08.veebruaril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-11-19662
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
14 959, 51 eurot Swedbank Liising AS hagi E. R. vastu 14 994, 43 euro ja lisanduva viivise nõudes. hageja Swedbank Liising AS, registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Kadri Erm (Liivalaia 8, 15039 Tallinn, e-post: [email protected]); kostja E. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registri kohaselt xxxx xx xxxxx xxxx; xxxx xx-xxx xxxxx xxxx, tegelik viibimiskoht teadmata.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank Liising AS hagi E. R. vastu.
2.Välja mõista E. R. Swedbank Liising AS kasuks 14 994 (neliteist tuhat üheksasada üheksakümmend neli) eurot ja 43 senti.
3.Välja mõista E. R. Swedbank Liising AS kasuks viivis protsendina tasumata põhinõudelt alates 28.aprillist 2011 kuni põhinõude 14 959, 51 euro täitmiseni lepingujärgses määras, so 7% aastas. Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 34,92 eurot) ei või ületada põhinõuet.
Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta E. R. kanda.
6.Välja mõista E. R. Swedbank Liising AS kasuks menetluskulu 1 604 (üks tuhat kuussada neli) eurot ja 18 senti. Edasikaebamise kord
Swedbank Liising AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. E. R. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
KOHTU
TUVASTATUD
ASJAOLUD,
PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
ESITATUD
ÕIGUSLIKUD
1.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud registrijärgsel kostja aadressil xxxx x xxxx ja aadressil xxxx xx-xx xxxx on kohtule postiasutuse poolt tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 83, 84). Hagimaterjalid, mis on saadetud registrijärgsel kostja aadressil xxxxxxxxxxxxxx xx xx xxxxxxxx xxxxx on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „ei nõutud“ (tl 104). Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna õiendi kohaselt ei ela E. R. aadressil xxxx x xxxx ega xxxx xx-xx xxxx ja politseil puuduvad andmed tema viibimise koha kohta (tl 86). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht xxxx x xxxx ja xxxxxxxxxxxxxx xx xx xxxxxxxx xxxxx (tl 108). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 03.novembril 2011 (tl 116). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
2 (5)
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
2.Swedbank Liising AS esitas Tartu Maakohtusse hagi E. R. vastu 14 994,43 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 21.novembril 2007 sõlmitud liisingulepingust, mille esemeks oli kaubik Chrysler Pacificia 3,5 ea 2007. Aastane intressimäär oli sätestatud lepingu p 2.1, milleks oli 7,117%+6 kuu Euribor. Lepingu p 11.1 kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. 21.11.2007 sõlmisid pooled seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe. Kindlustusleppe kohaselt oli kindlustusandjaks Swedbank Varakindlustus AS, kindlustusvõtjaks kostja ja soodustatud isikuks hageja. Pooled leppisid lepingu lisas nr 2 kokku ka kütuse krediitkaardi kasutamises. Kostja rikkus Lepingust, kindlustuslepetest ja teenuste lisast tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata Lepingu, kindlustuslepped ning teenuste lisa alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed, kindlustusmaksed, kütusekaardi kuumaksed, samuti on tasumata küttekaardiga ostetud teenuste eest. Kokku moodustab lepingu alusel kostja debitoorne võlgnevus (põhiosa- ja intressivõlgnevus, kindlustusmaksete võlgnevus, kütusekaadri kasutamisega seonduv võlgnevus) 2705, 30 eurot, liikluskindlustusmaksete võlgnevus on 190, 33 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas. Viivisevõlgnevus moodustab 34,92 eurot. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas Lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja tulenevalt Lepingu üldtingimuste p 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja vara ei tagastanud oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri OÜ Reeborn poole. Peale vara valduse taastamist müüdi vara läbi Moneklari platsi. Vara õnnestus võõrandada hinnaga 4154, 26 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 14 994, 43 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 15 332, 43 eurot, debitoorsest võlgnevusest summas 2 705, 30 eurot, viivisvõlgnevusest summas 34, 92 eurot, kindlustusmaksete võlgnevusest summas 190,33 eurot ning vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 885,71 eurot (käibemaksuta). Vara realiseeriti hinnaga 4 154, 26 eurot (käibemaksuta). Neil asjaoludel esitas Swedbank Liising AS hagi E. R. vastu 14 994, 43 euro ja viivise protsendina põhinõudest (14 959, 51 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu p 5.1 sätestatud määras ( 7% aastas). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 101 lg 1 p 6, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, 3 (5)
loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 367 lg 1, 4 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 455 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Kui kindlustuslepingujärgse makse tasub pandipidaja, tagab ka pandipidaja nõuet kindlustusvõtja vastu pant kindlustusvõtja nõudele kindlustusandja vastu. Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagi selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
3.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 14 994, 43 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina tasumata põhinõudelt alates hagi esitamisest, so 28.aprillist 2011 kuni põhinõude 14 959, 51 euro täitmiseni liisingulepingu p 5.1 sätestatud määras, so 7% aastas. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet põhinõude suurusega ning sissenõutavaks muutunud viivis (so 34, 92 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 597, 79 eurot ja riigilõiv 6,39 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu (tl 111). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 1; lg 2 p 1, lg 3 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav
4 (5)
rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt E. R. välja mõista AS Swedbank Liising kasuks menetluskulu kokku 1604,18 eurot.
Heiki Kolk Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.