Võlaõigus › Võõrandamislepingud

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr 10220034796011 (AS SEB Pank) või pangakontole nr 221023778606 (Swedbank AS) või pangakontole nr 333416110002 (Danske Bank A/S Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

OIOÜ (hageja) esitas 28.09.2011 Harju Maakohtule hagiavalduse Haive P i (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Sampo Pank (registrikood 10040839) 30.05.2005 limiidilepingu nr XXX (leping). Vastavalt lepingule võimaldas AS Sampo Pank kostjal lepingus sätestatud järelmaksulimiidi summa (15 000 krooni) kasutamist ning kostja kohustus kasutatud järelmaksulimiidi summa tagastama igakuiste maksetega (450 krooni) hiljemalt 30.05.2011. Kostja kasutas AS Sampo Pank võimaldatud järelmaksulimiiti kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Kostja rikkus lepingut, jättes tagastamata järelmaksulimiidi summa. Lepingu üldtingimuste punkti 8 järgi oli AS-il Sampo Pank õigus nõuda lepingu ennetähtaegset täitmist, mistõttu AS Sampo Pank kuulutas järelmaksulimiidi tagastamise tähtpäeva 03.01.2011 saabunuks. Lepingu ülesütlemisest 03.01.2011 teavitas AS Sampo Pank kostjat 09.12.2010 kirjaga ja nõudis kogu lepingust tuleneva võlgnevuse kohest tasumist. AS Sampo Pank loovutas nõude hagejale. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlana laenu põhisumma 1014,23 eurot. Hagiavalduse kohaselt sätestab lepingu üldtingimuste punkt 4.1, et intressi arvestatakse panga poolt Kliendi kasutuses olevalt järelmaksulimiidi summalt igapäevaselt vastavalt selle kasutamise ajale ning lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäärale (21%). Üldtingimuste punkti 4.3 kohaselt arvestatakse intressi kuni järelmaksulimiidi täieliku ja nõuetekohase tagastamiseni Kliendi poolt. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale tasumata intresside näol 154,05 eurot. Nimetatud intress on arvestatud perioodi 03.01.2011 kuni 27.09.2011 (s.o 267 päeva) eest määraga 21% aastas tasumata summalt 1014,23 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Sama õigus tuleneb ka järelemaksulimiidi lepingu põhitingimustest. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid 58,69 eurot. Nimetatud

viivised on arvestatud perioodil 03.01.2011 kuni 27.09.2011 (s.o 267 päeva) määraga 8% aastas tasumata summalt 1014,23 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel nõuab hageja kostjalt tagastamata laenusummalt (1014,23 eurot) viivise tasumist alates 27.09.2011 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud suuruses iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Järelmaksulimiidi lepingu nr XXX üldtingimuste punkti 3.1.1 kohaselt pidi kostja tagama selle, et tema arvelduskontol oleks kuumakse tasumise päeval selleks piisavalt rahalisi vahendeid. Kostja seda nõuet ei täitnud. Üldtingimuste punkti 3.2 kohaselt on hagejal õigus selle tingimuse täitmata jätmisel nõuda kostjalt leppetrahvi 63,91 eurot (1000 krooni), mida hageja ka tegi. Hageja on hagis märkinud, et kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ IIA. Sellega tekkis hagejal kahju summas 200,09 eurot, mis seisneb OÜ IIA makstud teenustasus. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 10.1. on lepingu pool kohustatud hüvitama täies ulatuses teisele lepingu poolele lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud põhjendatud kahjud. VÕS § 127 lg l sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. On üheselt selge, et hagejal ei oleks tekkinud taolist lisakulutust, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud. VÕS § 128 lg 3 on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seisukohale, mille kohaselt on inkassoteenuse kasutamiseks tehtud kulude näol tegemist võlausaldaja kahjuga seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega, mis kuulub võlausaldajale hüvitamisele, on asunud ka Riigikohus oma 14. juuni 2005 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05. Hageja nõuab menetluskulude kostja kanda jätmist ning menetluskulude 515,64 eurot (255,64 eurot riigilõiv ja 260 eurot õigusabikulude summa) väljamõistmist kostjalt. Hageja on palunud kohtul hagi lahendada tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt. Kohus võttis hagiavalduse 04.11.2011 kohtumäärusega menetlusse. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse isiklikult allkirja vastu kätte 30.12.2011. Eeltoodust tulenevalt oli hagile vastamise tähtpäev 14.01.2012. Kostja ei esitanud kohtule tähtaegselt kirjalikku vastust hagiavaldusele.

Kohtuotsuse põhjendav osa

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kohus loeb TsMS § 407 lg 1 alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: 1) hageja ja AS Sampo Pank on sõlminud 30.05.2005 limiidilepingu nr XXX. 2) kostja ei ole täitnud limiidilepingust tulenevaid raha tasumise kohustusi, jättes tasumata laenu põhisumma 1014,23 eurot, intressi 154,05 eurot ajavahemiku 03.01.2011 kuni 27.09.2011 (s.o 267 päeva) eest ja viivitusintressi 58,69 eurot ajavahemiku 03.01.2011 kuni 27.09.2011 (s.o 267 päeva) eest, leppetrahvi 63,91 eurot. 3) hagejale on tekkinud seoses võlgnevuse sissenõudmisega kahju summas 200,09 eurot. 4) AS Sampo Pank on limiidilepingu 03.01.2011 üles öelnud. 5) limiidilepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 399 kohaselt lg 1 kohaselt võib laenuandja nõuda laenusaajalt laenulepingu ülesütlemise korral laenu tagastamist. Kõnealune regulatsioon kehtib ka tarbijakrediidilepingute puhul. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hagiavalduse laenusumma 1014,23 eurot tagastamise nõudes ja mõistab kõnealuse summa kostjalt välja. Hageja õiguseelneja ja kostja on kokku leppinud intressi määraga 21% aastas tasumise kohustuses. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja võlgneb ajavahemiku 03.01.2011 kuni 27.09.2011 (s.o 267 päeva) eest intressi 154,05 eurot. Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hagiavalduse intressi 154,05 eurot tasumise nõudes ja mõistab kõnealuse summa kostjalt välja. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid 58,69 eurot. Nimetatud viivised on arvestatud perioodil 03.01.2011 kuni 27.09.2011 (s.o 267 päeva) eurot määraga 8% aastas tasumata summalt 1014,23 eurot. Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hagiavalduse viivise 58,69 eurot tasumise nõudes ja mõistab kõnealuse summa kostjalt välja. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivise väljamõistmist hagi tekstis sellisel viisil taotlenud. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise protsendina väljamõistmise nõudes ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 1014,23 eurot VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 27.09.2011 alates kuni põhinõude täitmiseni. Hageja õiguseelneja ja kostja on kokku leppinud leppetrahvi tasumise kohustuses. Üldtingimuste punkti 3.2 kohaselt on hagejal õigus selle tingimuse täitmata jätmisel nõuda kostjalt leppetrahvi 63,91 eurot (1000 krooni). VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hagiavalduse leppetrahvi 63,91 eurot tasumise nõudes ja mõistab kõnealuse summa kostjalt välja. Hageja on kandnud kulutusi 200,09 eurot seoses võlgnevuse sissenõudmisega Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 10.1. on lepingu pool kohustatud hüvitama täies ulatuses teisele lepingu poolele lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud põhjendatud kahjud. VÕS § 127 lg l sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Inkassoteenuse kasutamiseks tehtud kulude näol on tegemist võlausaldaja kahjuga seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega, mis kuulub võlausaldajale hüvitamisele. Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hagiavalduse kahjuhüvitise 200,09 eurot tasumise nõudes ja mõistab kõnealuse summa kostjalt välja. TsMS § 468 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus tunnistab käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist ja kostjalt väljamõistmist vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagiavalduses menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 255,64 eurot ja õigusabikulud summas 260 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulud kindlaks summas 515,64 eurot ja mõistab need kostjalt välja. Kohtuotsus on allkirjastatud digitaalselt. Toomas Ventsli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.