Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Pärnu Maakohus

Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2012.a, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Kohtukoosseis

Kohtunik Toomas Talviste

Tsiviilasja number

2-11-35355

Tsiviilasi

AS Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hagi J M K vastu põhivõla, kõrvalnõuete ja kahjuhüvitise summas 683.22 eurot nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, lepinguline esindaja Eerika Erlach Kostja J M K

Resolutsioon

Jätta AS Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hagi J M K vastu põhivõla, kõrvalnõuete ja kahjuhüvitise summas 683.22 eurot nõudes läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus ja riigilõivu tagastamine

Jätta menetluskulud hageja AS Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kanda, v.a tasutud riigilõiv, mille tagastamist on hagejal TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel esitatava taotlusega õigus nõuda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud ja kohtu põhjendused Pärnu Maakohtu menetluses on AS Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hagi J M K vastu põhivõla, kõrvalnõuete ja kahjuhüvitise summas 683.22 eurot nõudes. 4.01.2012.a on kohus oma kirjas hagejale selgitanud, et kuna kostja ei saanud hagimaterjale hagis näidatud aadressilt (xxxxx-xxx x-x, xxxxx) kätte, saatis kohus need kostjale 23.12.2009.a hagejaga sõlmitud krediitkaardi kasutuslepingus märgitud aadressil – xxxxxxx x-xxx, xxxxxxxx, xxxxx. Kostja sai nimetatud aadressilt hagimaterjalid kätte isiklikult, mistõttu tuleb eeldada, et tegemist on tema elukohaga. Paraku kostja kohtule tähtaegselt vastust ei esitanud ega

Tsiviilasi nr 2-11-35355 midagi asja kohta ei teatanud. Kohus on selgitanud hagejale, et kuna oma olemuselt on nõude aluseks tarbijaleping, siis ei näe kohus TsMS § 70 lõikes 4 viidatud EL Nõukogu määruse nr 44/2001 (vt määruse 4. jagu ja art 26) ja senini menetluses toimunu valguses võimalust asja Eesti kohtus arutada. Selline võimalus oleks veel TsMS § 105 kohaselt siis, kui määrata asjas kohtuistung ning loota, et kostja istungile ilmub ega vaidlusta kohtualluvust. Kostja mitteilmumisel oleks kohtu hinnangul ainuvõimalik lahendus hagi läbivaatamata jätmine TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Kohus palus teatada hageja positsioon antud asjas – kas hageja soovib kohtuistungi pidamist, loobub hagist (tagastatakse pool riigilõivu), palub jätta see ilma istungi pidamiseta läbi vaatamata (tagastatakse kogu riigilõiv) või on kostja vahepeal võtnud hagejaga ühendust ja tasunud võla- hiljemalt 13. jaanuariks 2012.a k.a. Hageja kohtule oma seisukohta esitanud ei ole. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 ja EL Nõukogu määruse nr 44/2001 4. jao ja art 26 sätete alusel - Eesti kohus ei ole pädev läbi vaatama tarbijalepingu alusel esitatud nõuet isiku vastu, kelle elukoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Vastavalt TsMS § 426 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel on hagejal õigus nõuda tasutud riigilõivu tagastamist.