Kohtumääruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
01. veebruar 2012.a. Tallinn
Tsiviilasi
IO ja IO avaldus täitemenetluse ajatamiseks või peatamiseks täideasjades nr. XXX ja XXX.
Tsiviilasja hind
319,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldajad: IO(isikukood XXX, elukoht XXX); IO(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn), volitatud esindaja Külli R (XXX).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-11-451
Resolutsioon
1.Jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetlusosaliste menetluskulud avaldajate kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Avaldajate nõue ja põhjendused
1.Avaldajad esitasid kohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks või peatamiseks täiteasjades nr. XXX ja XXX.
2.Kohtule esitatud avalduse kohaselt on avaldaja ja Swedbank AS vahel sõlmitud alljärgnevad laenulepingud: XXX.a. Laenuleping nr. XXX laenulimiidiga 159 881 eurot, kasutamise sihtotstarbega kinnistu ost asukohaga XXX; 12.03.2007.a. Laenuleping nr. XXX laenulimiidiga 41 569 eurot, kasutamise sihtotstarbega eramu, asukohaga XXX, ehitamise jätkamine; 18.03.2008.a. Laenuleping nr. XXX LISA laenulimiidiga 40 931,37 eurot, kasutamise sihtotstarbega eramu, asukohaga XXX, ehitamine. Kahjuks on hetkel kõik elamus elavad isikud töötud, mistõttu ei oma püsivat sissetulekut. Avaldajad on küll OÜ E juhatuse liikmed, kuid neile ei ole makstud välja juhatuse liikme tasu ning nimetatud äriühing ise on suurtes rahalistes raskustes. Äriühingul on ka teisi suuri rahalisi kohustusi kolmandate isikute ees, mistõttu väljamakseid juhatuse liikmetele ei tehta. Avaldajad tunnistavad, et puudutatud
isikul on nõue avaldajate vastu ja soovivad seda vabatahtlikult tasuda, kuid vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg ei olnud kahjuks selleks piisav. Avaldajad leiavad, et täitemenetluse läbiviimine avaldajate suhtes on hetkel äärmiselt ebaõiglane. Võla tasumine puudutatud isikule on võimalik ning avaldaja on selleks astunud reaalseid samme. Avaldajale Ives Otseppale kuuluvad Venemaal hoone ja maa. Vastav vara on pandud müüki, et müügist saadava raha arvel tasuda võlgnevus puudutatud isikule. Arvestades üldist majanduslikku seisu võtab vara müümine aega. Avaldaja lootis saada vara müüdud 2 kuuga, kuid kahjuks see nii lühikese ajaga ei õnnestunud. Praegu on tekkinud aga vara ostmisest huvitatud isikuid, mistõttu vara müümine on vägagi realistlik. Vara müügikuulutus on üleval ka Venemaa ühes suuremas kinnisvaraportaalis Mian hinnaga 12 000 000 rubla. Täitemenetluse peatamine ja tagatiseks oleva kinnistu enampakkumisel müümise edasilükkamine ei tekita puudutatud isikule kahju ning maksmisega viivitamine on tagatud lepingus sätestatud sanktsioonidega. Puudutatud isikul on avaldajate elus täita sotsiaalselt tähtis roll, mis sisuliselt kaasnes tarbijatele laenu väljastamisega.
3.Avaldajad paluvad kõigepealt ajatada täitemenetlus ja võlgnevuse tasumine selliselt, et igakuised maksed oleksid puudutatud isiku nõude täitmiseks 15 000 krooni kuus. Nimetatud kohustuse täitmine on kohtulahendi alusel võimalik, millisel juhul saaks avaldajad kaasata võimalikke investoreid, kes on huvitatud avaldajate sotsiaalse turvalisuse tagamisest ja seega võlgnevuse tasumiseks, kuid ka neil ei ole koheselt kogu võlgnevust võimalik maksta. Juhul, kui kohus ajatamisega ei nõustu, siis paluvad avaldajad peatada kohtutäitur Elin Vilippus’e menetluses olevad täitemenetlused täiteasjades nr. XXX ja XXX kuni avaldajale kuuluva hoone asukohaga XXX, maja XXX (katastri number XX, Venemaa Föderatsiooni tõend nr. XXX) ja maatüki asukohaga XXX, XXX (katastri number XXX, Venemaa Föderatsiooni XXX.a. tunnistus nr. XXX) müümiseni. Juhul, kui kohus eeltooduga ei nõustu, siis paluvad avaldajad peatada täitemenetlus kuueks kuuks. Avaldajate hinnangul on tõenäoline nimetatud vara müümine ja puudutatud isikule võla tagastamine hiljemalt 6 kuu jooksul. Eeltoodud asjaolud tingivad ka mistahes täitetoimingute (ka enampakkumise) edasilükkamise. Puudutatud isiku seisukoht ja põhjendused
4.Swedbank AS on seisukohal, et esitatud avalduse rahuldamiseks puuduvad alused. Puudutatud isik juhib tähelepanu asjaolule, et juba 11.09.2009.a. rääkis avaldaja puudutatud isikule talle kuuluva Venemaal asuva kinnisasja võõrandamisest ning selle müügist saadava raha arvelt laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmisest. Käsolevaks ajaks on sellest vestlusest möödunud poolteist aastat ning avaldaja ei ole ikka suutnud oma kinnisvara võõrandada, et täita nii enda kui ka avaldaja kohustused puudutatud isiku ees. Puudutatud isik on seisukohal, et poolteist aastat on piisavalt pikk aega selleks, et üks kinnisasi müüa ja müügist saadu arvelt oma kohustused täita. Seetõttu on puudutatud isik seisukohal, et ei ole olnud oma käitumisega avaldajate suhtes ebaõiglane, vastupidi, puudutatud isik on äärmiselt kaua aega tulnud avaldajatele vastu ning sõlminud avaldajaga pidevalt uusi kokkuleppeid, mida ei ole absoluutselt täidetud. Veel peab puudutatud isik vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et oma avalduses kohtule märgivad avaldajad, et hetkel on kõik elamus elavad isikud töötud, mistõttu ei oma püsivat sissetulekut. Samas paluvad avaldajad kohtul ajatada täitemenetlus ja võlgnevuse tasumine selliselt, et igakuised maksed oleksid puudutatud isiku nõude täitmiseks 15 000 krooni kuus. Puudutatud isik on seisukohal, et nimetatud väited ja palved on vastuolulised. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isiku seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ja TsMS § 477 lg 7 alusel kogutud tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus rahuldamisele ei kuulu.
6.Avaldajate poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 2, mis sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju (peale 1.lõikes märgitute), mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
7.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et avaldajate ja puudutatud isiku vahel on sõlmitud kolm laenulepingut (t/l 9-21) eluaseme ehitamiseks ning laenulepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi tagavad hüpoteegid, mis on seatud kinnistule asukohaga XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakond, Harju jaoskond, registriosa nr. XXX). Avaldajad esitasid kohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks või peatamiseks, kuna nad peavad täitemenetluse jätkamist enda suhtes ebaõiglaseks eelkõige põhjusel, et avaldajatel ning nende kahel täisealisel lapsel puudub püsiv sissetulek ning kodu kaotamine tähendaks sisuliselt sotsiaalset katastroofi.
8.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluse peatamiseks avaldaja soovitud viisil. TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamisel tuleb arvestada ka sissenõudja huve. Olukorras, kus sissenõudja on oma nõude maksma pannud, on sissenõudjal õigustatud ootus, et täitedokumendist tulenev sooritus ka tegelikult tehtaks ja saabuks õigusrahu.
9.Kuivõrd kohus peab tulenevalt TMS § 45 arvestama võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda, siis kooskõlas TsMS § 477 lg 7 kogus kohus avalduse lahendamiseks omal algatusel tõendeid. Kinnistusraamatu sissekande kohaselt kuulub avaldajatele kinnistu XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakond, Harju jaoskond, registriosa nr. XXX) mis on väidetavalt avaldajate ja avaldajate täisealiste laste elukoht (t/l 22). Avaldaja IO omab äriühingut I OÜ (t/l 153). E OÜ, mille omanikud on ka avaldajad, on pankrotis (t/l 154). Maksu- ja Tolliameti andmebaasi väljatrüki kohaselt on avaldaja IO saanud sisstulekuid Eesti Töötukassalt detsembris 2011.a. (t/l 159) ning avaldaja IO OÜ E novembris 2010.a. (t/l 158). Avaldajate väide, et kõik nende pereliikmed on töötud on ümberlükatud Maksu- ja Tolliameti andmebaasi väljatrükkidega, milliste kohaselt on NO saanud sissetulekuid OÜ K novembris 2011.a. (t/l 172) ja VO OÜ CV detsembris 2011.a. (t/l 171). Samuti kuuluvad avaldajale IO Vene Föderatsioonis asuvad hoone ja maa (t/l 31-36).
10.Kohus ei nõustu avaldajate seisukohaga selles, et antud juhul tuleb täitemenetlus ajatada selliselt, et avaldajad tasuvad igakuiselt sissenõudjale 15 000 krooni (958,67 eurot), kuivõrd avaldajad ei ole millegagi tõendanud oma igakuised regulaarseid sissetulekuid sellises summas. Ka ei ole puudutatud isiku väidetel avaldajad oma võlgnevust varasemalt kustutanud, kuigi nad on seda korduvalt lubanud ning neile on antud ka selleks eelnevalt piisavalt aega (t/l 71-94). Esmane teade lepingu ülesütlemisest on avaldajatele saadetud 28.08.2009.a. (t/l 71-72). Seega ei kinnita nimetatu avaldajate väiteid selle kohta, et nad on võimelised tasuma igakuiselt 15 000 krooni.
11.Kohus ei pea põhjendatuks ka avaldajate taotlust peatada täitemenetlus kuni vara müümiseni Vene Föderatsioonis, kuna selliselt täitemenetluse peatamine kahjustab oluliselt
sissenõudja huve, sest ei ole prognoositav vara müümisele kuluv aeg. Samuti ei ole põhjendatud täitemenetluse peatamine kuni kuueks kuuks vara müümise eesmärgil, kuivõrd kohtule esitatud tõenditest nähtub, et avaldajate ja sissenõudja vahel on läbirääkimised toimunud ning avaldajatele on antud täiendavalt aega Vene Föderatsioonis asuva kinnisvara müümiseks täitemenetluses kuni 2010.a. oktoobri lõpuni (t/l 95). Avaldajatel on olnud ka käesoleva tsiviilasja menetlemise ajal võimalik otsida lahendusi, mis välistaksid sundtäitmise. Lisaks peab kohus arvestama sissenõudja huvidega, millistele kohus on viidanud käesoleva kohtumääruse p. 8. Kohus asub seisukohale, et täitemenetluse läbiviimine avaldajate suhtes ei ole antud juhul ebaõiglane, kuivõrd puudub selliste asjaolude kokkusattumus, mis tooks avaldajatele kaasa äärmiselt ebasoodsad tagajärjed, milliste talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Kõige eelpooltoodu alusel ei pea kohus esitatud avaldust põhjendatuks ning see jääb rahuldamata.
12.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
13.Kohus on käesoleva avalduse menetlemisel küsinud seisukohta ka kohtutäiturilt (t/l 69). Nimetatu ei tähenda, et kohtutäitur oleks antud asjas puudutatud isik, kuivõrd kohus kohtutäiturit menetlusse kaasanud ei ole (t/l 40). Samuti ei ole avaldajad kohtutäiturit puudutatud isikuna oma avalduses märkinud. TsMS § 198 lg 3 kohaselt eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Kohus on seisukohal, et antud juhul kohtutäituril edasikaebamiseks õigus puudub.
14.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldus jääb rahuldamata määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldajate kanda.
15.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
16.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et avaldaja esitas kohtusse avalduse täitemenetluse ajatamiseks või peatamiseks, mis on hagita asi TsMS § 475 lg 2 kohaselt, on tsiviilasja hinnaks 319,56 eurot.
Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.