Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
30.01.2012, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja kell 15.00
Tsiviilasja number
2-11-60274
Tsiviilasi
ÜE(likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: ÜE(likvideerimisel/reg.kood XXX, postiaadress: XXX) Likvideerija RS(telefon XXX); Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper (OÜ Haldur, Kotzebue 9, 10402 Tallinn, Tel: 6270 444, faks: 6270456,e-post: [email protected] ).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
17.01.2012.a. võlgniku esindaja likvideerija RS, ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper
Resolutsioon
PM ́le jõustunud kohtuotsuse alusel 13 348,66 eurot. Kohutused on kokku 36 339,92 eurot. Andmed pandiõiguste kohta puuduvad. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja päringu vastuse andmetel on ÜE(likvideerimisel) Täitemenetluse registris järgnevad menetlused: 179/2011/1423, sissenõudja MS, nõue 13 608,53 eurot ja 179/2011/1422, sissenõudja PM, nõue 13 608,53 eurot. Ühingul on Swedbank AS kontol seisuga 05.01.2012.a. 35,92 eurot ja potentsiaalne nõue endise juhatuse liikme vastu summas 6 221 eurot. Arvestades asjaolu, et võlgniku majandustegevus on lõppenud ning liikmetel puuduvad rahalised vahendid võlgade tasumiseks ning võlgnik ise on esitanud pankrotiavalduse, ei ole tervendamine ja majandustegevuse jätkamine võimalik. Välja on kujunenud võlgniku maksejõuetus ja tema majanduslikust olukorrast tulenevalt on maksejõuetus alaline. Alaline maksejõuetuse kujunes välja hiljemalt mais 2011.a. juunis esitasid kaks endist töötajat, kellega kokkulepet töölepingute lõpetamise kohta poolte kokkuleppel ei saavutatud, hagid kohtusse töötasu nõudes. Võlgniku seadusliku esindaja selgituste kohaselt oli alalise maksejõuetuse peamiseks põhjuseks juhtimisvead. Siia peab lisama teenuse osutamise eest esitatud arve tasumata jätmise tellija poolt. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige ei täitnud oma hoolsuskohustust, jätte deklareerimata märtsi 2011.a. töötajatele teostatud väljamaksetelt riiklikud maksud ning viivitas olukorras, kus oli välja kujunenud alaline maksejõuetus, pankrotiavalduse esitamisega. Kuna võlgniku likvideerija esitas vajalikud deklaratsioonid hiljem, on nimetatud puudus kõrvaldatud. Pankrotiavalduse oleks võlgniku seaduslik esindaja Kokk olnud kohustatud esitama hiljemalt juunis 2011.a. Eeltoodust tulenevalt võivad nimetatud isiku käitumises olla KarS § 385.1 sätestatud kuriteo tunnused. Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. ÜE on alaliselt maksejõuetu. Pankrotimenetluse kulude katmiseks vara ei ole, samuti puudub raha ajutise pankrotihaldurile tasu maksmiseks ja kulude hüvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et kohtul on alus pankrot välja kuulutada PankrS § 29 lg 3 alusel juhul, kui tasutakse kohtu poolt määratud deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse eeldatavad kulud moodustavad 2 150 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub dokumentide hoidjaks määrata võlgniku seaduslik esindaja RS ning määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi töötasuks 704 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 232,32 eurot ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 112,47 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub kohtul määrata kulude ja tasu hüvitamise riigi vahenditest järgmises järjekorras: hüvitatavad kulud 112,47 eurot ja tasu (397-112,47) 284,53 eurot ning kanda need ajutise halduri pangakontole 17000249032. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks 36 339,92 eurot ja vara on 6257 eurot. Seega on võlgnik maksejõuetu. Esialgseil andmeil ei ole maksejõuetuse tekke põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 18.01.2012.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded ÜE võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2150 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab ÜE dokumentide hoidjaks RS ́i. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot
(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper palub riigi vahenditest välja mõista halduri tehtud kulutuste katteks 112,47 eurot ja halduri tasust 284,53 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.