Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kroonides

eurodes

Raha

Nõuded ostjate vastu 611 145 Käibevara kokku 611 190

2,88 39 059,28 39 062,16

Võlad tarnijatele Maksuvõlad Kohustused kokku

532 569 78 289 610 858

34 037,36 5 003,58 39 040,94

Aruandeaasta kahjum -39 668 Omakapital

-2535,25 21,22

Varad – nõudeid ostjate vastu on summas 39 059,28 eurot, kuid arvestades asjaolu, et arved on esitatud 2007.a. ning maksetähtajad jäävad samasse aastasse on nõuded aegunud ning need lugeda ebatõenäoliselt laekuvateks ja maha kanda. Tulenevalt eelnevast võib osaühingu reaalseks varaks lugeda ainult Swedbank AS kontol olevat 2,88 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ KA tasumata riiklikud maksud summas 4 302,42 eurot, millelt arvestuslik intress on 3 987,38 eurot, kokku 8 289,80 eurot. Võlad hankijatele summas 532 569,37 krooni ehk 34 037,39 eurot. Enamus ostuarveid on esitatud aastal 2007.a. ja varem ning on seega on nõuded aegunud. Andmed pandiõiguste kohta puuduvad. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja päringu vastuse andmetel on Täitemenetluse registris menetluses: 25/2010/6363, sissenõudja Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna kaudu, nõude summa 9,59 eurot, täitur Kaire Põlts; 017/2009/8157, sissenõudja EE AS, nõude summa 366,58 eurot, täitur Priit Lantin; 014/2008/572, sissenõudja Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu, nõude summa 223,69, täitur Marek Laanemets; 007/522762060, sissenõudja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse kaudu, nõude summa 5 126,61, täitur Veiko Kaasik. Äriühingul varad faktiliselt puuduvad. Arvestades asjaolu, et võlgniku majandustegevus on lõppenud ning osanikel puuduvad rahalised vahendid võlgade tasumiseks ning võlgnik ise on esitanud pankrotiavalduse, milles möönab alalist maksejõuetust, ei ole tervendamine ja majandustegevuse jätkamine võimalik. Välja on kujunenud võlgniku maksejõuetus ja tema majanduslikust olukorrast tulenevalt on maksejõuetus alaline. Võlgnikul ilmnesid makseraskused alates juulist 2007.a. Alaline maksejõuetuse kujunes välja hiljemalt samal ajal. Võlgniku seadusliku esindaja selgituste kohaselt oli alalise maksejõuetuse peamiseks põhjuseks asjaolu, et MTÜ F ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis tasumata osutatud teenuste eest esitatud arved. Nimetatud MTÜ pankrotimenetlus lõppes raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Nimetatud asjaolu tõi kaasa käibevahendite defitsiidi ning võlgnik ei suutnud tasuda oma rahalisi kohustusi teiste hankijate ja maksuameti ees. Allakirjutanu nõustub selle põhjendusega. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Allakirjutanu ei ole tuvastanud äriühingu alalise maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega teo ega raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikme käitumises. Muid kuriteo tunnuseid juhatuse liikme käitumises on käsitletud eespool. Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. KAOÜ on alaliselt maksejõuetu. Pankrotimenetluse kulude katmiseks vara ei ole, samuti puudub raha ajutise pankrotihaldurile tasu maksmiseks ja kulude hüvitamiseks. Pankrotimenetluse eeldatavad kulud moodustavad 2 300 eurot. Haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi töötasuks 768 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 253,44 eurot ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 122,76 eurot ning palub hüvitada riigi vahenditest hüvitatavad kulud 122,76 eurot ja tasu (397122,76) 274,24 eurot. Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks 42 327,19 eurot ja reaalset vara kohustuste katteks 2,88 eurot. Seega on võlgnik maksejõuetu. Esialgseil andmeil ei ole maksejõuetuse tekke põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 18.01.2012.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded KAOÜ võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2400 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab KAOÜ dokumentide hoidjaks ML ́i (ik XXX).

PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper palub riigi vahenditest välja mõista halduri tehtud kulutuste katteks 122,76 eurot ja halduri tasust 274,24 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.