lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-21520/25

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 20.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-21520/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.01.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1764
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 88 lg 1, 3Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjuselTLS § 97 lg 2, 3Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajadTLS § 100 lg 5Ülesütlemise hüvitisTLS § 107 lg 2Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonisTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsÜS § 100Tehingu kinnitamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tartu linn, Aleksandri tn 12 korteriühistu80062908(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-21520

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2012. a Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-21520

Tsiviilasi

Tiiu Konso hagi korteriühistu Aleks vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töötasu ning hüvitise väljamõistmiseks 600 eurot

Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad

• • • •

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja Tiiu Konso Hageja esindaja Marko Jaani Kostja korteriühistu Aleks (registrikood 80062908, asukoht

XXXX)

Kostja esindaja Agur Berg

12.01.2012.a

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi kogu ulatuses rahuldamata.
2.Rahuldada hageja taotlus 12.01.2012.a kohtuistungi protokolli parandamiseks osaliselt. a. Kustutada 12.01.2012.a protokolli 1. leheküljel Tiiu Konso lause „Eelmine esimees soovitas ja ma hoidsin sellest kinni“. b. Parandada 12.01.2012.a protokolli 3. leheküljel hageja nimi, lugeda õigeks „Tiiu Konso“. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.Tiiu Konso esitas KÜ Aleks vastu hagi, milles lõpliku nõudena palus: 1) tuvastada KÜ Aleks poolt 27.04.2011.a esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisus; 2) töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel kohustada KÜ Aleks täitma hagejaga sõlmitud töölepingut; 3) välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitisena saamata jäänud töötasu summas 600 eurot ning alates 2011.a detsembrist kuni kohtuotsuse jõustumiseni töötasu 100 eurot kuus; 4) alternatiivselt p-dele 2-3 välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 300 eurot; 5) alternatiivselt p-le 1 välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 64 kalendripäeva ulatuses seoses töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimisega. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostjaga 01.04.1996.a sõlmitud töölepingu nr 1 alusel korteriühistu pearaamatupidaja ametikohal. Kostja ütles 27.04.2011.a ülesütlemisavaldusega töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 2 ja § 97 lg 3 alusel, töölepingu kehtivuse viimane päev oli 31.05.2011.a. Töölepingu ülesütlemise aluseks toodi asjaolu, et hageja rikkus oluliselt töökohustusi – keeldus internetikeskkonna kasutamisest korteriomanikega suhtlemisel, ei väljastanud juhatuse esimehele raamatupidamisdokumentide koopiaid, eksis üüriarvestuse summades, ajas segi panga otsekorraldusandmed ja kaotas usalduse. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemise eelduseid ei esinenud. Kostja ei ole selgitanud, milles seisneb töötaja töövõime vähenemine. Esialgse hagi kohaselt keeldus hageja interneti kasutamisest viiruste pärast, täpsustatud hagiavalduse järgi ei ole hageja keeldunud internetikeskkonna kasutamisest, vaid interneti seadistamise ja kasutamise eest tasumisest. Hageja leidis, et koopiate väljastamine oleks topeltraamatupidamine ning koopiaid võib teha ainult kohtule. Hageja sisestas ühe otsekorralduse valesti, kuid kõik vead tuleb raamatupidamisseaduse kohaselt parandada aasta lõpuks ja see on parandatud. Ülejäänud kostja väited on alusetud ja tõendamata. Üksik puudujääk töös või ajutine kohanematus ei saa olla töölepingu ülesütlemise aluseks TLS § 88 lg p 2 mõttes. Tööandja ei ole välja toonud, millise tööülesandega ei saanud töötaja hakkama või millisele kvalifikatsiooninõuetele ta ei vasta. Ebapiisav tööoskus ei saa olla töölepingu ülesütlemise põhjuseks juhul, kui tööandja ise on muutnud nõudeid tööle. Hageja pole varasemalt töötajapoolseid kohustusi rikkunud ning hagejale pole tööandja poolt hoiatusi tehtud. Kui ka töötaja rikkus töökohustusi, polnud temaga töölepingu ülesütlemine mõistlik. Tulenevalt hea usu põhimõttest lasus kostjal kohustus teha esmalt hagejale hoiatus. Ülesütlemisalusest ei nähtu, millal on rikkumine toimepandud ning avaldus on vastuolus TLS §-ga 88 lg 4. Kostja ei ole selgitanud usalduse kaotuse põhjuseid. Kuna ülesütlemine on alusetu, on töölepingu ülesütlemine tühine. Hageja soovib töösuhte jätkamist ja saamata jäänud töötasu välja mõistmist alates juunikuust 2011.a 100 eurot kuus. Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, siis palub hageja välja mõista hüvitise hageja kolme kuu keskmine töötasu ulatuses. Isegi kui töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane, ei olnud töötaja võimalik kohustuste rikkumine eriliselt raske ning tööleping öeldi üles etteteatamistähtaega 90 päeva järgimata. Avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks esitati 27.04.2011, hageja sai avalduse kätte 06.05.2011.a. ja avalduse kohaselt oli hageja viimaseks tööpäevaks 31.05.2011.a. Seega teavitas kostja hagejat töölepingu lõpetamisest ette 26 kalendripäeva ja hagejal on õigus nõuda hüvitist 64 kalendripäeva eest.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt tekkisid poolte vahel erimeelsused, kuna hageja keeldus alates 2010.a kevadest internetikeskkonna kasutamisest. Korteriühistu ülekanded tehti pangas telleri vahendusel, mis on kallim kui internetipangas. Korteriomanikega

peaks suhtlema ka meili teel, kuna kõik ei ole Tartus ega Eestis. Neile pidi teavet edastama juhatuse esimees. Maksuametile esitas aastaaruandeid juhatuse esimees, kuna raamatupidaja ei olnud seda nõus interneti teel tegema. Alates 2011.a märtsist keeldus hageja juhatuse esimehele üüriarvestuse dokumente väljastamast ning juhatusel puudus ülevaade toimuvast, korteriühistu töö oli takistatud. Seega ei allunud hageja tööandja korraldustele. 2010.a üüritasumisandmestikus on segi aetud korterite 40 ja 41 arvestused, 2011.a veebruaris 19. ja 20. korteri omad ning 40 korteri arvestus. Hageja selgitas, et aasta lõpuks saab kõik korda ning kaotas sellega kostja usalduse. Juhatuse esimees teavitas hagejat juhatuse 25.04.2011.a otsusest telefoni teel, hageja keeldus otsusele järele minemast. Kuni 2011.a maikuuni oli hageja palk 63.91 eurot, mais sai ta 100 eurot. Kostja leidis, et kuna hageja on kinnitanud töölepingu lõppemist 31.05.2011.a, on ta töölepingu lõpetamise heaks kiitnud ega saa nõuda ülesütlemise tühistamist. Kuna kõik rikkumised oli korteriühistu jaoks olulised ja hageja keeldus juhatusega koostöö tegemisest, ei olnud töölepingu jätkamine hagejaga enam võimalik.

KOHTU SEISUKOHAD

3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • hageja töötas kostja juures 01.04.1996.a sõlmitud töölepingu alusel raamatupidajana (tl 1112, 32-33); • korteriühistu juhatus otsustas 25.04.2011.a lõpetada kostjaga töölepingu (tl 28-29); • kostja esitas hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse, millega töölepingu lõpetati alates 01.06.2011.a. erakorraliselt (tl 4). Hagejat teavitati sellest telefoni teel 26.04.2011.a (tl 30) ning kirjalikult 06.05.2011.a (tl 31); • hageja ei ole alates 01.06.2011.a kostja juures tööd teinud ega töötasu saanud. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega.
4.Nähtuvalt ülesütlemisavaldusest lõpetatakse hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 2 ja TLS § 97 lg 3 alusel. Nimetatud paragrahvide kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega toime tulnud tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Poolte vahel on tööleping sõlmitud 1996.a aastal. Hageja enda ja ka kostja selgitustest nähtub, et hageja ei olnud nõus maksekorralduste tegemiseks kasutama internetti, neid tehti pangakontoris. Üüriarvete kättetoimetamise ainsaks võimaluseks pidas hageja nende postkasti panemist, elektrooniliselt neid ei edastatud. Hageja väitis kohtuistungil, et ilma internetita saavad kõik raamatupidamisasjad tehtud. Kohus leiab, et seoses tehnika arengu ning raamatupidajale esitatavate nõuete muutumisega tuleb tänapäeval raamatupidaja töö eelduseks lugeda oskus ja valmisolek kasutada internetti. Hageja interneti kasutamisest keeldumise põhjused (viiruste ja häkkerite kartus, arve korraga tühjendamise kartus) ei ole tõsiseltvõetavad, maksete tegemine pangakontoris on kostjale otseselt rahaliselt kahjulik. Raamatupidaja ülesannete hulka peaks tavapäraselt kuuluma ka maksuametile aastaaruannete esitamine, mida ei ole võimalik ilma internetita teha. Samuti leiab kohus, et vajadusel peab raamatupidaja suutma esitada kommunaalteenuste arveid elektronposti teel, tavapostkasti panek ei saa olla ainuke arvete edastamise viis. Ülaltoodud asjaoludel tuleb lugeda, et hageja ei ole suutnud kohaneda töökohale esitatavate muutunud nõuetega. Kostja väidete kohaselt paluti hagejalt asjade ajamist interneti teel juba 2010.a kevadel ning hageja ei ole seda väidet vaidlustanud. Seega ei ole hageja pikka aega kohanematuse tõttu tulnud toime nõuetekohase

tööülesannete täitmisega. Hagejal peavad olema erialased teadmised, et vastavat kokkulepitud tööd teha ja täita ametikohale vastavaid nõudeid. Hageja tööalaste teadmiste puudulikkusele ning ebapiisavale raamatupidamisalasele tööoskusele viitab ka asjaolu, et hageja keeldus raamatupidamisdokumentidest koopiate tegemisest, nimetades seda topelt raamatupidamiseks. Hageja ei osanud viidata ühelegi õigusaktile, mis keelaks juhatuse liikmetele dokumentidest koopiate väljastamise. Kostjal oli seega õigus tööleping TLS § 88 lg 1 p 2 alusel üles öelda ning kohus jätab rahuldamata hageja nõuded, mis tulenevad töölepingu ülesütlemise tühisusest.

5.Hageja ei ole ka menetluse kestel pakkunud, et ta võiks minna vastavatele kursustele ja leidis kohtuistungil jätkuvalt, et raamatupidamise jaoks ei ole internetti vaja ning raamatupidamisdokumentidest ei tohi koopiaid teha. Seega ei saa ülesütlemisavaldust lugeda tühiseks TLS § 88 lg 3 alusel. Sellises olukorras ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas panna tööandjale kohustust hoiatada töötajat töölepingu ülesütlemisest. Hageja ei ole viidanud, et kostjal oleks olnud pakkuda talle muud tööd. Kostja esitatud arvestustest nähtuvalt eksis hageja 2010.a juunis ja 2011.a veebruaris kommunaalteenuste summadega (tl 25-27). Kohus leiab, et kahel-kolmel korral kahelt korterilt ebaõigete summade nõudmine ei ole aluseks töölepingu lõpetamisele. Hageja on kostja juures töötanud alates 1996.a, majas on poolte ütluste kohaselt 60 korterit ning kostja ei ole näidanud rohkemate vigade tegemist.
6.TLS § 97 lg 2 kohaselt peab tööandja töötajale erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva, kui töösuhe on kestnud kümme ja enam tööaastat. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et etteteatamistähtaega ei pea järgima, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõude lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Hageja sai kirjaliku ülesütlemisteate kätte 06.05.2011.a, leping loeti üles öelduks alates 01.06.2011.a. Kohus leiab, et kuivõrd mõlema poole ütlusest nähtuvalt keeldus hageja väljastamast kostjale raamatupidamisdokumentide koopiaid ning juhatuse liige oleks saanud dokumentidega tutvuda ainult korteriühistu keldris, ei olnud juhatusel võimalik korteriühistu tegevust planeerida ja saada ülevaadet võlgade olemasolust ja suurusest. 60 korteriga maja puhul tuleb arvestada kostja kohustust tasuda igakuiselt lepingupartneritele elektri, veekasutuse jms eest, järelikult peab juhatusel olema kogu aeg ülevaade korteriühistu olemasolevatest varadest ning kohustuste täitmisest. Sellises olukorras ei saa panna tööandjale kohustust jätkata töösuhet veel kolme kuu võrra. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude hüvitise väljamõistmiseks TLS § 100 lg 5 alusel.
7.Ebaõige on kostja seisukoht, et hagejal ei ole pärast töölepingu lõpetamise allkirjastamist enam selle vaidlustamise õigust. TsÜS § 100 reguleerib olukorda, kus tehing on tehtud ähvarduse või vägivalla mõjul või kui tehingu tegemise põhjuseks oli eksimus või pettus. Antud juhul ei ole kumbki pool lepingu sõlmimisel ega lõpetamisel neile asjaoludele viidanud ning TsÜS § 100 ei kohaldu. Tehingu tühistamine erineb juriidilises mõttes tehingu (või antud juhul toimingu) tühisuse tuvastamisest.
8.Hageja on esitanud taotluse 12.01.2012.a protokolli parandamiseks. Taotluse p 1 kohta leiab kohus, et kuna arvestuses on aprillis näidatud 1 riigipüha ja hageja täpsustas istungil, et seal peaks olema 2, tuleb parandamise taotlus jätta rahuldamata. P 2 toodud lause kustutab kohus protokollist, kuna ei ole võimalik kindlaks teha hageja tegelikku ütlust. P 3 taotluse kohus rahuldab, protokolli leheküljel 3 on hageja nimi toodud valesti.
9.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 alusel hageja kanda.
10.Kohus leiab, et kuivõrd hageja on taotlenud ka lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, ei ole tegemist ainuüksi varalise nõudega ning pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja