lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-38261/15

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 26.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-38261/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.01.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1056
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-38261

Kohtuasi

HK`i avaldus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja PK`i ja UK`i vastuavaldus kasutuskorra kindlaksmääramiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (vastuavalduses puudutatud isik) HK (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Eino Tamm Puudutatud isik I (vastuavalduses avaldaja) PK (isikukood XXX, elukoht XXX) ), lepinguline esindaja Deivi Vaht Puudutatud isik II (vastuavalduses avaldaja) UK (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Deivi Vaht

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Lõpetada tsiviilasjas nr 2-11-38261 menetlus ja kinnitada poolte kompromiss järgmiselt:

1.Kaasomandisse kuuluva, XXX/XXXkrundi ja ehitiste kasutuskord:
1.1.Krundi kogupinnast (1323 m2), millest on maha lahutatud elamualune pind (118 m2) jääb avaldaja (HK) ja puudutatud isikute (PK ja UK üheskoos) kasutusse pindalalt võrdne osa (1205:2=602,50 m2). HK ainukasutusse jääv õueala (plaanil kollasega, XXX suunaline) algab XXX tänava jalgvärava parempoolsest postist, läheb risti kuni elamu seinani, pöördub vastu kellaosuti liikumissuunda mööda seina äärt olemasoleva õuepoolse trepimademe XXX maantee poolse servani, pöördub risti õue suunas ja läheb 1,2 meetrit, pöördub täisnurkselt tagasi XXX krundi suunas kuni keldrisse viiva ukse keskpunktini, pöördub täisnurkselt õue suunas ja läheb 1,2 meetrit XXX krundi poole, pöördub täisnurkselt XXX maantee suunas ja läheb 2,4 meetri kaugusel paralleelselt maja seinaga punktini, mis asub 1,5 m kaugusel trepimademe XXX maantee poolse serva pikendusel (olemasolevast müürist KK), pöördub XXX suunas ja kulgeb paralleelselt krundi XXX maantee poolse piiriga kuni 1,4 meetri kaugusele enne ristumist olemaoleva õueala ja aiamaa piiri pikendusega, pöördub XXX maantee suunas ja läheb paralleelselt õueala ja aiamaa piiriga kuni aiamaatükkide vahel oleva kõnnitee XXX maantee poolse äärekivini, pöördub sealt uuesti XXX krundi suunas ja kulgeb piki äärekivi serva paralleelselt krundi XXX mnt poolse piiriga kuni naaberkrundi piirini.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.2.Olemasolev jalgvärav (plaanil nr 1) jääb P ja UK ainukasutusse, olemasolev autovärav (plaanil nr 2) jääb HK ainukasutusse. Kõik ehitised (peale elamu), mis jäävad ühe või teise poole ainukasutuses olevale krundi osale, on vastava kaasomaniku ainuvalduses ja -kasutuses. HK kohustub ümber ehitama õuepoolse trepi astmed suunaga tema ainukasutusse jääva õueosa poole (XXX krundi suunas) ja lammutama keldrikorruselt (kütteruum nr 1) väljuvat teed paneelidega katva ehitise (plaanil KK). HK paigaldab uue keldrikorruselt väljuva ukse ning tagab õuepoolse trepi vundamendi juurest sadevete äravoolu. Kumbki osapool ehitab keldrist tema kasutuses olevale õuealale väljuva trepi. Trepid on ühesugused ning trepi eskiis kooskõlastatakse osapoolte vahel.
1.3.Keldrikorruse ruum nr 1 jääb ruumiga nr 2 pindalalt võrdses osas, mis piirneb hoovipoolsest sissepääsust XXX maantee suunas ca 1 meetri kaugusel risti vastasseinani tõmmatud mõttelise sirgega, P ja UK ainukasutusse. PK ja UK võimaldavad ruumi nende ainukasutusse jäävast osast HK ühenduse maja üldise kanalisatsioonivõrguga. Ruumi nr 1 ülejäänud osa jääb üldkasutatavaks, mis hoitakse esemetest vabana. Keldrikorruse ruumid nr 2 ja 3 jäävad HK ainuvaldusesse ja ainukasutusse. Keldrikorruse ruum nr 4 jääb osas, mis piirneb vaheseinast Kaarla tänava poolse välisseinani tõmmatud mõttelise sirgega, P ja UKi ainukasutusse. Muu osa ruumist nr 4 on üldkasutatav, kuid HK võib kasutada ühe (1) meetri laiust ala (välisseinast kuni ruumi nr 3 ukseni) oma asjade paigutamiseks.
1.4.Elamu I korruse ruumid nr 5, 7 ja 8 (2,1 m2, 23,32 m2 ja 21,68 m2,) jäävad P ja UKi ainukasutusse. Ruumid nr 9, 10, 11 ja 12 (1,7 m2; 1,0 m2; 16,71 m2; 18,11 m2) jäävad HK ainukasutusse. Lisaks jääb HK ainukasutusse ruumiga nr 11 külgnev osa esikust (ruum nr 6), mis piirneb 1,2 m kaugusel paralleelselt ruumide nr 6 ja 11 vaheseinaga. HK on õigus ehitada sein tema ainukasutusse jääva ja üldkasutusse jääva esiku osa vahele (ruum nr 6) ning paigaldada sinna lukustatav siseuks, mille võti on üksnes temal.
1.5.Esiku nr 6 ülejäänud osa, mis jääb HK ainukasutusse eraldatavast osast väljaspoole, samuti katusekorrusele ja keldrisse viiv trepp on poolte ühiskasutuses. P ja UK ei lukustata tuulekoja (ruum nr 5) ja esiku (ruum nr 6) vahelist ust, mida HK on õigus kasutada vaid ligipääsuna elektrikilbile.
1.6.Katusekorruse trepp ja vaheruum (ruum nr 13) on ühiskasutuses ning pooled hoiavad selle esemetest vabana. Katusekorrse ruumid nr 14 ja 15 on P ja UK ainukasutuses ning ruumid nr 16 ja 17 on HK ainukasutuses.
1.7.Elamu plaanil on ühiskasusse jäävad ruumid märgitud punase, HK ainukasutusse jäävad ruumid kollase ning P ja UK ainukasutusse jäävad ruumid rohelise värviga.
1.8.Kokkulepe jõustub krundi osas 15. maist 2012 ning hoonete osas (st pooled kohustavad vabastama vara kahjustamata teise poole ainukasutusse jääva abihoone) 15. juunist 2012. Enne neid tähtaegu teevad pooled mõistlikul viisil vajalikke eeltoiminguid lepingu täitmiseks.
2.Pooled on kokku leppinud, et kompromisskokkulepet kinnitava kohtumääruse alusel tehakse kinnistusraamatu kolmandasse jakku märkus kaasomanike kasutuskorra olemasolu kohta.
3.Kõik poolte poolt kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
4.Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise suhtes täiendavaid pretensioone ega nõudeid.
5.Pooled lepivad kokku, et kompromissi kinnitavale menetluse lõpetamise määrusele kohaldatakse seaduses ettenähtust lühemat tähtaega. Lühema tähtajana on pooled kokku leppinud kolm (3) kalendripäeva. Edasikaebamise kord ning tähtaeg TsMS § 661 lg 4 alusel lühendab kohus poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale arvates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Menetluse käik ja määruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on HK avaldus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja PK`i ja UK`i vastuavaldus kasutuskorra kindlaksmääramiseks. 19.01.2012 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromissi. Pooled paluvad kohtul menetlus tsiviilasjas lõpetada ning kompromiss kinnitada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. TsMS § 661 lg 4 alusel lühendab kohus poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale arvates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja