Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mare Merimaa, Ande Tänav, Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

07.02.2012, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-27773

Tsiviilasi

Tiina Titma hagi Elisa Eesti AS-i vastu 108,59 euro ja viiviste saamiseks

Hagi hind

108,59 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.01.2012otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Elisa Eesti AS apellatsioonkaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja: Tiina Titma (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx xx-x, xxxxxx, e-post:xxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Elisa Eesti AS (registrikood 10178070, Sõpruse pst 145, Tallinn), esindajad Piia Laks ja Ivar Tennokese (e-post: [email protected])

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda Elisa Eesti AS Harju Maakohtu 18.01.2012 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see talle.

otsuse peale esitatud

Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Asjaolud Harju Maakohus rahuldas lihtmenetluses 18.01.2012 otsusega Tiina Titma hagi Elisa Eesti ASi vastu 108,59 euro ja viiviste saamiseks. Elisa Esti AS esitas 01.02.2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Harju Maakohtu otsuse tühistamist. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tagastada selle esitajale. Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles taotles 108,59 euro väljamõistmist. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Nimetatud sätte eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine. Seega on käesoleval juhul tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses, mille osas on edasikaebeõigus piiratud. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust teha teistsugust järeldust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.