Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

ROÜ vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. 05.07.2010 vastuse hagile märgib kostja, et nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Eeltoodust nähtuvalt peab PankrS § 94 kohasest nõudeavaldusest nähtuma nõude sisu, alus ja suurus ning nõude tagatus pandiga. Nõudeavalduses nõude sisu ja aluse esitamist ei asenda avaldusele lisatud tõendid. Tõenditega saab ja tuleb kinnitada nõudeavalduses toodud asjaolusid. Kostjal pankrotimenetluses osaleva võlausaldajana puudub kohustus asuda sisustama teiste võlausaldajate, sealhulgas hageja nõude alust. Nähtuvalt P OÜ poolt 10.11.2009 ES OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud avaldusest on P OÜ soovinud pankrotihaldurilt ES OÜ (pankrotis) pankrotivarast nõude tasumist, nõude aluseks peab P OÜ arve esitamist. Muid asjaolusid P OÜ nõude alusena esitanud ei ole, sealhulgas ei ole tuginenud 05.06.2009 tellimusele ega selle alusel tehtud töödele. Kuivõrd muudele asjaoludele ei ole P OÜ nõudeavalduses tuginenud, siis ei saa hageja nõude tunnustamist muul alusel nõuda, OÜ V nõude faktiliseks aluseks on võlgnikule arve esitamine. ES OÜ-l (pankrotis) ei ole 42 952 krooni tasumise kohustust. Puuduvad asjaolud, millest tekib sellekohane võlgniku kohustus, hageja nõue on alusetu. Ainuüksi arve esitamisest ei teki õigussuhet ega rahalisi kohustusi (Riigikohtu lahend 3-2-1-53-10, p 14). Võlgnik on jätnud arve summas 42 952 krooni tasumata, sest tal puudus selleks kohustus. 13.10.2010 vastuväites leiab kostja, et kui lähtuda hageja teesist, et hagejal on arve esitamisest tekkinud õigussuhe ja nõue kostja vastu, peab arve nr XXX olema ehtne ja vastama arvele kehtestatud nõuetele. Hageja on rajanud nõude arve nr XXX esitamisele ja sellest tekkinud tasumise kohustusele, seega on hageja väidetest lähtuvalt arve kui dokumentaalse tõendi ehtsus, pankrotivõlgnikule esitamise fakt ja aeg asjas oluline asjaolu. Arvel nr XXX on näidatud tellija ja arve koostaja allkirja kohad. Arvest nähtuvalt on selle nõuetekohasuse eelduseks seega allkirjastamine. Arvel puuduvad nii koostaja kui tellija allkiri. Arve ei ole vormikohane, selle autentsust ei saa antud asjaoludel kontrollida, mis tingib vastava tõendi ebausaldusväärsuse. Puuduvad hageja esitatud asjaolud ja tõendid selle kohta, et arve on hageja õiguseellase P OÜ poolt esitatud ja pankrotivõlgniku poolt kätte saadud. Kostja on seisukohal, et P OÜ ei ole arvet pankrotivõlgnikule esitanud ja pankrotivõlgnik ei ole seda kätte saanud ega aktsepteerinud. P OÜ arvel, mis on adressaadile esitamata, puudub õiguslik tähendus. Tegemist võib olla P OÜ poolt koostatud dokumendiprojektiga, kuid ka sellisel juhul ei saa arvest tuleneda ega arve tõendada õigussuhteid pankrotivõlgnikuga. P OÜ arve nr XXX kuupäevana on märgitud 09.06.2009. Arvel on märgitud tasumisele kuuluvaks summaks käibemaksuta 36 4000 krooni, käibemaksu määraks 20% 6552,00 krooni, tasumisele kuuluvaks summaks 42 952 krooni. Arve nr XXX koostamise ajal kehtis käibemaksumäär 18%. Seaduse maksumäära tõstmise kohta võttis Riigikogu vastu 18.06.2010, käibemaksumäär 20% kehtib alates 01.07. 2009. Seega on P OÜ arve nr XXX sisu ilmselgelt vastuoluline. Pole usutav, et OÜ P professionaalse ettevõtjana väljastab uue ja vale käibemaksumääraga arve (sh muutma vastavaid arvutiprogramme), näitab ja arvestab kõrgemat käibemaksumäära enne, kui vastav seadus on vastu võetud ja kehtima hakanud. Muulhulgas on see tegevus vastuolus käibemaksuseadusega ja õigusvastane. Arve kuupäevana märgitud 09.06.2009 ei ole tegelikkusele vastav, arvel nr XXX märgitud andmed on võltsitud. Arve nr XXX kui dokumentaalse tõendi ehtsus ja sellest tulenev teave ei ole usaldusväärne ja seda ei saa dokumentaalse tõendina arvestada. Hageja on esitanud 04.10.2010 kohtule uue tõendina töövõtu tööde üleandmise-vastuvõtu akti nr 10.06.09. Hageja väitel soovib ta aktiga tõendada PÜG põranda soojustamise teenuse

osutamist ning selle pretensioonideta vastuvõtmist pankrotivõlgniku poolt. Eeltoodud asjaolusid ei ole 10.11.2009 nõudeavalduses ega 26.03.2010 hagiavalduses esitatud. Kostja ei ole nõus nõudeavaldusest erineval alusel nõude esitamisega ja hagiavalduse muutmisega. 04.11.2010 vastuväites asub kostja seisukohale, et arvestades hageja 19.10.2011 menetlusdokumendis ja sellele järgnenud kohtuistungil hageja esitatud selgitusi, on hageja 25.10.2010 esitanud arve, mis tegelikult esitati pankrotivõlgnikule. Hageja esitatud tõendist nähtuvalt ei ole tegemist leping-arvega nr XXX, arve nr on XXX. Nii nõudeavalduses kui hagis on hageja soovinud arvega nr XXX seonduva nõude tunnustamist. Hagejale loovutati nõue, mis on kajastatud arves nr XXX, võlgnikule teatati nõude loovutamisest, mis tuleneb tasumata arvest nr XXX. Arves nr XXX kajastatud nõude tunnustamist pole hageja (õiguseellane) taotlenud. Ka pole nimetatud arvega seonduvat nõuet hagejale loovutatud. Käibes tavapärase hoolsusega tegutsev ettevõtja, kellel on vajalik oma nõuet tõendada, esitab nõude kohta olemasolevad olulised tõendid. Hageja (õiguseellase) nõudeavalduses ja hagis arve nr XXX originaali või ärakirja ega arvet nr XXX esitatud ei ole. Kohtumenetluses hageja esitatud arved ei ole ehtsad. Eeltoodud asjaoludel ei ole hageja esitatud asjaolud tõendatud, sealhulgas pole usutav ega tõendatud, et arve nr XXX ja XXX on pankrotivõlgnikule esitatud ja need nõudeavalduse esitamise ajal olemas olid. Seoses OÜ P väidetavalt tehtud tööga ÜG märgib kostja järgmist. PÜG ehituse peatöövõtjaks oli FEAS. P OÜ ega OÜ Soojustuskeskus ei ole P ÜG töid teinud. Kostja esitab nimetatud asjaolu tõendamiseks FEAS e-kirja, millest nähtub, et ehitusdirektor TK kinnitusel PÜG objektil FEAS-il P OÜ-ga või ES OÜ-ga lepinguid sõlmitud ei olnud. E-kirja kohaselt võib siiski olla juhtunud, et mõni väiksem töö tehti ilma lepinguta. Lisaks sellele ei nähtu ehitustööde päeviku p-s 7 toodud alltöövõtjate loetelust ES OÜ-d ega P OÜ-d. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et hageja õiguseellane P OÜ esitas võlgniku ES OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 42 952 krooni (2745.13 eurot) võlgniku poolt tasumata jäetud müügiarve nr XXX alusel. Nõudeavaldusele oli lisatud võlgniku 05.06.2009.a. e-kiri päringuga p tellimise, paigaldamise hinna ja maksetingimuste kohta, ostutellimus nr XXX summas 42 952 krooni ( 2745.13 eurot) ja leping-arve XXX samas summas. 23.02.2010.a. loovutas P OÜ võlgniku pankrotimenetluses antud nõude hagejale. 26.02.2010.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidles hageja nõudele vastu kostja. PankrS § 106 lõike 1 kohaselt otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud. VÕS § 24 lg 1 sätestab, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohus leiab, et võlgniku ES OÜ (pankrotis) 05.06.2009.a. elektroonilise järelpärimisega P

OÜ-le ja sama kuupäeva ostutellimusega nr XXX on tõendatud, et võlgnik tellis vaidlusalused tööd P OÜ-lt. Hageja poolt esitatud 05.06.2009.a. järelpärimise kohaselt soovis võlgnik tellida p paigalduse teenust, materjaliks pidi olema kivivill koguses 140 m3. Antud e-kirja kohaselt asub objekt P ning paigalduse aeg on 08.-09.06.2009.a. Võlgnik märkis antud e-kirjas, et saadab kohe ametliku tellimuse, kui saab vastuse. Sama kuupäeva ostutellimuse nr XXX kohaselt on tellitud kivivilla puistevill ja paigaldus koguses 140 m3 hinnaga 260 krooni/m3, kokku summas 36 400 krooni, koos käibemaksuga tellimuse hind kokku 42 952 krooni. Tellimuse esitajaks on märgitud JT. Töövõtu tööde üleandmis-vastuvõtu 10.06.2009.a. aktiga nr 10.06.09 on tõendatud, et P OÜ andis võlgnikule üle PÜG ehitusobjektil ülevaatuseks ja vastuvõtmiseks esitatud järgmised tööd: pööningu põranda soojustamine P XXX. Kihi paksus, kokku 140 m3. Tööde tähtajaks on märgitud 09.06.2009.a. Pooled on akti allkirjastanud. JT digitaalselt allkirjastatud e-kirjaga on tõendatud, et tööd said teostatud ning et ta on vastava akti allkirjastanud. Aktist ei nähtu, et tellija oleks mingeid pretensioone üleantud tööde osas esitanud. VÕS § 641 lg 1 alusel peab töö vastama lepingutingimustele. Sama paragrahvi lõike 5 alusel ei pea tellija tasuma töö eest enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmiseviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Käesoleval juhul on tööd üle vaadatud, vastu võetud pretensioonideta ning tuleb eeldada, et tööd on teostatud nõuetekohaselt ja tähtaegselt. Vastupidist peab tõendama kostja. Kostja seda teinud ei ole. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kohus on seisukohal, et kostja kohustus on tõendada, et hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Tuginedes VÕS § 74 lg 4 sätestatule ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.10.2008.a. otsusele tsiviilasjas nr. 3-2-1-80-08 p-s 2.1 toodule, eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingu kohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Lisaks eelnevale on vaidlusaluste tööde teostamine tõendatud ka PÜG ehitustööde päeviku väljavõttega, mille p-st 7 nähtub, et pööningul on teostatud p tööd. Kohus leiab, et asjaolust, et P OÜ ei ole ehituspäevikusse märgitud alltöövõtjana, ei saa teha järeldust selle kohta, et P OÜ neid töid ei teostanud. Ka kostja poolt esitatud FEAS ehitusdirektori TK e-kirjast nähtuvalt küll P OÜ-ga PÜG objektil lepingut sõlmitud ei olnud, kuid mõni väiksem töö võis olla tehtud ka ilma lepinguta. FEAS objektijuhi VZ kirja kohaselt teostas p tööd P OÜ. Kostja ei ole tõendanud kohtule, et antud tööd oleks teostatud kellegi teise poolt, mis välistaks tööde teostamise P OÜ poolt. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja oma vastuväiteid tõendanud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja leping-arveid nr XXX ja XXX ei saa kohus tõenditena arvestada, kuivõrd need on ebausaldusväärsed. Esialgselt tugines hageja nimelt leping-arvele nr XXX, kuid kostja vastuväidete järgselt esitas uue, allkirjastatud nn õige leping-arve nr XXX. Arved erinevad nii numbrite, kujunduse, teksti paigutuse kui ka käibemaksumäära osas. Hageja selgitused antud leping-arvete numbrite ja sisu erinevuste kohta ei ole eluliselt usutavad ning raamatupidamises ei saa ühe ja sama majandustehingu kohta üheaegselt esineda kahte erinevat arvet. Hageja selgitus selle kohta, et leping-arve nr XXX kajastab nn raamatupidamislikku informatsiooni hagejale loovutatud nõudeõigusest ja hageja nõude aluseks on hoopis leping-arve nr XXX, mille originaali hageja kohtule esitas, on vastuoluline, kuivõrd pankrotimenetluses tugines võlausaldaja just nõudeavaldusele lisatud leping-arvele nr XXX. Eeltoodu alusel kohus antud tõendeid ei arvesta nende ebausaldusvääruse tõttu.

Samas ei välista antud asjaolu hageja nõude rahuldamist, kuivõrd hageja nõue ei tulene sisuliselt arvetest, vaatamata P OÜ nõudeavalduse ekslikule sõnastusele, vaid tehtud töö eest tasu maksmata jätmisest võlgniku poolt. VÕS § 637 lg 2 alusel muutub töövõtja tasu nõue sissenõutavaks töö valmimisest. Seega ei oma teostatud tööde eest arve esitamine õigustloovat tähendust. Tööde nõuetekohane teostamine ja pretensioonideta vastuvõtmine võlgniku poolt on aga eespool käsitletud tõenditega kohtus veenvat tõendamist leidnud. Eeltoodu alusel on võlgnikul VÕS § 635 lg 1 ja § 637 lg 3 alusel tekkinud tasu maksmise kohustus, mille ta on jätnud täitmata. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Vaidlus puudub selles, et hageja nõue ei olnud pandiga tagatud. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustamisele teise rahuldamisjärgu nõudena.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus ei pea põhjendatuks kohaldada TsMS § 162 lg 4, kuivõrd P OÜ esitatud nõudeavaldusest, vaatamata selles väljendatud soovile tasuda võlgniku pankrotivarast arve nr XXX summas 42952 krooni (2745.13 eurot), oli võimalik aru saada selliselt, et nõue on tekkinud võlgniku poolt P OÜ-le esitatud ostutellimuse nr XXX summas 42 952 krooni (2745.13 eurot )alusel teostatud tööde eest tasumata jätmise tõttu. Lisaks vaidlusalusele arvele oli nõudeavaldusele lisatud ka võlgniku 05.06.2009.a. e-kiri päringuga p tellimise, paigaldamise hinna ja maksetingimuste kohta ja ostutellimus nr XXX summas 42 952 krooni ( 2745.13 eurot). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.