Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2012.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-11-5352 FIE AL hagi SKOÜ vastu 583,66 ja viivise nõudes
esindajad
Hageja – FIE AL(reg.kood XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Kaire Aus Kostja – SKOÜ (reg.kood XXX)
Hagi hind
583,66 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Mõista välja OÜSK FIE AL kasuks põhivõlg summas 583,66 eurot ja viivised summas 36 eurot. Mõista välja OÜSK FIE AL kasuks viivis põhinõudest (583,66 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 29.06.2011.a kuni põhinõude täitmiseni. Hageja menetluskulud jätta kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
kanda,
kostja
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 2010.a juunis kostjale värsket räime, mille kohta täideti kala esmakokkuostu kviitungid ning hageja koostas kauba müügiarved järgmiselt.1) Kala esmakokkuostukviitung nr XXX (03.06.2010.a), kokkuostu kellaaeg 07:00 kalaliik „räim“, suuruskategooria „B“, värskuskategooria „E“, esitusviis „terve, otstarve „inimtoit“, kogus 2500 kg, väljastatud arve nr 19 (03.06.2010.a) summas 5100 krooni, maksetähtaeg 31.10.2010.a.2) kala esmakokkuostukviitung nr 000009 (03.06.2010.a), kokkuostu kellaaeg 16:30, kalaliik „räim“, suuruskategooria „B“, värskuskategooria „E“, esitusviis „terve“, otstarve „inimtoit“, kogus 2400 kg, väljastatud arve nr 20 (03.06.2010.a) summas 4 032 krooni, maksetähtaeg 31.10.2010.a. Mõlemad kala esmakokkuostu kviitungid on allkirjastatud kostja poolt ja kostjale esitatud arved on esitatud kostjale koos kala üleandmisega ning seega tuleb lugeda kostjat nõustunuks kala liigi, kvaliteedi, otstarbe, koguse ja kauba eest küsitud hinnaga. Kuigi hageja poolt esitatud arvetel puudus märge viivise suuruse kohta on hagejal õigus küsida kostjalt kauba eest tasumisega viivitamise eest viivist seadusega sätestatud määras. Hageja on pöördunud korduvalt, nii suuliselt kui ka telefoni vahendusel, palvega tasuda arved, kuid kostja ei ole seda teinud. Nõude täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 583,66 eurot ning viivise seisuga 28.06.2011.a summas 36 eurot ning alates 29.06.2011.a viivise seadusjärgses määras põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Hageja on oma nõude põhistamiseks kohtule hagiavalduse lisadena nr 1 j 2 esitanud hageja poolt kostjale esitatud arved ja kala esmakokkuostu kviitungid, mis ei tõenda hageja nõudeõiguse olemasolu kostja vastu. Tõendina esitatud arvetel puudub kostja poolne kinnitus arvega nõustumise kohta, samuti pole esitatud ostu-müügilepingut, mis tõendaks kala müümist hagejale. Tõendina esitatud kala esmakokkuostu lehed on nõuetekohaselt vormistamata. Lehtedel on märkimata veovahendi number, millele kala laeti, samuti on lehtedel märkimata kala väidetavalt vastu võtnud isikuandmed. Seega ei ole nende kviitungite alusel võimalik tõendada, et kala müüdi kostjale ja selle võttis vastu kostja pool selleks volitatud isik. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Põllumajandusministeeriumi Kalamajandusosakonna kirjast (tlk 75) nähtuvalt väljastas Põllumajandusministeerium kala esmakokkuostukviitungite raamatu nr XXX SKOÜ poolt esitatud taotluse alusel 30.11.2009.a nimetatud firma volitatud isikule VP`ile (tlk 78). Asja materjalidele lisatud kala esmakokkuostukviitungite raamatu nr XXX kviitungist nr XXX (tlk 77) nähtub, et 03.06.2010.a on hageja müünud kostjale räime, suuruskategooriaga
„B“, värskuskategooriaga „E“, esitusviisiga „terve, otstarbega „inimtoit“, kogus 2500 kg, hinnaga 1,70 krooni /kg, summa koos käibemaksuga kokku 5100 krooni. Asja materjalidele lisatud kala esmakokkuostukviitungite raamatu nr XXX kviitungi nr 000009 (tlk 76) nähtub, et 03.06.2010.a on hageja müünud kostjale räime, suuruskategooriaga „B“, värskuskategooriaga „E“, esitusviisiga „terve, otstarbega „inimtoit“, kogus 2400 kg, hinnaga 1,40 krooni /kg, summa koos käibemaksuga kokku 4032 krooni. Põllumajandusministeeriumi Kalamajandusosakonna kirjast (tlk 77) nähtuvalt saatis kostja nimetatud esmakokkuostukviitungid kalamajandusosakonna Harjumaa keskusesse 20.06.2010.a. Eelandmed esmakokkuostu kohta saatis kostja faksiga. Seega saatis kostja andmed kala esmakokkuostu kohta kalamajandusosakonda kooskõlas kalapüügiseaduse §-ga 18 lg 5 mille kohaselt kala esmakokkuostja esitab andmed kala ja veetaimede ostu kohta püügiõigust omavalt isikult Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja 31.03.2003.a vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 104 kehtestatud kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korraga, mille § 2 lg 1 ja § 3 lg 1 sätestab mh, et Põllumajandusministeeriumile andmete esitaja on kala esmakokkuostja. Kuna kala esmakokkuostukviitungite täitjaks on kostja, ei ole põhjendatud kostja väited selle kohta, et esmakokkuostukviitungid on täidetud puudulikult (märkimata on veovahendi number). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asja materjalidele lisatud kala esmakokkuostukviitungitest nähtuvalt on pooled kokku leppinud, kauba müügis, selle hinnas ning kaup on kostjale üle antud. Kuna kostja on ise saatnud põllumajandusministeeriumile andmed kauba ostmise kohta, siis ei ole asjakohased kostja väited, et tema ei tea kauba ostmise kohta midagi. Üleantud kauba eest on hageja esitanud kostjale 03.06.2010.a vormistatud arved (tlk 34 ja 36). Arvete maksetähtaeg on 31.10.2010.a. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole arveid kätte saanud. Kala esmakokkuostukviitungitest ja asjale lisatud teistest tõenditest ei nähtu poolte kokkulepe kauba tasumise aja kohta. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist. Arvestades, et arve väljastati juunis ning maksetähtaeg oli oktoobris on kohus seisukohal, et hageja andis kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Asja materjalidest nähtuvalt kostja oma kohustusi ei täitnud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhinõue summas 583,66 eurot on põhjendatud ja tõendatud. Hageja palub välja mõista ka viivised müügisumma tasumisega viivitamise tõttu.
VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud seniajani, kostja ei ole viiviste arvestusele vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et hageja nõue, mõista kostjalt välja viivis põhinõude tasumisega viivitamise tõttu kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras, on põhjendatud ja tõendatud. Kostjalt tuleb välja mõista viivised seisuga 28.06.2011.a summas 36 eurot ja edasiulatuvalt viivis seaduses säteststud põhinõudelt alates 29.06.2011.a kuni põhinõude täitmiseni.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.