06.veebruaril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-11-54722
Tsiviilasja hind
521, 77 eurot
Hagi ese
KÜ Tartu 28A hagi K. L. vastu võlgnevuse nõudes
Pooled ja nende esindajad
Hageja KÜ Tartu 28A, registrikood 80139189, asukoht Tartu 28A Võru, hageja esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek; Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo, Roosikrantsi 2, Tallinn 10119, e-post:[email protected]; kostja K. L. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx- x xxxx.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada KÜ Tartu 28A hagi K. L. vastu. 2.Välja mõista K. L. `ilt KÜ Tartu 28 A kasuks 596 ( viissada üheksakümmend kuus) eurot ja 15 senti, millest põhivõlgnevus 521,77 eurot ning viivised 74, 38 eurot.
3.Välja mõista K. L. `ilt KÜ Tartu 28 A kasuks alates 10.novembrist 2011 viivis 0,07% tasumata põhinõudest kuni põhinõude 521, 77 euro tasumiseni iga täitmisega viivitatud päeva eest, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 74,38 eurot) ei või ületada põhinõuet.
6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta K. L. kanda.
6.Välja mõista K. L. `ilt KÜ Tartu 28A kasuks menetluskulu 143 (ükssada nelikümmend kolm) eurot ja 80 senti.
7.Välja mõista K. L. `ilt KÜ Tartu 28A kasuks viivis menetluskulult 143, 80 eurolt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. Edasikaebamise kord KÜ Tartu 28A võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. K. L. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
KOHTU
TUVASTATUD
ASJAOLUD,
PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
ESITATUD
ÕIGUSLIKUD
1.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 45-46), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 18.novembril 2011 (tl 49). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
2 (5)
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
2.Hagiavalduse kohaselt on K. L. xxxx xxxxxx xxxxx xxx-x asuva korteriomandi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Võru jaoskonna registriossa nr 1087641, omanik. Kostja jättis täielikult või osaliselt tasumata talle esitatud üüriarved perioodil 2007 juulist kuni 2010 augustist. Hageja pöördus 2010 augustis kohtusse ning tsiviilasjas nr 210- 39172 sõlmisid pooled kompromissi, mille alusel hageja loobus osaliselt viivisenõudest. Kostja ei ole kompromissi alusel võetud kohustusi senini täitnud, mistõttu on kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel alustatud täitemenetlus. Samuti on kostja jätnud tasumata talle hilisemal perioodil esitatud majanduskulude arved, mistõttu on hageja sunnitud järjekordselt kohtu poole pöörduma. Tsiviilasjas nr 2-10-39172 olid hagi aluseks majanduskulude arved, mis olid esitatud 2007 juulist 2010 augustini. Käesoleva hagiavalduse aluseks on üüriarved, mis on esitatud 2011 märtsist oktoobrini ning mis on kostja poolt kas osaliselt või täielikult tasumata. Ülalkäsitletud arvete alusel on kostja põhivõlgnevus hageja ees 521, 77 eurot, millele lisandub viivisevõlgnevus. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Ühistu kodukorra p 4.5 alusel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist majandamiskulude osas 0,07% ja kommunaalteenuste arvete osas vastava teenuse lepingust tuleneva viivise protsendi määra ulatuses maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast alates. Arvete tasumisega viivitamisest tulenev viivisevõlgnevus käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga on 74, 38 eurot. Arvestades, et kostja võlgneb hagiavalduse esitamise seisuga 521, 77 eurot, suureneb kostja viivisevõlgnevus iga päev 0,37 euro võrra. Neil asjaoludel esitas Korteriühistu Tartu 28A hagi K. L. vastu põhivõlgnevuse summas 521,77 euro; viivisevõlgnevuse hagi esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud osas summas 74, 38 euro nõudes ning ülejäänud osas 0,07% põhinõudest kuni põhinõudest iga täitmisega viivitatud päeva eest. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirja Korteriühistu Tartu 28A kodukorrast, kostjale esitatud arvetest (tl 10-24). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, millede kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt KÜS § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse
3 (5)
tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Vastavalt KÜS § 7 lg 4 võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
3.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 596,15 eurot, millest põhivõlgnevus 521,77 eurot ning seisuga 09.11.2011 sissenõutavaks muutunud viivised 74,38 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatud alates 10.novembrist 2011 viivis 0,07 % tasumata põhinõudest kuni põhinõude 521, 77 euro tasumiseni iga täitmisega viivitatud päeva eest, kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 74,38 eurot) kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Hageja on tasunud kostjale hagi tagamisega tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks tagatise summas 32 eurot (tl 35). TsMS § 391 lg 1 sättest tulenevalt ei esine hagi tagamisega teisele poolele tekkida võiva kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid tagatud hagi rahuldamise korral, mistõttu tuleb KÜ-le Tartu 28 A tagastada hagi tagamisega kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks antud tagatis summas 32 eurot. Kohus on 11.novembri 2011 määrusega hagi tagamise abinõuna keelanud Võru kohtutäitur Taive Peedosaarel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Võru jaoskonna registriossa nr 1087641 kantud korteriomandi enampakkumisel saadavast tulust ülejäägi 596,15 euro tagastamise K. L. `ile ning hoiustada võlgnikule ülejäägina tagastamisele kuuluv 596,15 eurot Võru kohtutäituri Taive Peedosaare juures. Tartu Maakohtu 15.detsembri 2011 määrusega on tühistatud 11.novembri 2011 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja asendatud hagi tagamine kostja K. L. poolt raha 596,15 euro maksmisega kohtu pangakontole ( tasutud 30.11.2011 kohtu kontole). TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
4.MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras.
4 (5)
Menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 143, 80 eurot, mis koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 115,04 eurost ja hagi tagamise avaldusel tasutud riigilõivust 28,76 eurot ( tl 62-63, 9). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt hagihinnale riigilõiv hagiavalduse esitamisel 115,04 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel vastavalt RLS § 57 lg 4 tasutud riigilõiv 28,76 eurot, kokku seega menetluskulu 143, 80 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue ei või ületada menetluskulu 143, 80 euro nõuet.
Heiki Kolk Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.