Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-11-43631
Tsiviilasi
T.M. e hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla meditsiiniosakonna kaudu) ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 7000 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. juuni 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.M. e apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): T.M. (ik: XXX) Vastustaja (kostja 1): Eesti Vabariik (Tartu Vangla meditsiiniosakonna kaudu), esindajad Marju Altsaar ja Piret Kool Vastustaja (kostja 2): SA Tartu Ülikooli Kliinikum (rk: 90001478), esindaja Piret Raudvere
esindajad
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 18. juuni 2014 otsus muutmata.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus T.M. e kanda. Vabastada T.M. TsMS § 190 lg 7 alusel hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
ravijärjekorra maksimumpikkusele. Kostja 1 ei ole võimaldanud vähemalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 762 vastava tervishoiuteenuse vahendamist hagejale. Kostja 2 jättis ebaõigesti hagejale ravi osutamata. Asjas on tehtud ekspertiis, mille kohaselt oli hagejale operatiivne ravi näidustatud ning hageja on kannatanud ravi saamata jäämise tõttu valusid. 25.–26.10.2012 manustas hageja kostja 1 raviarsti (kostja 2 neuroloog) poolt talle ordineeritud ravimeid Reliflex 16, Lyrica 150 mg ja Amitriptylini 50 mg, mille tagajärjel tekkisid tal ööl vastu 27.10.2012 alakõhu piirkonnas tugevad valud. Nimetatud ravimeid ei oleks tohtinud anda isikule, kellel on raske neeru- või maksakahjustus või kes suitsetab. Hageja põeb C-hepatiiti ning see asjaolu oli kostjale 2 teada. Kostja 1 ei võimaldanud hagejale 5–6 päeva jooksul vajalikke ravimeid (valuvaigisteid). Tartu Vangla on 10.10.2012 kirjas selgitanud, et 18.09.2012 meditsiiniosakond süüdimõistetute eluhoone seitsmendasse osakonda ravimeid ei viinud, kuna sel kuupäeval oli süüdimõistetute eluhoone teise korruse ravimikarpide vahetamise päev. Ka 21.09.2012 kirjas on vangla kinnitanud, et 18.09.2012 ei olnud võimalik hagejale valuvaigisteid anda, kuna neid ei olnud. Hageja on korduvalt pöördunud meditsiiniosakonna poole ka taotlusega väljastada talle nõuetekohased prillid. 10.11.2010 käis hageja silmaarsti vastuvõtul, kus talle anti prilliretsept, kuid kostja 1 jättis prillid soetamata põhjendusel, et hageja nägemisvaegus on vähem kui 2 dioptrit. Hagejale pakuti humanitaarkorras saadud prille, mis ei vasta hageja nägemisele. Kostja 1 tegevusetuse tagajärjel on hageja nägemine võrreldes 10.11.2010 halvenenud. Kostja 1 oleks pidanud võimaldama hagejale füsioteraapiat juba enne planeeritud operatsiooni PERH-is ja suunama ta spetsialisti poole, mida ei tehtud. Hagejale ei antud vahendeid võimlemiseks. Kambris ei ole võimalik harjutusi teha õhu- ja ruumipuuduse ning võimlemismati puudumise tõttu, samuti kambrikaaslase elu-olu arvestades. Hageja ei teadnud ka, millised harjutused sobivad enne operatsiooni ja millised operatsiooni järel. 2011. a lõpus andis kostja 1 joogatreener hagejale kümme 30-minutilist seanssi, mis ei ole raviks piisav.
põhjendatud. Peale 10.11.2010 toimunud silmaarsti vastuvõttu ei ole hageja pöördunud kostja 1 poole taotlusega prillide saamiseks, ei ole avaldanud kostjale 1 oma nägemisprobleeme ega soovinud minna uuesti silmaarsti vastuvõtule.
Konservatiivse raviga jätkamine oli kostja 2 konsiiliumi otsus. Suunanud hageja vastava eriarsti juurde ning lähtudes edasises ravis erialaspetsialistide arvamusest (konsiiliumi otsus), ei ole kostja 1 rikkunud VangS § 52 lg-s 2 ja § 53 lg-s 2 sätestatud kohustust kinnipeetavale ravi osutamiseks ega ka VÕS §-s 762 sätestatud hoolsuskohustust. VÕS § 762 järgi peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud (3-1-1-79-10, p-d 15–16), et arstiteaduse üldine tase tähendab ravimeetodeid, mida käsitletakse arstide väljaõppes ja täiendkoolituses ja millest madalamal tasemel ravimine on raviviga. Milline on nimetatud üldine tase, st arstiteaduse sisuline teadmine ja nõue konkreetse tervishoiuteenuse jaoks, nähakse ette eelkõige ravijuhendites, milles peab sisalduma konkreetse valdkonna üldtunnustatud ravimeetod. Kohtuarstliku komisjoniekspertiisi arvamuse kohaselt vastas hagejale määratud konservatiivne ravi osteoartroosi ravijuhendile, samas on näidustatud ka operatiivne ravi ning põhjendatud on puusaliigese endoproteesimine korralise operatsioonina. Seega vastas ka määratud konservatiivne ravi eksperdiarvamuse järgi osteoartroosi ravijuhendile. Hagejal on diagnoositud ka lülisamba nimmeosa skolioos (kõverdus) paremale ja nimmevalu. Vastavalt eksperdiarvamusele võib lülisamba nimmeosa skolioos olla tingitud olukorrast, kus üks jalg on teisest lühem, kuid võttes arvesse haiguse pikka anamneesi, on tõenäoline, et skolioos kujunes välja enne 2010. aastat. Seega ei ole puusaliigese endoproteesimise ära jäämine 2010. a tõenäoliselt skolioosi põhjuseks. Samuti on eksperdiarvamuses välja toodud, et puusaliigese osteoartroos kombineerituna lülisamba nimmeosa skolioosiga põhjustab haigusseisundite olemusest tulenevalt valusid seljas, puusas ja alajäsemes. Valude leevendamiseks määrati hagejale konservatiivne ravi. Eksperdiarvamusest nähtuvalt ei olnud kostja 2 valuravi arsti ordineeritud ravimid Relifex ja Lyrica hagejale C-hepatiidi tõttu vastunäidustatud. Kuivõrd kostja 2 otsustas jätkata konservatiivse raviga, ei ole viide ravijärjekordade maksimumpikkustele asjakohane. Kuna hagejale kostja 2 määratud ravi vastas osteoartroosi ravijuhendile ning arvestades ka asjaolu, et konservatiivse ravi jätkamise kasuks otsustas erialaarstide konsiilium, ei ole kostja 2 konservatiivse ravi jätkamise kasuks otsustades tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud. Kuivõrd valuravi arsti ordineeritud ravimid ei olnud C-hepatiidi tõttu hagejale vastunäidustatud, ei ole kostja 2 ka selles osas teinud raviviga. Lisaks operatsiooni ära jäämisele heidab hageja kostjale 1 ette, et talle ei võimaldatud piisavalt konservatiivset ravi. 01.11.2011 seisuga ei olnud hageja taastusravi saanud. Ka pärast kostja 2 konsiiliumi otsust osutatud füsioteraapia ei olnud piisav ja vangla ei võimaldanud selleks vahendeid. PERH-i ortopeed määras esialgseks raviks sümptomaatilise ravi NSAID preparaatidega. Hageja käis 12.10.2011 kostja 2 taastusraviarsti vastuvõtul, kust anti soovitused taastusraviprotseduurideks (I kd, tl 52). Epikriisist nähtuvalt oli hagejale võimalusel ette nähtud liikumisravi basseinis füsioterapeudi juhendamisel (võimaluse puudumisel saalis) ning magnetravi vasakule puusale. 2011. a lõpus andis Tartu Vangla meditsiiniosakonna määratud joogatreener hagejale personaalselt kümme 30-minutilist seanssi. Seega on hagejale konsiiliumi otsusega ettenähtud konservatiivset ravi osutatud. Toimiku materjalide põhjal ei ole kohtul võimalik anda hinnangut konservatiivse ravi piisavusele ja asjakohasusele. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud (3-3-1-56-11, p 8), et tervishoiuteenuse osutamine vanglas hõlmab ka tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike meditsiiniliste abivahendite väljastamise otsustamist. Eksperdiarvamuse järgi on hagejal diagnoositud kerge lühinägelikkus astigmatismiga, mistõttu ta vajab prille ainult kaugele vaatamiseks, mitte pidevaks kandmiseks. Võrreldes ekspertiisiks esitatud ravidokumentides silmaarsti 10.11.2010 ja 03.04.2013 sissekandeid, ei ole eksperdiarvamuse kohaselt hageja nägemine halvenenud. Ebasobivad prillid võisid mitte olla abiks kaugele nägemisel, kuid ei ole põhjustanud nägemise halvenemist. Eksperdiarvamusele tuginedes ei ole kostja 1 hagejale prille mitte võimaldades raviviga teinud.
Vastavalt eksperdiarvamusele on naha korduvad mädapõletikud seotud paikse infektsiooni ja organismi üldise vastupanuvõime alanemisega ega ole tingitud valusündroomist või läbiviidud valuravist. Eksperdiarvamuse kohaselt põhjustab puusaliigese osteoartroos kombineerituna lülisamba nimmeosa skolioosiga haigusseisundite olemusest tulenevalt valusid seljas, puusas ja alajäsemes. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja mänginud võrkpalli ning keeldunud ravimite võtmisest. Ka ekspertiisiks esitatud raviandmetest nähtuvalt on hageja keeldunud ravimite võtmisest ja valuarsti konsultatsioonist, mis ei võimalda maksimaalselt tõhusat ravi. Tõendatud ei ole, et hageja oli 5–6 päeva vältel vajalike valuvaigistiteta. Pooled ei vaidle, et 18.09.2012 meditsiiniosakond süüdimõistetute eluhoone seitsmendasse osakonda ravimeid ei viinud, kuid kostja 1 vastusest nähtuvalt sai hageja 18.09.2012 püsiva ravikorralduse alusel valuvaigisteid tbl Meloxicam, mistõttu ei olnud täiendava valuvaigisti lisamine põhjendatud. Eeltoodud põhjendustel ei ole kostja 1 rikkunud VangS § 52 lg-s 2 ja § 53 lg-s 2 sätestatud kohustust kinnipeetavale ravi osutamiseks ning tõendatud ei ole VÕS § 762 nõuetele mitte vastava tervishoiuteenuse osutamine kostjate poolt, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.
Tartu Maakohtu 28.04.2014 kohtuistungi protokollist ja apellatsioonkaebusest nähtuvalt viibib T.M. seoses uute kriminaalasjadega Tallinna Vanglas. Ringkonnakohus leiab, et kuna T.M. majanduslik seisund ei ole muutunud ning tema nõue tulenes tervise kahjustamisest, siis tuleb ta TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 176 lg 4 kohaselt esitatakse igas kohtuastmes menetluskulude nimekiri, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. Kuna käesolevas tsiviilasjas tegi maakohus lõpplahendi enne 01.01.2015, siis ei ole maakohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja küsinud ning on märkinud otsuses, et menetlusosalistel on õigus esitada kulude summaarse kindlaksmääramise taotlus asjas lõpplahendi teinud maakohtule seaduses sätestatud tähtaja jooksul (TsMS § 174 lg 1). Kuigi praeguseks ei kehti enam viidatud säte, mis lubas esitada menetluskulude nimekirja pärast lõpplahendi jõustumist, tuleb siiski kohaldada varasemat seadust nende lõpplahendite suhtes, mis tehti enne 01.01.2015, ning lubada kulude kindlaksmääramise taotlust esitada kuni 01.01.2015 kehtinud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt ei määra ringkonnakohus menetlusosalistele apellatsioonimenetluse kulude nimekirja esitamiseks tähtpäeva, vaid määrab kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse. Kohus selgitab, et menetluskulude summaarse kindlaksmääramise korra osas tuleb menetlusosalistel juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonist. Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.