Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Selgitused:

Pankrotihaldurid nõustusid hageja seisukohaga, et vaidlustatud otsuse tegemisel on võlausaldajate üldkoosolek ületanud seaduses sätestatud pädevust. Vastupidise käsitluse korral ei saaks rääkida pankrotimenetluse läbiviimisest kui halduri kutsetegevusest, vaid haldur oleks üksnes pankrotimenetluse organite (võlausaldajate üldkoosolek ja pankrotitoimkond) otsuste täitjaks. Esimese astme kohtu otsus 09.09.2011 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus leidis, et võlausaldajate üldkoosoleku pädevus on pankrotiseaduses (PankrS § 77 ja teiste sätetega) selgelt määratletud ning selle laiendamine ei ole võimalik. Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuse kindel piiritlemine on kooskõlas pankrotiseaduse mõttega, mille kohaselt viib pankrotimenetluse läbi, valitseb pankrotivara ja teeb kõiki sellega seonduvaid toimingud pankrotihaldur, kellele see on kutsetegevuseks. Võlausaldajate üldkoosolekule või pankrotitoimkonnale meelevaldselt seaduses ettenähtust laiema pädevuse andmine ei sea ohtu mitte ainult haldurite iseseisvuse oma kutsetegevuses, vaid ka PankrS § 55 lg l sätestatud põhimõtte, mille kohaselt on haldur kohustatud kaitsma kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagama seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Pankrotitoimkonna juhtorganid koosnevad võlausaldajate esindajatest, mistõttu on üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna otsused paratamatult kallutatud. Seega tuleb vaidlustatud võlausaldajate üldkoosoleku otsus tunnistada kehtetuks. PankrS §-st 77 tulenevalt puudub võlausaldajate üldkoosolekul sellesisulise otsuse vastuvõtmiseks pädevus ja seega ei vasta otsus seadusele. Tegemist ei ole pelgalt formaalse rikkumisega. Üldkoosoleku poolt halduritele sellise korralduse andmine ei ole kooskõlas pankrotiseaduses sätestatuga ja nimetatud seaduse mõttega tervikuna, mistõttu on hagejal ka sisuline õiguskaitsevajadus. Apellatsioonkaebus OÜ Baltic Panel Group (pankrotis) palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Kohus pole täitnud põhjendamiskohustust ja täitmata on TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuded. Seadusele peab viitama sätte täpsusega. Kohtuotsuse üldsõnalisuse tagajärjeks on kontrollimatu ja sisult vale lahend, mille tegemisel kohaldatud õiguse sisu pole teada. Kohus tugines seisukohale, mille on esitanud isikud, kes pole menetlusosalised. Pankrotiseaduse mõttest ja § 83 lg-st 5 tuleneb üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude menetlusosaliste ring – nõude esitaja ja pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Haldurid ei ole menetlusosalisteks. Seega on haldurite mis tahes seisukohale tuginemine ebaseaduslik. On arusaamatu ja ebaloogiline, miks haldurid, kes on seisukohal, et üldkoosoleku otsus on kehtetu, pole ise otsust vaidlustanud. Ükski kohalduv õigusakt ei keela võlausaldajate üldkoosoleku poolt otsuse vastuvõtmist küsimuses, kas pankrotivõlgnikul tuleb esitada tasaarvestusavaldus. Kohtuotsuses puudub vastavas osas mis tahes analüüs. Teoreetilises kirjanduses on asutud seisukohale, et võlausaldajad võivad otsustada kõiki pankrotimenetlusse puutuvaid küsimusi, välja arvatud need, mis on kohtu pädevuses. Seega isegi juhul, kui asuda seisukohale, et võlausaldajate üldkoosolek langetas otsuse küsimuses, mis polnud võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses, siis pole tegemist küsimusega, mis on kohtu pädevuses ning võlausaldajate üldkoosoleku poolt otsuse tegemine on seaduslik. Kohtuotsuses pole

eelnevale väitele vastatud. Ilma igasuguse selgituseta on esitatud väide, et üldkoosolek ja pankrotitoimkond on otsuste tegemisel paratamatult kallutatud. Kohtu mõttekäik ja siseveendumuse kujunemine pole jälgitav ega kontrollitav. Vaidlustatud üldkoosoleku otsus puudutab ka tasaarvestust AS-ga SEB Liising, kes ei ole esitanud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet, mistõttu tuleb järeldada, et ka AS SEB Liising arvates on üldkoosoleku otsus seaduslik. Seega on maakohus menetlenud nõuet suuremas ulatuses, kui see oleks seadusega lubatav. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue AS SEB Liising suhtes tuleb jätta igal juhul rahuldamata, sest viimane pole esitanud kehtetuks tunnistamise nõuet ja tuginevalt PankrS § 83 lg-le 3 ei ole nõuet võimalik ka enam esitada. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. PankrS § 77 järgi on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine, võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine, juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine, kompromissi tegemine, pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses, nõuete kaitsmine, halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine, pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine ja muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine. Kolleegium nõustub maakohtuga, et võlausaldajate üldkoosoleku pädevus on eeltooduga määratletud ammendavalt ja üldkoosolekul ei ole pädevust võtta vastu otsuseid küsimustes, mille otsustusõigus ei tulene seadusest. Pankrotiseadusest ei tulene, et võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse kuuluks nõuete tasaarvestusega seonduv. Kolleegiumi arvates tuleb pankrotimenetluse organite pädevuse kindlaksmääramisel lähtuda TsÜS § 31 lg-s 3 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. PankrS § 541 lg 1 esimese lause järgi teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Võlausaldajate üldkoosolek, võttes vastu otsuse, et pankrotihaldurid peavad tasaarvestama teatud nõuded, on ületanud oma otsustuspädevust ja võtnud vastu otsuse, mille osas on otsustuspädevus halduritel. Eeltoodu tõttu on võlausaldajal õigus nõuda PankrS § 83 lg 1 järgi võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna otsuse vastuvõtmisel on rikutud seadusest

tulenevat pankrotimenetluse organite pädevust. Asjaolu, kas üldkoosoleku otsus puudutab lisaks nõude esitanud võlausaldajale ka teisi võlausaldajaid, ei ole käesolevas asjas toodud alusel võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisel oluline. Maakohtu arutlus selle kohta, kelle huvisid esindavad pankrotimenetluse organid, on esitatud põhjendamaks seda, miks on pankrotimenetluse organite pädevus sätestatud pankrotiseaduses viisil, kus võlausaldajate üldkoosolek ei saa otsustada halduri pädevusse antud küsimusi. PankrS § 83 lg 5 järgi pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees, kelleks on Erki Kergandberg ja kes on käesolevas menetluses võlgnikku ka esindanud. Kohus on küsinud vaidluse kohta arvamuse pankrotihalduritelt, kuid kohus ei ole käsitlenud haldureid menetlusosalistena. Kolleegiumi arvates ei ole pankrotihalduritelt arvamuse küsimine menetlusnormi rikkumine. Ebaõige on kaebuse väide, et üldkoosoleku otsust osas, kus kohustati haldureid esitama tasaarvestusavaldus AS SEB Liising nõude tasaarvestamiseks, ei ole võimalik kehtetuks tunnistada, kuna AS SEB Liising ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Kolleegiumi arvates on piisav, kui üks võlausaldajatest on üldkoosoleku otsuse vaidlustanud, tuginedes sellele, et otsus ei vasta seadusele või et selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Sellisel juhul ei ole vajalik teiste võlausaldajate ja haldurite poolt otsuse vaidlustamine. Seega maakohus ei ole otsuses ületanud nõude piire. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. Vaidlustatud otsuses on maakohtus kantud menetluskulud jäetud õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

Ülle Jänes

Ele Liiv

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.