Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
AS S hagi SFS`e (registris SS) vastu võla nõudes 299,92 eurot Hageja AS S (registrikood XXX, asukoht XXX), volitatud esindajad Silver Eensaar ja Ene Solovjev (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja SFS (rahvastikuregistris SS, isikukood XXX, elukoht XXX) Lihtmenetluses, kirjalik menetlus
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista SS’elt võlgnevus 299,92 eurot (kakssada üheksakümmend üheksa eurot ja 92 senti) eurot ja viivis 299,87 (kakssada üheksakümmend üheksa eurot ja 87 senti) eurot AS S kasuks.
3.Välja mõista SS’elt viivis 0,2% põhivõlgnevuselt (299,92 eurot) päevas alates 29.09.2011 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni AS S kasuks.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täielikult (100%) SS’e kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb hagejal esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga
2-11-46490 täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 299,92 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 299,87 eurot, viivise 0,2% põhinõudelt päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 94, § 101 lg 1.
2.08.10.2008 sõlmisid hageja ja kostja lepingu, millega hageja võttis kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooniteenuseid, pooled sõlmisid ka seadme kasutamise lepingud, millega hageja andis kostjale kasutamiseks tarvikud digi-tv vaatamiseks ja modemi. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele.
3.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi ning jättis tasumata 01.11.2008, 01.12.2008, 01.01.2009, 01.02.2009, 01.03.2009 ja 01.04.2009 arvetel (tl 14-21) nõutud summad. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata 299,92 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole eeltoodud summat tasutud. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 8.1 arvestas hageja võlgnetavatelt summadelt viivist. Hagiavalduse esitamise hetkeks on sissenõutavaks muutunud viivis 566,30 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet summani 299,87 eurot.
4.Vastusena kostja seisukohtadele leiab hageja, et hagejal on õigus nõuda viivist 0,2% viivitatud summalt päevas. Viivisemäär on kokku lepitud lepingus. Hageja on nõutavat viivist vähendanud alla põhinõude, mistõttu tegelik viivisemäär kujuneb väiksemaks. Kostja 13.10.2011 e-kirjast (tl 40) tuleneb üheselt, et kostja oli võlast teadlik. Hagejal puudub info ning kostja ei ole ka tõendanud, et ta oleks soovinud arvete tasumist osade kaupa. Nii hageja ise kui ka hagejat esindanud OÜ Julianus Inkasso on saatnud kostjale meeldetuletusi tava- ja e-posti teel (m.h. aadressile XXX). Ükski kirjadest ei ole tagasi tulnud. Kostja vastuväited
5.Kostja tunnistab hagi arvel nr XXX märgitud põhisumma 235,39 euro ulatuses ning nõustub viivisega seadusjärgses ulatuses (VÕS § 94 lg 1). Ülejäänud osas vaidleb kostja hagile vastu.
6.Kostja kaotas 2008.a. lõpus töökoha ja tekkisid rahalised raskused. Alates 2009.a. algusest üritas kostja hagejaga ühendust võtta, et tasuda arved osade kaupa. Kostja telefonikõnesid ja e-kirju ignoreeriti. Kostja sai arve nr XXX kätte 11.10.2011. Eelnevalt ei ole kostjale toimetatud ühtegi nõudmist hageja või hageja esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ poolt. Hagejal on olemas kostja kontaktid – alates 16.12.2008 on kostja registreeritud Julianuse Õigusbüroo internetikeskkonnas. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda viivist. Kontakti ei võetud kostjaga enne hagiavalduse kättetoimetamist, viivitamise tekitas hageja. Hageja eesmärk on liigkasuvõtmine. Kohtu põhjendused
2-11-46490
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Arvestades, et kostja elab Prantsusmaal ning ei saa ärakuulamiseks Eestisse ilmuda, kuulas kohus kostja ära e-posti teel (tl 47-48). Hageja on nõustunud kirjaliku menetlusega.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Hageja ja kostja sõlmisid 08.10.2008. a. liitumise- ja teenuse osutamise lepingu ja seadme kasutamise lepingud (tl 4-7). Hageja esitas kostjale 01.11.2008 arve summas 38,98 eurot, 01.12.2008 summas 29,35 eurot, 01.01.2009 summas 49,18 eurot, 01.02.2009 summas 4,22 eurot, 01.03.2009 summas 10,10 eurot ja 01.04.2009 kolm erinevat arvet summades 9,59 eurot, 95,23 eurot ja 63,27 eurot, kogusummas on arveid esitatud 299,92 eurot (tl 14-21). Pooltel on vaidlus 235,39 eurot ületava põhinõude osas ning viiviste tasumise kohustuses.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning kokkulepitud tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on leidnud, et hageja nõue on põhjendamatu, sest kostja ei ole arveid kätte saanud. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kostja väited, et ta on arved saanud kätte alles koos hagiavaldusega 11.10.2011 on vastuolus kostja enda seletustega. Esimeses kohtule edastatud vastuses märkis kostja, et üritas alates 2009.a. algusest võtta hagejaga ühendust ning leppida kokku arvete tasumine osadena. Eeltoodust nähtub, et kostja oli hagis esitatud nõude aluseks olevate arvetega tutvunud ning teadlik võlgnevuse olemasolust juba 2009. aastal. Seetõttu ei pea kohus usutavaks, et kostja sai arvetest teada alles hagiavalduse kättesaamisel. Vastupidist ei ole kostja ka tõendanud. Kohus märgib ka seda, et üldtingimuste punkt 5.2.2 järgi oli kostjal kohustus teatada hagejale enda kontaktandmete muutumisest. Kohus leiab, et kostja sai arved kätte ning oli teadlik kohustusest tasuda arvetel märgitud summad. Asjas esitatud tõendite alusel peab kohus põhinõuet summas 299,92 eurot põhjendatuks ning mõistab selle kostjalt välja.
12.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus ei nõustu kostjaga, et viivisenõue on põhjendamatu. Viivise tasumise kohustus tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingute üldtingimuste punktist 8.1. Kostja on lepinguid allkirjastades kinnitanud, et on tutvunud lepingutingimustega ning nendest teadlik. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja oli arvete sisust teadlik. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist 0,2% päevas. Võlausaldajal on õigus panna oma nõue maksma selle aegumistähtaja jooksul, mida hageja on ka teinud. Riigikohus on märkinud, et VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte (RKTsKo 3-2-1-70-09, p 14). Hagejal ei olnud kohustust teatada kostjale pärast arvete esitamist eraldi veel ka viivise nõudmisest. Kostja on kohtule esitatud kirjavahetuses (tl 57) viidanud viivist käsitleva tüüptingimuse tühisusele viivisemäära ebamõistlikkuse tõttu. Käesolevas asjas ei ole tuvastamist leidnud viivisemäära ebamõistlikkus. Põhinõudest väiksema viivise ebamõistlikkust peab tõendama kostja (RKTsKo 3-2-1-87-10, p 12). Eeltoodud kostja tõendanud ei ole. Kohus leiab, et viivisenõue on täies ulatuses
2-11-46490 põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele. TsMS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt välja ka pärast hagiavalduse esitamist 29.09.2011 sissenõutavaks muutuva viivise. Menetluskulud
13.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.