimetatud sätte kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida hageja oleks saanud vastavalt asjaoludele, eelkõige enda tehtud ettevalmistustele, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises, kuid sellisel juhul lasub hagejal tõendamiskoormis tõendamaks asjaolu, et kasu saamiseks tehtud ettevalmistused olid seotud üksnes konkreetse lepinguga ning hagejal jäi tulu saamata kostja poolt lepingu rikkumise, s.o põhjusliku seose, tõttu. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Käesolevas asjas väitis hageja, et ta on metsakinnistute ja raieõiguse müügiga tegelev ettevõte, mis iseenesest loob eeldused tulu saamiseks ning kostjalt I raieõiguse ostmine oli ettevalmistuste tegemine tulu saamiseks. Ringkonnakohus leiab, et apellandi esitatu ei ole piisav ning leiab, et apellant ei ole käesolevas asjas esitanud asjaolusid, mille alusel saaks saamata jäänud tulu nõude rahuldada. Ringkonnakohus kuulas apellandi taotlusel üle J.K. , kes töötab OÜ-s Hansamets (hagejaapellant) ostujuhina. Tunnistaja J. K. ütluste kohaselt on firma põhitegevusala metsamajandus ja peamiselt müüb hageja metsamaterjali kolmele suuremale partnerile: Holmen Mets, Lemeks Sadamad ja Metsäliitto Eesti AS. Tunnistaja ütluste kohaselt on hagejal olemas palgalised töötajad ja kogu vajalik metsaveotehnika. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja on ettevõte, kellel on pidevad suhted kolme suure metsamaterjali kokkuostjaga, hagejal on olemas kogu metsaveotehnika ja palgalised töötajad ning neid on samaaegselt võimalik kasutada erinevatel objektidel, siis ainuüksi kostjalt I raieõiguse ostmine ei ole piisav, et tõendada asjaolu, et hagejal jäi tulu saamata. Ringkonnakohus leiab, et apellandi poolt esitatud asjaolude alusel ei ole tõendatud, et apellandil jäi tulu saamata, kuna apellant sai kostja I ostetud raieõiguse teostamise asemel tehnikat ja tööjõudu rakendada muudel objektidel. Apellant ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks lugeda tõendatuks, et tema tehnika ja/või töötajad olid kostjalt I ostetud raieõiguse lepingu täitmata jätmise tõttu ilma tegevuseta ja apellandil jäi selle tõttu saamata tulu.
13.Apellant esitas alternatiivse nõude, et juhul, kui ringkonnakohus ei pea saamata jäänud tulu nõude rahuldamist põhjendatuks, palub apellant mõista välja kostjalt I kahju kohtu äranägemisel. Tunnistaja J. K. ütluste kohaselt käidi apellandi poolt kostja I metsas ja viidi läbi kluppimine, puud loeti ära ja andmeid võrreldi metsamajanduskavaga, metsa inventeerimise kavaga, mis
oli koostatud 2009. Kluppimise teel saadud andmed vastasid metsamajandamise kavale, need kattusid. VÕS § 127 lg 6 esimese lause kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Ringkonnakohus leiab, et kostjaga I lepingu ettevalmistamise ja sõlmimisega kaasnesid hagejale kulud, mille suurust hageja ei ole asjaoluna esile toonud. Ringkonnakohus nõustub osaliselt maakohtu poolt tehtud etteheidetega hageja aadressil, et ettevõte, kelle peamine tegevusala on metsamajandus ja sh raieõiguse võõrandamise tehingud, oli kostjaga I lepingut sõlmides hooletu ning hageja poolt metsaseadusest tulenevate kohustuste rikkumine soodustas kostjaga I lepingu sõlmimist. Samas on õige apellandi väide, et kostja I suhtes tarbijakaitse sätetele viitamine ei olnud maakohtu poolt põhjendatud. Arvestades hageja kui ettevõtja poolt hoolsuskohustuse rikkumist, kuid teisalt hageja poolt tehtud kulutusi ja kostja I poolset tahtlikku lepingu rikkumist, siis leiab ringkonnakohus, et VÕS § 127 lg 6 esimese lause alusel on põhjendatud mõista kostjalt I hageja kasuks kahju hüvitisena lisaks lepingu summale 300 €.
14.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on põhjendamatult jätnud hageja ja kostja I menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse 50 % ulatuses, nagu märkis ka maakohus, siis tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel kostja I menetluskulud tema enda kanda ja hageja maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta 50 % ulatuses kostja I kanda. Kostja II menetluskulud jättis maakohus põhjendatult hageja kanda ja selles osas ei esitatud ka apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt. Arvestades apellandi väiteid ja ringkonnakohtu poolt rahuldatud nõude suurust jätab TsMS § 163 lg 1 alusel ringkonnakohus apellandi poolt ringkonnakohtus kantud kuludest 20 % kostja I kanda. Kuna kostja II osas apellatsioonkaebuses nõudeid ei esitatud, siis jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud ülejäänud osas menetlusosaliste endi kanda.
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.