2-10-48142/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-10-48142 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele 221023778606 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumber 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista krediidivõla 1 278,23 eurot (20 000 krooni), intressi 369 eurot (5 773,52 krooni), viivise 50,18 eurot (785,20 krooni), kokku 1 697,41 eurot (26 558,72 krooni), viivise lepingujärgses viivisemääras alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud ning viivise menetluskuludelt. Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas teda vastama 10 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtul ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada ning 02.11.2011 määrusega otsustas kohus hagimaterjalid kostjale kätte toimetada TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel hagiavalduse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõte avaldati 03.11.2011. Tulenevalt TsMS § 317 lg 5 loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 03.12.2011. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja lg 2, mille kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1, ja 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist ja § 113 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi

2-10-48142 arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 määrab kohus kindlaks hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv hagilt 255,65 eurot (4 000 krooni), õigusabikulu 255,65 eurot (4 000 krooni), kohtutäituri tasu 15,30 eurot, riigilõiv teate avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes 6,39 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 4 leiab kohus, et ebaõiglane oleks õigusabikulude summas 255,65 euro (4000 krooni) väljamõistmine kostjalt tervikuna. Kohus juhib tähelepanu, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas, seega ei ole ka ajakulult mahukas. Hageja jaoks tüüpilise hagiga, milles vajalik vahetada nimesid ja summasid. Käesolevas asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, samuti ei ole pidanud esitama vastuväiteid kostja vastusele, kuna kostja ei ole midagi esitatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hagejal on olnud seoses käesoleva asjaga kohtueelseid kulusid. Kohus peab mõistlikuks jätta osa õigusabi kulu hageja enda kanda ja õigusabi kulud summas 160 eurot välja mõista kostjalt. Ülejäänud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel kostja kanda. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku 437,34 eurot. TsMS § 177 lg 2 järgi kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.