2-10-67249/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 28 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (TsMS § 415). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on BIGBANK AS-i hagi M M vastu võlgnevuse nõudes, millest tagastamata krediidisumma 2 016,15 eurot, intress 542,62 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 131,02 eurot, tasumata lepingu sõlmimise tasu 10,61 eurot, käsitlustasu 177,93 eurot ja viivis 918,42 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 31,24% aastas alates 31.12.2010.a. kuni lepingu nr. xxx järgse tagastamata krediidisumma 1 824,41 euro täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ja kostja sõlmisid 17.07.2008.a. tarbijakrediidilepingu nr. xxx, mille kohaselt andis hageja kostjale üle 1 917,35 eurot. Intressimääraks oli 31,24% aastas. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 09.09.2008.a. krediidilepingu nr. xxx, mille kohaselt andis hageja kostja käsutusse krediidisumma 191,73 eurot. Kostjal oli kohustus lepingu nr. xxx järgne krediidisumma tagastada krediidiandjale hiljemalt 09.10.2008.a. Hageja ütles 29.09.2009.a. ülesütlemisavaldusega üles tarbijakrediidilepingu nr. xxx. Krediidilepingu nr. xxx kohaselt oli kostjal kohustus tagastada krediidisumma hiljemalt 09.10.2008.a., kuid kostja ei ole seda senini teinud. Hageja tugineb intressi, võla sissenõudmisega seotud kulude, viivise, käsitlustasu ja lepingu sõlmimise tasu esitamisel üldtingimuste nr. S p 2.1 ja 5.3, üldtingimuste p. 6.7, 5.3, 8.1, 8.4, 4.3, 5.2, üldtingimuste RK p 8.3 Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale isiklikult 12.12.2011.a. (t/l 75-76). Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 401 lg 1, § 402. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kokku 3 796,75 eurot, millest tagastamata krediidisumma 2 016,15 eurot, intress 542,62 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 131,02 eurot, tasumata lepingu sõlmimise tasu 10,61 eurot, käsitlustasu 177,93 eurot ja viivis 918,42 eurot ja viivis 31,24% aastas alates 31.12.2010.a. kuni lepingu nr. xxxjärgse tagastamata krediidisumma 1 824,41 euro täieliku tasumiseni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista kokku 575,21 eurot, s.o riigilõiv 479,34 eurot ja õigusabikulu 95,87 eurot. Kohus leiab, et vastav hageja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. 3 (4)