Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

ASJAOLUD

D. L. esitas kohtule hagiavalduse Osaühingul Euroguard vastu 1 511.33 euro (23 647.18 krooni) väljamõistmise nõudes põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, oli „01“mail 2009.a. D. L. ja Osaühingu Euroguard vahel sõlmitud tähtajaline tööleping nr.01 / 09 – K, tähtajaga kui 30.oktoober 2009.a. ja palgaga 4 350.krooni kuus. Hagiavalduses asus D. L. seisukohale, et, kuna pärast töölepingu tähtaja möödumist jätkas D. L. töölepingu alusel töötamist Osaühingus Euroguard, aga samuti, et Osaühing Euroguard ei avaldanud teistsugust tahet, siis muutus D. L. ja Osaühingu Euroguard vahel sõlmitud tähtajaline tööleping tähtajatuks, vastavalt TLS §132 ja §80 lg.3. Hagiavalduse kohaselt lõpetas Osaühing Euroguard, ilma igasuguste selgitusteta, alates 2010.a. märtsist, D. L. tööga kindlustamise. D. L. poolt 26.märtsil 2010.a. Osaühingule Euroguard tehtud kirjalikule järelpärimisele, töö saamise kohta, Osaühing Euroguard ei reageerinud ja D. L. ́le ei vastanud. Alates 14.maist 2010.a. ütles D. L. töölepingu Osaühinguga Euroguard erakorraliselt üles ning esitas nõude saamata jäänud töötasu maksmiseks, kasutamata puhkusehüvitise ja töölepingu ülesütlemisel makstava hüvitise maksmiseks TLS §100 lg.4 alusel. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjon (töövaidlusasi nr.9.12/2379-2010) 08.septembril 2010.a. tehtud otsusega rahuldas D. L. avalduse osaliselt ning mõistis Osaühingult Euroguard D. L. kasuks välja, 2009.a. mai ja novembri eest saamata jäänud töötasu, aga samuti 2010.a. alates veebruarist kuni maini saamata jäänud töötasu, kogusummas 1 522.44 eurot (23 821.krooni), millest 556.03 eurot (8 700.- krooni) kuulus töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt täitmisele viivitamatult ITVS §27 lg.2 alusel. Täiendavalt mõistis Töövaidluskomisjon Osaühingult Euroguard välja D. L. kasuks saamata jäänud puhkusetasu, summas 266.90 eurot (4 176.- krooni), aga samuti TLS §100 lg.4 alusel hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 278.02 eurot (4 176.krooni). Kokku mõistis Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjon Osaühingult Euroguard välja D. L. kasuks 2 067.36 eurot, millest viivitamatult sai D. L. Osaühingult Euroguard kätte 556.03 eurot. Töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud ülejäänud summa, 1 511.33 eurot, palus D. L. välja mõista Osaühingult Euroguard. Palus hagi rahuldada summas 1 511.33 eurot. Enne töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist, 14.septembril 2010.a., esitas Osaühing Euroguard Viru Maakohtule taotluse, mille kohaselt oli Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 08.septembri 2010.a. otsus (töövaidlusasjas nr.9.1-2/2379-2010) ebaõige ning juhindudes ITVS §24 lg.4, palus Osaühing

Euroguard Viru Maakohut vaadata D. L. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras, hagina.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule kostja, Osaühingu Euroguard, endine lepinguline esindaja, advokaat A.. (tl.17-18) vaidles hagile vastu ja palus D. L. poolt esitatud hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Samuti palus advokaat A. V. jätta kõik kohtukulud, käesolevas tsiviilasjas, D. L. enda kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt lõpetati D. L. ja Osaühingu Euroguard vaheline tööleping kokkuleppel D. L.ga, mille kohta olid olemas ka dokumentaalsed tõendid. Töölepingu lõpetamist võivad tõendada veel ka tunnistajad, kelle kohtusse ilmumise Osaühing Euroguard garanteerib. Kirjaliku vastuse kohaselt omas ka Osaühing Euroguard nõuet D. L. vastu kahju tekitamises. Osaühingu Euroguard kirjaliku vastuse kohaselt oli D. L. puhul tegemist isikuga, kes teatud põhjustel arvas, et töölepingu lõpetamist käsitlevaid dokumente ei ole Osaühingul Euroguard enam võimalik esitada ja nii püüab D. L. Osaühingult Euroguard pahatahtlikult hagiavalduses toodud summasid kätte saada. Palus jätta hagi rahuldamata.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, D. L., taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist arutamist ilma mitteilmunud Osaühingu Euroguard seadusliku esindajata, kuna kohtuistung oli juba korduvalt edasi lükatud Osaühingu Euroguard esindaja kohtuistungile mitteilmumise tõttu. Igaks kohtuistungi ajaks oli Osaühingul Euroguard uus juhatuse liige. D. L. asus kohtuistungil seisukohale, et Osaühing Euroguard vahetab juhatuse liikmeid, vältimaks kohtusse ilmumist. Kohus rahuldas D. L. taotluse tsiviilasja sisuliseks arutamiseks ilma Osaühingu Euroguard esindaja (seadusliku esindaja) osavõtuta kohtuistungist, kuna peale juhatuse liikme poolt kohtukutse kättesaamist oli Osaühing Euroguard vahetanud juhatuse liiget (äriregistri andmetel). Kohtukutse oli korduvalt kätte toimetatud ka Osaühingu Euroguard äriregistrisse kantud aadressil. Kohus luges tõendatuks, et TsMS §414 lg.3 kohaselt, võis kohus lahendada asja sisuliselt Osaühingu Euroguard osavõtuta, isegi kui Osaühing Euroguard oleks teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kuna asja arutamine oli Osaühingu Euroguard kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning Osaühing Euroguard oli saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kohus luges tõendatuks, et advokaat Allan Valk ́i poolt saadetud kirjalikus vastuses esitas Osaühing Euroguard kohtule kõik vastuväited. Hageja, D. L., palus kohtuistungil hagi rahuldada hagiavalduses toodud ulatuses ja asjaoludel. Töövaidluskomisjoni otsust pidas D. L. seaduslikuks ja

põhjendatuks. Hagi palus rahuldada töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud ulatuses ning mõista Osaühingult Euroguard välja kokku 1 511.33 krooni.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges D. L. hagi tõendatuks, põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõendite alusel. Osaühingu Euroguard taotlusega Viru Maakohtule 14.septembrist 2010.a. töövaidluse uuesti hagimenetluses läbivaatamise kohta. Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsusega 08.septembrist 2010.a., millega luges kohus tõendatuks, et töövaidluskomisjon rahuldas D. L. avalduse osaliselt, arvestades Osaühingu Euroguard huve ning vähendas TLS §100 lg.4 alusel Osaühingult Euroguard välja mõistetud hüvitise suurust, kuni ühe kuu keskmise töötasu summani. D. L. hagiavaldusega 19.oktoobrist 2010.a. Osaühingu Euroguard vastu, millega luges kohus tõendatuks, et D. L. oli nõustunud Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsusega 08.septembrist 2010.a., kuna hagi sisaldas nõuet, mis D. L. ́l oli saamata töövaidluskomisjoni otsuse järgi. Osaühingu Euroguard kirjaliku vastusega hagile 24.novembrist 2010.a.. Kohtukutsetega Osaühingule Euroguard kohtukutse kättetoimetamisega äriregistris näidatud aadressile ja kohtukutse kättetoimetamisega juhatuse liikmetele. D. L. kirjalike seisukohtadega 29.detsembrist 2010.a.. Advokaat A. V. ́i digitaalselt allkirjastatud teatega 18.märtsist 2011.a., millega luges kohus tõendatuks, et alates 18.märtsist 2011.a. ei olnud advokaat A. V. enam Osaühingu Euroguard lepinguliseks esindajaks. Advokaat A. V. oli edastanud teate kohtuistungi toimumise aja – ja koha kohta Osaühingu Euroguard tolleaegsele juhatuse liikmele S. E. ́ile. Väljatrükkidega äriregistri andmebaasist Osaühingu Euroguard andmetega. Väljatrükkidega rahvastikuregistri andmebaasist, mille kohaselt ei olnud võimalik rahvastikuregistris elektroonselt identifitseerida Osaühingu Euroguard viimast juhatuse liiget, G. N. ́i. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni töövaidlustoimiku nr.9.1-2/2379-2010 materjalidega sealhulgas: D. L. avaldusega 22.juulist 2010.a., millega luges kohus tõendatuks, et D. L. esitas hagiavalduses samad nõuded, mis D. L. oli esitanud töövaidluskomisjonile. D. L. ja Osaühingu Euroguard vahel sõlmitud töölepinguga nr.01/09-K 01.maist 2009.a., millega luges kohus tõendatuks, et D. L. asus Osaühingusse Euroguard tööle tähtajalise töölepingu alusel spetsialistina, alates 01.maist 2009.a., palgaga 4 350.- krooni kuus, koos õigusega saada 28 kalendripäeva puhkust, vastavalt puhkusegraafikule. D. L. poolt Osaühingule Euroguard 17.mail 2010.a. esitatud töölepingu ülesütlemise teatega TLS §91 lg.2 p.2 alusel alates 14.maist 2010.a.. D. L. avaldusega 26.märtsist 2010.a. Osaühingu Euroguard tolleaegsele juhatuse liikmele, V. K.e. Dokumentaalsete tõenditega töölepingu üleütlemise teate kättetoimetamise kohta. Osaühingu Euroguard hoiatusega D. L. ́le

21.detsembrist 2009.a.. Osaühingu Euroguard käskkirjaga nr.01/10 29.01.2010.a. D. L. ́ga töölepingu lõpetamise kohta TLS §88 p.3 alusel, alates 31.jaanuarist 2010.a.. Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsusega 08.septembrist 2010.a., töövaidlusasjas nr.9.1-2/2379 – 2010.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TLS §15 sätteid, mille kohaselt täidab töötaja oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Kui seadusest, kollektiiv – või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel; 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; 6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega; 7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu; 8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi; 9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu; 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. TLS §16 kohaselt, peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Vastavalt TLS §17 sätetele peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi. Töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega, on kehtiv, kui see tulenes hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, täidab töötaja ka kasutajaettevõtja korraldusi. Kasutajaettevõtja korraldustele kohaldatakse käesolevas paragrahvis

sätestatut. Tööandja ja kasutajaettevõtja korralduste vastuolu korral täidab töötaja tööandja korraldusi. Vastavalt TLS §72, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §16 sätestatust. TLS §87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes TLS-is ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides TLS-is ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS §88 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul; 2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine); 3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi; 4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis; 5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; 6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu; 7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu; 8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. Enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige TLS §88 lg.1 p.1 ja p.2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS §91 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; 2) tööandja on oluliselt

viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Vastavalt TLS §95 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS §95 lg.2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS §104 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Raseda või rasedus – ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töölepingu ülesütlemine on tühine ka siis, kui naine temast mitteolenevatel põhjustel ei ole järginud TLS §93 lg.3 nimetatud tähtaega. TLS §98 kohaselt peab töötaja töölepingu korralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. TLS §105 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. TLS §107 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS §107 lg.1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus või töövaidluskomisjon ei rahulda TLS §107 lg.2 sätestatud tööandja taotlust, kui töötaja on ülesütlemise ajal rase või töötajal on õigus saada rasedus – ja sünnituspuhkust või töötaja on valitud töötajate esindajaks, välja arvatud juhul, kui mõlemapoolseid huve arvestades ei ole see mõistlikult võimalik. TLS §109 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS §107 lg.2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist

töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS §107 lg.2 nimetatud juhul töötajaga, kes on rase, kellel on õigus saada rasedusja sünnituspuhkust või kes on valitud töötajate esindajaks, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kui töötajale on määratud TLS §107 lg.1 võilg.2 nimetatud hüvitis, ei ole töötajal õigust nõuda töötasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni. Tööandjal on töötajapoolse töölepingu õigusvastase ülesütlemise korral õigus nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist. Samuti pidas kohus vajalikuks rakendata VÕS §116lg.1; lg.2 p.2-4 ja lg.6 sätteid, mille kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: a) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; b) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu ja c) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §196 sätestatule üles öelda. VÕS §196 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS §116 lg.2 p.2-4 sätestatud juhtudel. Ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et D. L. hagi Osaühingu Euroguard vastu oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et Osaühingult Euroguard tuli välja mõista 1 511.33 eurot D. L. kasuks. Kohus luges tõendatuks, et poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et

tööleping D. L. ja Osaühingu Euroguard vahel oli lõppenud. Vaidlus oli ainult selle üle, mis ajast lõppes tööleping Osaühingu Euroguard ja D. L. vahel. Kohus luges tõendatuks, et TLS §95 kohaselt võis Osaühing Euroguard töölepingu D. L. ́ga üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Kohus luges tõendatuks (Osaühingu Euroguard käskkirjaga nr.01/10 29.jaanuarist 2010.a.), et Osaühing Euroguard mitte ei öelnud töölepingu D. L. ́ga üles (nagu seda nõuab TLS §88), vaid lõpetas töölepingu D. L. ́ga, millist korda ei ole kehtiva seadusandlusega enam ette nähtud. Kohus luges tõendatuks, et Osaühingu Euroguard poolt, vorminõuet rikkudes, tehtud (tegemata jäetud) ülesütlemisavaldus oli tühine. Osaühing Euroguard tööandjana pidi ülesütlemist põhjendama. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Euroguard ei olnud töölepingu ülesütlemist põhjendanud ja oli teinud ainult üldise (mitte midagi ütleva) viite käskkirjas, tööülesannete täitmata jätmise kohta, D. L. poolt. Milliste tööülesannetega oli tegemist, seda Osaühingu Euroguard käskkirjast ei selgunud. Kohus luges tõendatuks, et töölepingu ülesütlemise aluseks sai olla ainult TLS §17 nimetatud korralduse täitmata jätmine D. L. poolt. Osaühing Euroguard ei olnud tõendanud kohtule, et D. L. jättis täitmata (või täitis mittenõuetekohaselt) just TLS §17 nimetatud korralduse. Kohus luges tõendatuks, et ka D. L., töötajana, pidi põhjendama töölepingu erakorralist ülesütlemist, mida D. L. oma teates 17.maist 2010.a. ka tegi. Kohus luges tõendatuks, et TLS §91 lg.2 p.2 kohaselt oli D. L. ́l õigus töölepingut erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse, Osaühingu Euroguard poolse, kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui Osaühing Euroguard oli oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. D. L. võis töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. D. L. poolt esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus vastas kõigile TLS sätestatud nõuetele ja oli kehtiv, millega luges kohus tõendatuks, et D. L. ning Osaühingu Euroguard vahel sõlmitud tööleping lõppes 14.mail 2010.a.. Kohus luges tõendatuks, et Osaühingult Euroguard tuli D. L. kasuks välja mõista 2009.a. mai ja novembri eest saamata jäänud töötasu, aga samuti 2010.a. alates veebruarist kuni maini saamata jäänud töötasu, kogusummas 1 522.44 eurot (23 821.- krooni). Kohus luges tõendatuks, et D. L. oli sellest rahast viivitamatult kätte saanud 556.03 eurot (8 700.- krooni) töövaidluskomisjoni otsuse täitmise korras. Kohus luges tõendatuks, et täiendavalt kuulus Osaühingult Euroguard välja mõistmisele D. L. kasuks saamata jäänud puhkusetasu, summas 266.90 eurot (4 176.- krooni), aga samuti TLS §100 lg.4 alusel hüvitise ühe kuu keskmise

töötasu ulatuses, summas 278.02 eurot (4 176.- krooni). Kokku kuulus Osaühingult Euroguard D. L. kasuks välja mõistmisele 1 511.33 eurot. Kõik menetluskulud pidas kohus vajalikuks panna Osaühingu Euroguard kanda. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.