Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 02.02.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-11-43631/19
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 02.02.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1109

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-43631

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Tiit Michelis hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla Meditsiiniosakonna kaudu) vastu

euro väljamõistmiseks Tartu Maakohtu 16. novembri 2011 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tiit Michelis määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Tiit Michelis (IK:

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik Tartu Vangla Meditsiiniosakonna kaudu (asukoht Turu 56, 51014 Tartu)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Määruskaebus rahuldada. Tartu Maakohtu

16.novembri 2011 määrus tühistada ja saata asi Tartu Maakohtule Tiit Michelis hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1.Tiit Michelis esitas 8. septembril 2011 Tartu maakohtule kaebuse, milles palus kohtul välja selgitada asutus, kelle tegevusetuse tõttu jäi ära temale planeeritud operatiivne ravi. Kaebajat on piinatud nii füüsiliselt kui ka moraalselt. Kaebajal on suured valud. Süüdlasele tuleb esitada kahju nõue seoses XXXX ärajätmisega. Kaebuse kohaselt oleks operatsioon pidanud toimuma 15. juuni 2010, seda lükati pidevalt edasi ning kohtusse pöördumise ajaks ei olnud operatsiooni toimunud. Kahju seisnes hageja hinnangul eelkõige füüsilise ja moraalse valu kannatamises ja tugevate valuvaigistite pikast tarbimisest põhjustatud terviseseisundi muudatustes. Kaebaja kannab karistust Tartu Vanglas perioodil 10. detsember 2006 – 9. juuni 2013. Kahju suuruseks hindas T. Michelis 7000 eurot.

Sarnased lahendid

Muud

6.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused sätestab TsMS § 371. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda ka siis, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Maakohus on asjas tuvastanud, et hageja poolt esitatud asjaolude kohaselt on Tartu vangla teinud kõik võimaliku, et hageja saaks vajalikku ravi, leppinud kokku vajaliku operatsiooni aja ja oli valmis toimetama hagejat operatsioonile. Maakohus leidis, et kui eeldada, et hageja on need asjaolud kohtule õigesti avaldanud, siis ei ole tema õiguste rikkumine arvestades hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid üldse võimalik. Hageja on esitanud oma nõude VangS § 52 ja § 53 lg 2 alusel. VangS § 52 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Eriarstiabi osutamisel ei kohaldata vangla suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 ja § 22 lõikes 2 toodud juriidilise vormi nõudeid. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VangS § 53 lg 2 kohaselt kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus. Asja materjalidest nähtub, et hageja kannab karistust Tartu vanglas alates 10. detsembrist 2006 ja on selle aja jooksul vajanud arstiabi, samuti on vanglas viibimise ajal ära jäänud planeeritud XXXX XXXX operatsioon. Seega kohalduvad hageja suhtes tervishoiuteenuste osutamisel vangla poolt VangS § 52 ja § 53 lg 2 sätted. Hageja leiab, et vangla ei ole tema suhtes nimetatud sätetest tulenevaid kohustusi täitnud piisavalt, mistõttu ei ole operatsiooni toimunud ja hageja tunneb jätkuvalt valu ja temal on tekkinud mittevaraline kahju. Määruskaebuses märgib hageja, et vangla ei ole teostanud piisavalt ka operatsioonieelset konservatiivset ja valuravi. Seega on hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele toetudes hageja õiguste rikkumine võimalik, kuna hagejal on jätkuvalt tervisehädad ja hageja soovitud operatsiooni ei ole toimunud, misläbi hagejal võib olla tekkinud kahju. Maakohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et vangla on teinud omapoolt kõik võimaliku, et hageja saaks vajalikku ravi. Sellega on maakohus enne asja menetlusse võtmist asunud hindama asjas juba esitatud tõendeid, mida kohus saab aga hinnata TsMS § 438 lg 1 kohaselt alles asja otsustamisel. Hageja ongi seetõttu pöördunud kohtu poole, et hageja ja vangla hinnang vangla tegevuse piisavusele hagejale tervishoiuteenuste osutamisel on erinev. Erinev on ka hagejat konsulteerinud arstide hinnang hageja operatsioonivajaduse ja selle aja osas. Võimalik hagi tõendamatus ei saa aga olla TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks.