Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohus 22.11.2010.a. kohtumäärusega rahuldas EU avalduse ja kuulutas välja EU pankroti Pankrotihalduriks on nimetatud Peeter Sepper. 04.03.2011.a. toimunud nõude

kaitsmise koosolekul kostja esitas hageja nõudele vastuväide ning sel põhjusel hageja nõue jäi kaitsmata. 2008.a. EU võttis hagejal laenu summas 165 000 krooni / 10 545,42 eurot ja oli kohustatud tagastama raha kuni 01.03.2009.a. Vaatamata meelde tuletustele EU ei ole tagastanud raha. Kuivõrd võlakirjas ei ole viivisintressi kokku lepitud, tuleb võlgnikul põhinõude tasumisega viivitamise eest tasuda viivisintressi seaduses sätestatud määras. Seoses laenu tagastamata jätmisega alates 01.03.2009.a. võlausaldaja arvestab viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 põhivõlast. Viivis 632 päeva eest alates 01.03.2009.a. kuni 22.11.2010.a. (pankroti välja kuulutamiseni) moodustab 1 460,54 eurot ((632päeva x 8% aastas):365 päeva = 13,85 % x 165,000 krooni). Hageja palub kohtul tunnustada hageja nõuet summas 12 005,96 eurot EU pankrotimenetluses

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 22. novembri 2010. a määrusega välja EU pankroti. Hageja esitas haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 12 005,96 euro tunnustamiseks (tl 17-18). Nõude aluseks on hageja ja EU vahel 2008. a sõlmitud laenuleping, mille alusel EU võttis hagejalt laenu summas 165 000 krooni. EU on kinnitanud laenu saamist 01.09.2008. a allkirjastatud võlatunnistuses (tl 59). Hageja nõue jäi tunnustamata, sest sellele vaidles vastu C OÜ (tl 9, 10). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hageja nõudeavalduse kohaselt tuleneb tema nõue EU pankrotimenetluses asjaolust, et EU on jätnud saadud laenu summas 165 000 krooni tähtaegselt hagejale tagastamata (tl 5). Kostja vastuväite kohaselt on kostjal on alust arvata, et EU on esitanud kohtusse avalduse enda kui eraisiku pankroti välja kuulutamiseks ainuüksi selleks, et hoiduda edasisest kohtuvaidlusest OÜ-ga C ning hoiduda OÜ C nõude täitmisest. Kostjal on ka kahtlusi, et hageja poolt väidetavalt antud laenu kogusummas 165 000 krooni ei ole tegelikkuses antud või nimetatud laen on tegelikkuses tagastatud. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna alust jätta hageja nõuet pankrotimenetluses tunnustamata. Kohtule on esitatud EU poolt väljastatud võlakiri, milles EU kinnitab, et on saanud hagejalt laenu summas 165 000 krooni ning kohustub laenusumma tagastama 01.03.2009. a (tl 59). Pooled ei vaidle, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (tl 91). EU on kinnitanud kohustuse olemasolu ka pankrotimenetluses (tl 8) ning on 08.12.2010. a kohtus vandega kinnitanud vara ja võlgade nimekirja õigsust (tl 11, 82). Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja vastuväited hageja nõudele on jäänud paljasõnalisteks ja käesolevas menetluses tõendamata (tl 69). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas menetluses ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et EU oleks endale kohustusi tekitanud kostja kahjustamise eesmärgil. Harju Maakohtu 29.05.2009. a otsusega on C OÜ hagi EU vastu jäetud rahuldamata, mistõttu puudus EU kohtu hinnangul igasugune mõistlik vajadus esitada füüsilise isiku pankrotiavaldus eesmärgiga takistada C OÜ nõude rahuldamist. C OÜ-l puudub ka käesoleval hetkel tunnustatud nõue EU vastu. Kohtu hinnangul ei välista laenuandmist kostja poolt viidatud asjaolu, et AK ja EU olid vaidlusalusel perioodil sama äriühingu juhatuse liikmed. Arvestades pankrotimenetluse stigmatiseerivat mõju füüsilise isiku tegevusele, ei saa veenvaks pidada kostja väiteid pankrotimenetluse läbiviimise kohta üksnes eesmärgiga hoiduda C OÜ nõude täitmisest (tl 64). Kuivõrd EU osalemine tsiviilasja 2-07-45318 menetluses oli olnud edukas, puudus kohtu hinnangul vajadus pankroti väljakuulutamise järele tsiviilasja 2-07-45318 tõttu. Kuivõrd kohus jättis tsiviilasja 2-07-45318 läbivaatamata, ei saa ka väita, et kohus oleks asja sisulise läbivaatamise korral teinud lahendi just C OÜ kasuks (tl 91). Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele ja hageja nõuet EU pankrotimenetluses tuleb tunnustada teises järgus summas 12 005,96 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.