16. jaanuar 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinn
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-80932
Tsiviilasi
KK’i hagi J Ž vastu 4 473, 82 euro ja viivise nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KK (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Martin K (XXX); Kostja: J Ž (isikukood XXX, elukoht XXX).
Hagihind
4 4 73, 82 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
20.12.2011.a.
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Martin K Kostja J Ž
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista J Ž ’lt KK’i kasuks 4 473,82 eurot.
3.Välja mõista J Ž ’lt KK’i kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras 4 473,82 eurolt alates 01.12.2008.a. kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta J Ž kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue
1.01.12.2008.a. esitas KK kohtule hagi J Ž vastu 4 473,82 euro (70 000 krooni) ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt tutvus hageja kostjaga interneti vahendusel jaanuaris 2008.a. Veebruaris 2008.a. viitas kostja oma majanduslikult raskele olukorrale ning palus hagejalt laenu 10 000 krooni. Kostja lubas laenu tagastada juulis 2008.a., millal ta pidi seoses abielu lahutuse ja vara jagamisega saama suurema summa raha. Hageja sooritas 24.02.2008.a. kostjale ülekande summas 10 000 krooni. Pärast seda on hageja kostjale teostanud veel ülekandeid. Hageja on kostjale laenanud kokku summas 70 000 krooni. Juuli 2008.a., kui kostja pidi hagejale laenatud raha tagasi maksma, hakkas kostja vältima hagejaga suhtlemist. Kostja hagejale võlgu olevat summat tagastanud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise alates 01.08.2008.a. VÕS § 113 sätestatud määras. 20.09.2011.a. kohtu korraldaval istungil esitas hageja kohtule alternatiivse nõude kostjalt võlgnevus välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel (t/l 80). Hageja taotleb tunnistada kohtuotsus viivitamata täitmisele kuuluvaks. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole hagejaga sõlminud mittemingisugust laenulepingut. Asjaolu, et hageja vabatahtlikult tegi kostja arveldusarvele ülekandeid, ei anna hagejale alust pidada nende suhte ajal ülekantud rahasummasid võlgnevusteks. Võlgnevus saab tekkida kas seaduse või lepingu alusel. Antud juhul ei ole täidetud eeldused, et osapoolte vahel oleks tekkinud võlasuhe. Hageja väide, et kostja pöördus tema poole sooviga raha laenata on paljasõnaline ja vale. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale teostanud makseid kogusummas 70 000 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on andnud kostjale laenu, mille kostja on jätnud hagejale tagastamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-96-11 märkinud, et kooskõlas VÕS § 11 lg 1 2 (4)
võib laenuleping olla sõlmitud mistahes vormis, kuivõrd seadus ei sätesta laenulepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 186 p 1 kohaselt võlasuhe lõpeb kohase täitmisega. Kohustus loetakse VÕS § 76 lg 3 järgi kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja väitel kostja laenuks saadud rahasumma 70 000 krooni tagastanud ei ole. Kostja väidab, et hageja pole kostjale kunagi raha laenanudki. Kostja väidetel ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud maksekorraldused (t/l 5-6), et osapoolte vahel oleks tekkinud võlasuhe.
6.TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Laenu tagasimaksmise kohustuse tekkimise eelduseks on laenulepingu kehtivus ja laenu väljamaksmise kohustuse täitmine laenuandja poolt. Hageja on suulise laenulepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud maksekorraldused, milliste kohaselt on hageja kostjale perioodil veebruar 2008 kuni mai 2008 kandnud raha üle kokku summas 70 000 krooni selgitusega ”ülekanne” (t/l 5-6). Hagiavalduses on hageja märkinud, et leping oli sõlmitud tähtajaga kuni juuli 2008.a. Kuivõrd hageja on antud juhul tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kohus on nimetatule ka kostja tähelepanu juhtinud (t/l 119). Ka Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-11-08 asunud seisukohale, et aluseid raha saamiseks peab tõendama kostja.
7.Kostja vastuväidetel kandis hageja talle raha üle vabatahtlikult ning sel perioodil ta raha ei vajanud. Samas on kostja kohtuistungil väitnud, et eelpool nimetatud perioodil oli tema laenumakse summas 9 700 krooni kuus ja töötasu moodustas keskmiselt 12 000 krooni kuus. Samuti on kostja väitnud, et tema korter müüdi kohtutäituri vahendusel, kuivõrd laenu ta tasuda ei suutnud. Nimetatu annab kohtule aluse järeldada, et sellistes summades raha ülekandmine ei saanud toimuda üksnes hageja omal initsiatiivil. Ka ei ole sellises suuruses summade ülekandmine nii lühikese aja jooksul käsitletav kingitusena. Seda enam, et kohe pärast raha saamist poolte omavaheline suhtlemine lõppes. Kuivõrd kohtule avaldatud asjaoludest tuleneb, et kostja nimetatud perioodil raha vajas ja hageja kostjale ka raha andis ning kostja ei ole tõendanud, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada, tuleb hagetav rahasumma kostjalt hageja kasuks välja mõista.
8.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kuna kostja hagejale laenu tagasi maksnud ei ole, on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kohus leiab, et kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millal muutus kostja kohustus sissenõutavaks, tuleb viivis välja mõista alates hagi kohtule esitamisest. Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ning kuna viivise nõue on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 sätestatuga, siis on kohus seisukohal, et viivis VÕS § 113 sätestatud määras kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele alates hagi kohtule esitamisest s.o. 01.12.2008.a.
9.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 4 473, 82 eurot ning VÕS § 113 lg 1 määras sätestatud viivise põhinõudelt, s.o 4 473,82 eurolt alates 01.12.2008.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus euro 3 (4)
kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvutusreeglitest ja Euroopa Keskpanga ametlikust vahetuskursist.
10.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
11.Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi, siis ei anna kohus hinnangut hageja alternatiivsele nõudele alusetu rikastumise sätete alusel.
12.Hageja taotleb kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist TsMS § 445 alusel. Kohus asub seisukohale, et antud juhul puuduvad alused kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks, kuivõrd vastavaid asjaolusid hageja välja toonud ei ole. Seega tuleb jätta hageja taotlus rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
13.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 4 473,82 eurot. Menetluskulude jaotamine
14.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi rahuldatakse jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.