Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid hagile.. asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinn hagihinnalt, gihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. nõue. 27.12.2011 esitas AS Krediidikassa Viru Maakohtusse hagi O T vastu laenuvõlgnevuse ja viivise, kokku summas 203.19 eurot nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja O T sõlmisid 27.07.2008 laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.krediidikassa.ee (varasemalt www.euro24.ee) laenu summas 95.87 eurot. Kostja laenusaajana kohustus laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu tagastama lepingus kokkulepitud tingimustel hiljemalt 26.08.2008. Laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamise korral kohustus laenusaaja tasuma laenusumma suurusest ja pikendamisperioodist sõltuvat lepingutasu. Kiirlaenu saamiseks pidi isik end registreerima laenu taotlejaks internetikeskkonnas www.krediidikassa.ee ja seejärel sisestama registreerimisel valitud parooli laenuandja internetikeskkonda www.krediidikassa.ee. Laenusaaja täidab internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi, mille kinnitamist koos laenu taotlejaks registreerimisega käsitlevad pooled aktseptina laenu saamiseks ning laenulepingu tingimustega nõustumiseks. Kostja andmed laenu taotlemisel olid kontrollitud ja autenditud ning hageja AS Krediidikassa kandis 27.07.2008 kostja pangakontole 95.87 eurot. Kostja ei ole laenulepingus märgitud tähtpäevaks 26.08.2008 laenusummat tagastanud. Hageja saatis kostjale teate võlast, millele kostja ei ole reageerinud. Laenulepingu tingimuste p 8.1 kohaselt võib hageja kostjalt täitmisega viivitamisel nõuda viivist 0,5% päevas. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale on viivise arvestus järgmine: laenusumma x viivis 0,5 % päevas x viivitatud päevade arv. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 396, 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 ja 113 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summas 203.19 eurot väljamõistmist, sellest 95.87 eurot moodustab põhivõlg, 5.75 eurot lepingu sõlmimise tasu ja viivis 101.57 eurot. Hagi tõendamiseks on hageja lisanud kirjalikud tõendid – laenutaotluse ja info isikuandmete registreerimise kohta, laenulepingu üldtingimused, teate võlast, menetluskulude nimekirja, maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta, hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega hageja nõudele vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamiseks tähtaja, ei ole täht2

aegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis 02.01.2012 kostjale allkirja vastu hagimaterjalid tema elukoha aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja isiklikult kätte saanud 09.01.2012. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 30.01.2012. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hagimaterjalide väljastamisel märgitud hoiatusele, ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 ja 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ka viivist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata saadud laenu lepingus sätestatud summas ja tähtaegadel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 203.19 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 101.62 eurot.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad menetluskulud kokku summa 159.69 eurot, sellest 63.91 eurot moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 3782, 21.12 2011) ja 95.78 eurot moodustab hageja poolt hüvitatud õigusabikulu arve nr 1210261, 20.12.2011 alusel. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus veel TsMS § 415, 442 lg 4, 468 lg 1 p 2, 632 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 03. märtsil 2012.a Nooremreferent

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.