2-10-50721/13 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hageja taotleb kostjalt välja mõista 2009 detsembrikuu töötasu 20 000 krooni, 2010 jaanuarikuu töötasu 20 000 krooni, 2010 veebruarikuu töötasu 12 000 krooni; puhkusehüvitise 8 000 krooni ning töölähetuse eest 24 000 krooni. Hagiavalduses (tlk 57-60) märgitu kohaselt töötas hageja vastavalt töögraafikule detsembris 2009 176,5 tundi, jaanuaris 2010 183,5 tundi ja veebruaris 2010 149 tundi. Hagejal on õigus töötasule 73 872,66 krooni suuruses. Detsembrikuu 2009 töötasu nõuet hageja töövaidluskomisjonile ei esitanud. Jaanuari ja veebruari 2010 eest on hagejal õigus saada väljamõistetust 12 000 krooni rohkem seoses lepingu lisaga nr 1 tehtud muudatusest ja tööajagraafikust. Hageja töötas kostja juures 6 kuud, kasutamata puhkuse hüvitist on tal õigus saada 14 päeva eest 11 819,60 krooni (14x844,25) arvestades, et igaaastase puhkuse kestuseks oli kokkulepitud 28 päeva. Detsembri, jaanuari ja veebruarikuu töötasu suurust arvestades, on hagejal õigus ka suuremale kasutamata puhkuse hüvitisele. Töölähetuses Soomes täitis hageja tööülesandeid detsembris 2009 18 päeva, jaanuaris 2010 20 päeva ja veebruaris 2010 20 päeva. Soomes töötamist tõendavad tööajagraafikud ja pangakonto väljavõtted. Hagejal on õigus lähetusetasule 29 000 krooni suuruses. Sõidupiletid on antud tööandjale. Arvestades kostja väga halba majanduslikku olukorda taotleb hageja 84 000 krooni, mis on hageja arvates mõistlik summa, väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kostja vastuväited Hagile esitatud vastuses kinnitab kostja, et hageja asus tööle kostja juures 01.09.2009 puusepa ametikohale määratud ajaks sõlmitud töölepingu nr 122 alusel. Lepingu p 3.8 kohaselt oli tööülesannete täitmise kohaks Ämari. 05.11.2009 muutsid pooled lepingu nimetatud punkti selliselt, et tööülesannete täitmise kohaks on tööandja poolt määratud objektid. Muudatuse kohaselt on tööaeg summaarne 6 kuu jooksul, töötajale makstav töötasu on 10,28 eurot tunnis. TLS § 21 lg 1 lubab tööandjal töötaja lähetada tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Pooltevahelise töölepingu nr 112 p 2.2 järgi oli tööülesannete täitmise kohaks tööandja poolt määratud objektid. Kostjale teadaolevalt tegi hageja tööd töölepingus sätestatud töökohas. Töölepingu lisa nr 1 sätestatud tingimused kehtisid vaid juhul, kui töötaja oleks saadetud töölähetusele. Kuna hageja töötas töölepingus sätestatud töökohas, oli tema palgaks töölepingu p 4.1 kohaselt 8 000 krooni kuus, mitte 10,28 eurot tunnis. TLS § 29 lg 3 alusel arvestatakse kokkulepitud töötasust maha seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Hageja ise on avalduses kinnitanud, et kostja on 2009 juuli-2009 detsember tasunud hagejale töötasu vastavalt töölepingule e 8 000 krooni kuus, millest on maha arvestatud maksud vastavalt TLS § 29 lg 3. Tööleping lõppes tähtaja saabumisel 29.01.2010. Kostja möönab, et hagejal võib teoreetiliselt olla saamata töötasu nõue 2010 jaanuarikuu eest. Kostja vaidleb vastu kasutamata puhkuse hüvitise nõudele. Hageja lähtus puhkuse hüvitise arvestamisel töölepingu lisas sätestatud lähetuses viibimise ajal kehtivast palgast. Kuna kostja arvates hageja töölähetuses ei viibinud, tuleb hüvitise arutamisel lähtuda töölepingu p-s 4.1 sätestatud töötasust, mitte lepingu lisas sätestatud palgast. Hageja töötasu nõue on alusetu. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hageja avalduste ja kostja vastusega, ärakuulanud hageja kohtuistungil, ülekuulanud tunnistaja ning tutvunud esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt taotletud ulatuses. Seaduste, millest lähtudes kohus hagi rahuldab, alusel oleks hagejal õigus saada nii töötasu, lähetusetasu kui ka puhkusehüvitist suuremas summas, kui ta nõuab. Arvestades hageja poolt esitatud nõuet, rahuldab kohus hagi hageja poolt taotletud ulatuses (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg 1). Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse osaliselt 18.08.2010 otsusega (tlk 15-18). Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2010 jaanuarikuu töötasu 8 000 krooni, 2010 veebruarikuu töötasu 8 000 krooni, kasutamata põhipuhkuse hüvitise 3 818,20 krooni ning jättis rahuldamata lähetuse päevarahade nõude 24 000 krooni suuruses ja sõidukulude kompenseerimise nõude 6 000 krooni suuruses. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise tõttu esitas kostja kohtule taotluse hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras kohtus. 10.12.2010 kohtumääruse täitmiseks esitas hageja kohtule hagiavalduse (ITVS § 24 lg 5). Vaidlust poolte vahel ei ole selles, et hageja töötas kostja juures kirjalikult määratud ajaks sõlmitud töölepingu alusel ning lepingu ja selle lisaga 1 olid määratud kindlaks nii töötasu suurus kui ka töötamise koht. Hageja nõuded tulenevad asjaolust, et pooled tõlgendavad erinevalt töölepinguga määratletud töötegemise kohta, millest omakorda tuleneb vaidlus töötasu, mida kostja kohustus hagejale töölepingu alusel maksma, suuruse üle. Kooskõlas poolte vahel 01.09.2009 sõlmitud tähtajalise töölepinguga nr 122 (tlk 28-33) asus hageja kostja juurde tööle alates 01.09.2009 või kuni Ämaris asuva ehitusobjekti tööde lõpuni puusepa ametikohale (lepingu p-d 3.1, 3.2, 3.6). Lepingu p-ga 3.8 lepiti tööülesannete täitmise kohana kokku Ämari ning p-ga 5.1 töötasu suuruseks 8 000 krooni kuus, mis tuli maksta kord kuus hiljemalt järgneva kuu 15.kuupäevaks (p 5.4) töötasu kandmisega hageja pangakontole. Hageja põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva lepiti kokku töölepingu p-s 6.1. Töölepingu lisaga nr 1 05.novembrist 2009 (tlk 34) muudeti ülalmärgitud töölepingut selliselt, et kehtestati alates 05.11.2009 ajutiselt välislähetuses olemise ajaks tööülesannete täitmise kohaks tööandja poolt määratud objektid, summaarne tööaeg 6 kuu jooksul ja töötasu suuruseks 10,28 eurot tunnis. 29.01.2010 ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 80 p 1 alusel üles 01.03.2010 (tlk 36). Hageja pangakonto väljavõttega (tlk 40-44) on tõendatud, et kostja maksis hagejale töötasu 13.11.2009 oktoobrikuu eest 6 616 krooni, 16.12.2009 novembrikuu eest 6 616 krooni ja 15.01.2009 detsembrikuu eest 6 616 krooni. Peale selle on kostja hagejale maksnud 06.01.2010 ja 15.01.2010 novembrikuu eest lähetuskulusid 4 000 krooni ja 8 014 krooni. Nimetatut tõendab viidatud hageja pangakonto väljavõte (tlk 40-41) Kooskõlas töölepinguseaduse (TLS) § 1 lg 1 peab tööandja töötajale töö eest tasu maksma. Töötasu suuruses on pooled töölepingus ja selle lisas nr 1 kokku leppinud. 10.01.2012 kohtuistungil esitatud hageja seletuse kohaselt puudutab tema nõue Soomes töötamise perioodi, mil töötasu suuruseks oli 10,28 eurot tunnis, töötatud tundide arvu tõendavad tööajagraafikud, kusjuures veebruari 2010 kohta graafik puudub, kuna kostja seda hagejale ei andnud; veebruaris töötas hageja 149 tundi (normtunnid) e 40 tundi nädalas. Õige ei ole kostja seisukoht, mille järgi töölepingu lisa nr 1 sätestatud tingimused kehtisid vaid

juhul, kui töötaja oleks saadetud töölähetusele. Kuna hageja töötas töölepingus sätestatud töökohas, oli tema palgaks töölepingu p 4.1 kohaselt 8 000 krooni kuus, mitte 10,28 eurot tunnis. Töölepingu lisa 1 p-s 5.1. ei ole töötasu suuruse muutmist seostud töölähetusega ning hageja oligi saadetud töölähetusse Soomes asuvale objektile. Neil põhjustel ei ole kostja seisukoht vaidluse asjaoludele ja kohtu poolt tuvastatule vastav. Arvestades, et töölepingu lisaga nr 1 muudeti hageja töötasu suurust selliselt, et hagejale tuli maksta töötasu 10,28 eurot tunnis, on hagejal õigus saada töötasu detsembri 2009 eest 1 814,42 (176,5x10,28) eurot, jaanuari 2010 eest 1 886,38 (183,5x10,28) eurot ning veebruari 2010 eest 1 531,72 (149/normtunnid/x10,28) eurot. Kokku tuleks kostjalt hageja kasuks välja mõista töötasu detsembrist veebruarini 2010 (incl) 5 232,52 eurot. Kuna hageja taotleb töötasu väljamõistmist 3 323,41 euro suuruses, rahuldab kohus töötasu nõude hageja poolt taotletud ulatuses. Vaatamata sellele, et lähetuses töötamise ajaks oli määratud suurem töötasu, on hagejal tema arvates õigus ka lähetusetasule. Asjaolu, et töölepingu lisas nr 1 lepiti kokku, et tööülesannete täitmise kohaks on tööandja poolt määratud objektid, ei tähenda, et hageja töötamist kostja poolt lähetatuna Soomes asuvale objektile, ei peaks lugema töölähetuseks. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumit asuval ehitusobjektil töötamine on igal juhul töölähetus, sõltumata sellest, et pooled on lepingus kokkuleppinud töötegemise kohana tööandja poolt määratud objektid. Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruses nr 110. Viidatud määruse § 2 reguleerib töölähetuse kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha. § 2 lg 1 kohaselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt §-s 3 sätestatud alammäära ulatuses. Seejuures hüvitatakse kõik kulud kulu tõendava dokumendi alusel (§ 2 lg 2). Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumendi kulude tõendamiseks. § 3 järgi oli välislähetuse päevaraha alammäär on 350 krooni päevas (mitte 500 krooni nagu märgib hageja) määruse redaktsiooni, mis kehtis hageja töölähetuses viibimise ajal. Tunnistajana ülekuulatud AB, kes töötas kostja juures samal ajal hagejaga, ning oli hagejaga samal ajal Soomes asuval objektil tööl kostja poolt saadetuna. Tunnistaja ütluste kohaselt lahkusid nad hagejaga Soomest töölt samal ajal veebruaris 2010. Tööaja graafikutes (tlk 38, 39) märgitu ga on hageja töötamine detsembris 2009 ja jaanuaris 2010 tõendatud. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas hageja sel ajal Soomes asuval objektil. Seega on hageja töötamine Soomes tõendatud. Kooskõlas Valitsuse määruse nr 110 §-ga 3 tuleks kostjalt lähetuse päevarahana hageja kasuks välja mõista detsembri 2009 eest 10 850 krooni (350x31) e 693,44 eurot, jaanuari 2010 eest 10 850 krooni (350x31) e 693,44 eurot ja veebruari 2010 eest 9 800 krooni (350x28) e 626,33 eurot, kokku 2 013,21 eurot. Arvestades hageja poolt esitatud nõude suurust rahuldab kohus töölähetuskulude nõude 1 533,88 euro suuruses. Kooskõlas TLS § 70 lg 1 on töötajal on õigus saada TLS § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. TLS § 71 alusel on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Seega tuleb kasutamata puhkuse hüvitise suuruse määramisel lähtuda hageja töötasust (TLS § 29 lg 1). TLS § 29 lg 8 järgi määrab puhkusetasu arvutamise korra Vabariigi Valitsus. Poolte poolt töölepingus kokkulepitud igaaastane 28 kalendripäevane põhipuhkuse kestus vastab TLS §-s 55 sätestatule. Hageja töötas kostja juures 6 kuud, seega on hagejal õigus kasutamata puhkuse hüvitisele 14 päeva eest arvestades hageja keskmise päevatasu suurust. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 91 kehtestatud „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel tuleb puhkusetasu arvutada (§ 1). Kooskõlas viidatud määruse § 2 lõikega 2, tuleb keskmine töötasu arvutada vajaduse tekke