16. jaanuar 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-11-42609; Korteriühistu Kevadkünd versus Elke Ohtla; hagi põhinõude 2071,77 euro ja intressi saamiseks; tsiviilasja hind 2071,77 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja seaduslik esindaja Hageja lepinguline esindaja Kostja
Korteriühistu Kevadkünd (registrikood 80217222; aadress Kevade 2C-2 Viljandi ) Aldo Härmas Ingrid Vinnal Elke Ohtla (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxx xx-x, xxxxx xxxxxxxx )
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.Elke Ohtla (isikukood: 47110316010) kohustub tasuma KÜ-le Kevadkünd (registrikood: 80217222) perioodi 01.12.2009.a. kuni 31.12.2011.a. kommunaalteenuste eest 1642 eurot 40 senti (see on antud perioodi kohta 50% võlgnetava keskkütte eest ja 100% ülejäänud võlgnetava kommunaalkulu eest);
2.Elke Ohtla tasub p. 1 nimetatud kohustuse hagejale hageja arveldusarvele nr. 10302006620004 SEB Ühispangas vastavalt alljärgnevale maksegraafikule osamaksetena 100.- eurot kuus (viimase osamakse suurus on 42 eurot 40 senti):
3.Kui Elke Ohtla on viivituses enam kui kahe p. 2. nimetatud osamakse tasumisega, muutub sissenõutavaks kogu p. 1 nimetatud tasumata võlgnevus, mille kostja peab hageja arveldusarvele tasuma 14 kalendripäeva jooksul alates hagejalt sellekohase teate saamisest.
4.Pooled on kokku leppinud, et lisaks kompromissis nimetatud summadele kohustub kostja igakuuliselt tasuma jooksvad korteriga seotud maksed temale esitatud arvete alusel.
5.Pooled loevad esimeses järjekorras täidetuks p. 4 nimetatud jooksvad korteriga seotud sissemuutuvaks muutunud maksed, teises järjekorras p. 2 nimetatud sissenõutavaks muutunud osamakse, kolmandas järjekorras p. 13. nimetatud sissenõutavaks muutunud osamakse ja neljandas järjekorras sissenõutavaks muutunud viivitusintressi.
6.Kui Elke Ohtla ei ole tasunud KÜ-le Kevadkünd (registrikood: 80217222) 16. juuniks 2013.a. käesolevast kompromissist tulenevaid kohutusi (kogu võlgnevust) kohustub Elke Ohtla tasuma lisaks p. 1 nimetatud summale perioodi 01.12.2009.a. kuni 31.12.2011.a. kommunaalteenuste eest veel 795 eurot 60 senti ja seda hiljemalt 16. juuli 2013.a.;
7.Kui Elke Ohtla ei riku p.-s 8. nimetatud kohustusi ei kohustu Elke Ohtla tasuma jaanuari 2012.a. keskkütte eest. Alates soojatrassi läbilõikamisest korteriomandil registriosa nr. 887939 ei kohustu korteriomandi registriosa nr. 887939 omanik tasuma kütte eest.
8.Käesolevaga Elke Ohtla ja teised KÜ Kevadkünd liikmed (Enn Tampere (isikukood 34111076021), Arvi Eier (isikukood 34810206011), August Toomla (isikukood 34205136018), Nikolai Talja (isikukood 35212236015), Ilmar Perm (isikukood 37008025230), OÜ Support XXL (registrikood 10764796), kelle seaduslik esindaja Aavo Pärnsalu (isikukood 37201052710), Tarmo Tiivel (isikukood 35806106033), Aldo Härmas (isikukood 34005126016), Gaspar Roslender (isikukood36010236012), Peeter Matson (isikukood 38204266015), Udo Kivisild (isikukood 34306176010)), samuti AS ESRO (registrikood 10021049), kelle seaduslik esindaja Jaan Saar (isikukood 34612076019) avaldavad, et on nõus, et Elke Ohtla ́le kuuluv korteriomand registriosa nr. 887939 väljub 11. jaanuar 2012.a. seisuga AS ESRO küttesüsteemist ehk üldisest soojatrassist. Korteriomandi registriosa nr. 887939 omanik on kohustatud taluma tema korteriomandile jääva soojatrassi ja võimaldama oma korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik antud soojatrassi korrashoiuks.
9.Elke Ohtla kohustub tagama KÜ-le Kevadkünd või KÜ Kevadkünd poolt volitatud kolmandale isiku(te)le korteriomandile registriosa nr. 887939 juurdepääsu selles olevate küttetorude läbi lõikamiseks ja peatrassi soojustamiseks.
10.Elke Ohtla kohustub alates 11. jaanuarist 2012.a. tagama enda korteriomandile jääva vee- ja kanalisatsioonitorude mittejäätumise.
11.Elke Ohtla kohustub hüvitama KÜ-le Kevadkünd või teistele aadressiga Kevade 2C Viljandi korteriomanikele käesoleva p. 10 kohustuse rikkumise tagajärjel tekitatud kahju.
12.Juhul, kui kostja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult käesolevast kompromissist tulenevad kohustused ja/või viivitab kompromissi p.3. ja/või p. 6 sätestatud juhul kohustuse tasumisega, kohustub kostja maksma hagejale viivist arvestustega 0,07 % nõuetekohaselt tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.
13.Kostja kohustub tasuma hagejale hageja poolt tasutud pool riigilõivust summas 239,67 eurot. Nimetatud kohustus tuleb tasuda kahes osas võrdselt jagatud osajaos kalendrikuu 16.ndaks kuupäevaks, see on 16.ndaks veebruariks 2012.a. summas 119,84 eurot ja 16.ndaks märtsiks 2012.a. 119 eurot 83 senti, hageja arveldusarvele nr. 10302006620004 SEB Ühispangas.
14.Hageja palub kohtul juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 1 pool riigilõivust summas 239,67 eurot tagastada ja kanda see hageja arveldusarvele nr. 10302006620004 SEB Ühispangas.
15.kohtu poolt määratavad kohtukulud (asja läbivaatamise kulud) jäävad poolte endi kanda.
2.Seoses menetluse lõpetamisega: 2.1 määruse jõustumisel tagastada pool riigilõivust s.o 239,67 eurot hageja kontole nr 10302006620004 AS-s SEB Pank, mis laekus Juridic & Invest OÜ kontolt 09.12.2011. 2.2 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda; 2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; 2.4 saata määruse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele. Selgitused
3.Selgitada: 3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2 Kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 1 päev, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).
Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.
Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.