Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tallinna

Ringkonnakohtu

01.06.2011

Eelnev menetlus IR esitas 01.10.2010.a. avalduse Tallinna Üürikomisjoni 31.08.2010.a. otsuse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. 14.04.2011 kohtumäärusega määras kohus tsiviilasja hinnaks 1 647,96 eurot. 01.06.2011 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega määras kohus uue maksegraafiku, mille järgi tuleb IR’il tasuda riigilõiv summas 383,46 eurot 24 osamaksena. 27.06.2011 kohtumäärusega võttis kohus käesoleva tsiviilasja menetlusse. 31.08.2011 esitas Tallinna linn kohtule täpsustatud hagiavalduse. 20.10.2011 kohtumäärusega lõpetas kohus kahju hüvitamise ja võlgnevuse nõudes menetluse. Hageja nõue 10.07.2009.a sõlmis IR esindaja GR, kes lepingu allkirjastamisel, korteri vastuvõtmisel ja vaidluse lahendamisel Tallinna Üürikomisjonis tegutses lihtkirjaliku volikirja alusel, eluruumi üürilepingu nr XXX Tallinna linnaga XXXeluruumi kasutamiseks kuni 10.07.2014. Kuna kostja ei täitnud pikaajaliselt üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustust nõuetekohaselt, esitas hageja 01.02.2010 kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse koos nõudega vabastada eluruum alates 01.03.2010, mille andis üle üürnikuga kooselavale ning teda volikirja alusel esindatavale pojale GR`ule tunnistajate juuresolekul. Kostja on eksinud üürilepingu tingimuste vastu, mis annavad alust öelda üürileping üles (p 21.6 ja 21.7) Hageja saatis kostjale 16.11.2009 hoiatuskirja, milles andis kostjale tähtaja võla tasumiseks. Kostja hoiatuskirjale ei reageerinud, tema võlgnevus hageja ees jätkuvalt kasvas. Kostja alustas reaalselt võla likvideerimist alles pärast avalduse esitamist Tallinna Üürikomisjonile ning 31.08.2010.a. üürikomisjoni otsuse kättesaamist. Vastavalt 25.01.2010 eluruumi üürilepingu ülesütlemise avaldusele kohustas hageja üürilepingu ülesütlemise avalduses kostjat üürilepingu lõppemisel vabastama eluruum XXXhiljemalt 01.03.2010 ja võtmed tagastama. Eluruumi ei ole vabastatud ja haldajale ega Tallinna linnale üle antud. Kuigi hageja ütles üürilepingu alates 01.03.2010 üles, jätkas kostja eluruumi kasutamist. Seoses sellega oli hageja sunnitud pöörduma 21.04.2010 Tallinna Üürikomisjoni, kes 31.08.2010 otsusega rahuldas Tallinna linna avalduse. Kostja seisukohad Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kohtu põhjendused Kohus on kostjale IR’ile kohtukutse kätte toimetanud 27.09.2011 isiklikult allkirja vastu. Kostja 01.02.2012.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ei ilmunud ning ilmumata jäämiseks puudub mõjuv põhjus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 2 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 313 lg 1, § 316 lg 1 p 1-3, § 334 lg 1 ja § 335.

Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kohustada IR’i tagastama Tallinna linnale Tallinnas XXXasuv eluruum ning Juhul, kui IR vabatahtlikult eluruumi Tallinna linnale ei tagasta, siis määrata Tallinnas XXXasuva eluruumi tagastamise osas otsuse viisiks IR’i ning talle kuuluva vara nimetatud eluruumist väljatõstmine. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise

esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 01.02.2011 toimunud kohtuistungil teatas hageja esindaja, et menetluskulusid esitada ei ole. Seega tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Kostjal tuleb täita Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2011 kohtumäärust. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.