Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-44855 (likvideerimisel) ajutise haldurina peale ettevõtte kustutamist registrist; Likvideeritud HMS Service (likvideerimisel) olemasolevad dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele Margus Õunpuu’le (isikukood 37707140019); Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (PankrS § 3 lg 2, § 150 lg 5, § 164 lg 1, TsMS § 661 lg 1, 2).

esitas 12. 12. 2011 kohtule avalduse enda pankroti

Avalduse kohaselt on avaldaja likvideerimismenetluses tuvastatud, et äriühingul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid. Äriühingu majandustegevus on lõppenud ning äriühing on püsivalt maksejõuetu. Avalduse esitamise ajaks on võlgasid 37952,72 eurot, varade väärtus ca 271,32 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes ÄS § 210 ja Pankrotiseaduse § 1 lg. 2, 9 lg. 1, 13 lg. 1, 15 lg. 1, palub võlgnik.

Aasta

Varad €

Kohustused €

Omakapital €

21 418

63 514

- 42 096

13 061

47 406

- 34 345

271,32

39 617,52

- 39 346,20

2010. müügitulu võrreldes 2009. vähenes 4 korda. 2011.aastal müügitulu puudus. Aasta Müügitulu €

73 012

15 933

Võlgniku selgituste (Lisa 8) kohaselt olid 2009-2010 majandusaasta tulenevalt üldisest majanduslikust olukorrast ja partnerite ebastabiilsusest rasked, kuna ehitus-ja kinnisvarasektori, kus võlgnik tegutses, käibed vähenesid kõige rohkem võrreldes teiste majandussektoritega. 2010. aasta aruandes märgitud materiaalne põhivara (tööriistad ja haagis Tiki Treiler) olid seoses vargustega juhatuse poolt maha kantud ja haagis müüdud (Lisa 9). Haagise müük jäi likvideerija selgituste kohaselt registris vormistamata. Võlgniku poolt esitatud dokumentide kohaselt olid 2010.aastal võlgniku kohustuste suurus € 47 407, mis võrreldes 2012 aastaga on suurenenud (2012 - € 51125,17). Võlgniku selgituste kohaselt on nad suutnud osa võlgasid katta isiklikest vahenditest. Ajutisele haldurile esitatud nimekirja (lisa 10) järgi on võlgnikul 13 võlausaldajat kogusummas € 37 452,72. Nimekiri on ebatäpne, kuna Maksu-ja Tolliameti avaliku registri andmetel (lisa 5) on kohustuse suurus riigi ees koos intressidega € 39 081,50, mis teeb võlgade tegelikuks suuruseks € 51 125,17. Kokkuvõttes võlgnikul vara puudub ja kohustuste suurus on € 51 125,17. Juhatuse liikme selgituste kohaselt oli maksejõuetuse põhjuseks majandussurutis, mis 2010.a kumuleerudes äripartnerite lepingurikkumistega viis selleni, et võlgnikul ei olnud täitmisel lepinguid ja puudusid võimalused täita endapoolseid kohustusi. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole raske juhtimisviga ega kuritegu, vaid käibe langus, mille tingis majanduse üldine jahenemine. Esialgsel hinnangul ei pea ajutine haldur võlgniku tehinguid tagasivõidetavateks. Ajutine haldur leiab, et juhatuse liige oleks pidanud oma tegevuses olema hoolikam. Juhatuse kohustuseks on tulenevalt äriseadustiku §-st 180 lg 51 esitada pankrotivaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Likvideerija esitab pankrotiavalduse 2 aastat peale negatiivse netovara tuvastamist, mis ei ole lubatav ja mille rikkumine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest mitte arusaamine ja seetõttu järelduste – muutuste mitte tegemine ettevõtte tegutsemise kavas. Õigeaegsel arvandmetest arusaamisel (suur kahjum) oleks saadud

2-10-44855 välja töötada kriisikava. Oleks tulnud konservatiivselt hinnata äriühingu majandusolukorda, eelkõige oli vaja vaadata üle tulude ja kulude baas ning arvestada, et igapäevane majandustegevus oli pikal perioodil kahjumis. Kriisikava oleks ette pidanud nägema tulude baasi suurendamist ja kulude vähendamist. Juhatuse liikmel puudusid juhatuse liikmele omased planeerimis- ja kontrolli funktsiooni täitmise oskused. Analüüsides ajutise halduri käes olevaid andmeid ja tuginedes riigikohtu poolt lahendis RKL 3-11-49-11 antud tõlgendustele, leiab ajutine haldur, et võlgniku juhatuse suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 385 1. PankrS § 29 lõige 1 alusel kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused märgatavalt ületavad vara suurust ning pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja vara tagasivõitmise-ja nõudmise nõuete esitamiseks. PankrS § 29 lg 3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu eespool nimetatud alustel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks € 2000 kohtu deposiiti, tuleb pankrot välja kuulutada PankrS § 31 lg 1 alusel. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lõikele 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Ajutisel halduril on käesoleva aruande koostamisele läinud 8 töötundi (sh päringute koostamine 1, dokumentide analüüs 3 ja ajutise halduri aruande koostamine 4 tundi) PankrS § 23.lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Seega on ajutise halduri tasu suuruseks € 768. Pankrotimenetlusega seotud kuluna palub ajutina haldur arvestada kohtuistungil osalemise transpordikulu kokku summas € 71,84 (praamipilet 11,18 x 2 + reisija pilet 2,24 x 2 + kütusekulu € 45). Pankrotiseaduse § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Eeltoodut tulenevalt ja juhindudes pankrotiseaduse §§ 1 lg 1 ja 29 ajutine haldur palub:

2-10-44855 lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. ÄS § 219 järgi dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul, kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. HMS Service (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrab kohus juhatuse liikme Margus Õunpuu (isikukood 37707140019). Pankrotiseadus § 23 lõike 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. PankrS § 23.lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks alljärgnevalt:

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.