Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud AS XXXesitas 15.11.2011 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku maksejõuetus tekkis seoses Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega kriminaalasjas ning Maksu- ja Tolliameti poolt tehtud maksuotsusega, millest tulenevaid kohustusi ei ole võlgnik suuteline täitma. 29.11.2011 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara väärtuses 126 948,46 eurot ja kohustusi kokku 455 056,86 eurot. Haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks on kuriteotunnustega tegu, kus juhatuse liige on juba karistuse saanud. Haldur palub välja mõista tasu 1 449 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja büroo kasuks kulutuste eest 182,62 eurot. 25.01.2012 toimunud kohtuistungil leidis ajutine haldur, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga ja välja tuleb kuulutada pankrot. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandega.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse, mis ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Ka võlgnik ise leiab, et on püsivalt maksejõuetu. Seetõttu on võlgnik püsiv maksejõuetus kinnitust leidnud. Kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS § 31 lg-ga 6 Peeter Sepperi. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole käesoleval juhul taotlenud võlgnikult vande võtmist. Haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks on kuriteotunnustega teo. Kohus asub seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks on kuriteotunnustega tegu PankrS § 22 lg 5 ja 28 lg 1 tähenduses. Selle teo eest on kriminaalasjas nr 1-09-10013 karistus juba määratud, seetõttu puudub täiendav vajadus politsei poole pöördumiseks kriminaalmenetluse algatamise otsustamiseks.

Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 16,1 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 1 449,00 eurot (ilma sotsiaalmaksuta) arvestusega 90 eurot tund ja tehtud kulutuste katteks 182,62 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 16,1 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri arvestatud tunnitasu 90 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 1 449,00 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks. Haldur palub välja mõista kantseleikulude eest 182,62 eurot, käibemaksu arvestatud ei ole. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.