Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
31.jaanuar 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-10-19915
Tsiviilasi
T. V. O. T. R. töövaidluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T. V. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx E-post: Esindaja riigi õigusabi arvel: vandeadvokaat L. U. xxxxx & xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx -post: Kostja: O. T. R. xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx , Põlvamaa Seaduslik esindaja: juhatuse liige T. V. esindaja: vandeadvokaat R. V. A. & L. , xxxxxxxx xx xxxxx E-post: [email protected]
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
TsMS § 661 lg 4 ja TsMS § 191 lg 1 alusel
Käesolev määrus ei ole määruskaebuse esitamise teel vaidlustatav, välja arvatud määruse p 2, mille peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Kohtu menetluses on T. V. O. T. R. töövaidluses. Töövaidluskomisjoni 15.03.2010.a. otsusega mõisteti OÜ-lt T. R. .V. kasuks välja maksmata palk, puhkusehüvitis, töölähetuse päevaraha ja etteteatamistähtaja hüvitis. Taotluse töövaidlusasja hagimenetluse korras läbivaatamiseks töölepingu lõpetamisel etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitise väljamõistmise osas esitas O. T. R. . 19.01.2012 on kohtusse saabunud poolte allakirjutatud kompromissileping, millest nähtub, et
kätte saanud Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni 15.03.2010 otsusega väljamõistetud summad, välja arvatud etteteatamistähtaja hüvitise summas 10 053 krooni. Kompromissilepingu kohaselt loobub T. V. summa nõudmisest. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja antud tsiviilasjas menetluse lõpetamist vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dele 428 ja 430, kinnitades, et nad on teadlikud TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Tulenevalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et tsiviilasjas T. V. O. T. R. töövaidluses esitatud kompromiss ei sisalda midagi sellist, mis välistaks selle kinnitamise TsMS § 430 lg 3 alusel ning kohus kinnitab kompromissi, lõpetades ühtlasi menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole 2 (4)
täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Käesolevas asjas esinevad riigi menetluskulud, st. kulud, mis tuleb TsMS § 179 lg 1 alusel tasuda riigile ning mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena. Sellisteks kuludeks on hagejale antud riigi õigusabi kulu, summas 326,02 eurot. Tartu Maakohtu 04.01.2011 määrusega on Toivo V. antud riigipoolset menetlusabi tema tsiviilasja kohtumenetluses riigi õigusabi näol kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osamaksetena ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist, juhul kui kohtulahendi alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Hageja on esitanud ka taotluse TsMS § 190 lg 7 alusel tema menetluskulude kandmisest vabastamiseks seoses tsiviilasjas kompromissi saavutamisega. Lisaks kompromissi saavutamisele palub hageja arvestada veel asjaoluga, et ta ei ole siiani leidnud endale uut tööd, tal puudub sissetulek ning perekonna laenukohustusi täidab käesoleval ajal abikaasa üksi. Kohustuste juurdesaamine riigi õigusabi tasu hüvitamise näol paneb perekonna veelgi raskemasse majanduslikku olukorda. Vältimaks õigusabi kulude suurenemist oli hageja nõus kompromissi sõlmimisega. TsMS § 190 lõigetest 4 ja 5 tuleneb, et kui hageja või kostja said menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistab kohus asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et osundatud paragrahvi 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muuhulgas kompromissi sõlmimise tõttu ka vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas, kus pooled on sõlminud kompromissi, kinnitades, et neil puuduvad teineteise vastu töösuhtest tulenevalt igasugused vastastikused nõuded, tuleb kohaldada TsMS § 190 lg 7 sätteid ja vabastada nii hageja kui kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus arvestab siinkohal, et vastavalt kompromissilepingu p. 5 jäid poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd T.V. oli 04.01.2011.a. kohtumäärusega antud riigi õigusabi RÕS § 8 p 3 sätestatud viisil, s.o kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, tuleks seega T.V. menetluskulud riigituludesse välja mõista, määrates kindlaks nende tasumise osamaksetena. Kuid arvestades asjaolu, et riigi menetlusabi hüvitamiskohustuse määramisel on kohus 04.01.2011 määruses arvestanud võimalusega, et T.V. õnnestub leida tööd. Kuna käesolevaks ajaks seda ei ole juhtunud, esinevad ka materiaalsed alused T. V. menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse, mille esitamise tähtaeg tulenevalt TsMS § 661 lg 2 on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesolevas asjas on pooled kokku leppinud edasikaebamise õiguse välistada. TsMS § 191 lg 1 alusel võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada käesolevale määrusele määruskaebuse seoses riigi menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena riigituludesse välja mõistmata jätmise osas (määruse p.4).
3 (4)
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.