Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

kandis

kostja

hageja

pangakontole

poole,

Tuginedes autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 70 lg 1 p-le 3, § 817 lg 1 p-le 2 ja VÕS §-le 1055 ning pooltevahelisele lepingule leidis hageja, et levitamisõigus on fonogrammitootjale kuuluv õigus, mis oli vastavalt lepingule tähtajaliselt kostja kasutuses. Nimetatud tähtaeg möödus 31. mail 2007. AutÕS § 877 lg 1 p 3 ning VÕS § 1037 ja § 1039 kohaselt võib fonogrammitootja kui autoriõigusega kaasneva õiguse omaja, nõuda autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist. Pärast lepingu lõppemist kostjale jäänud 230 albumi suhtes puudus kostjal õigus nende levitamiseks. Käesoleval juhul tuleb arvestada seda, et autoriõigusega kaasnevate õiguste objekt on iga üksik CD album eraldi, millest tulenevalt hagejal on õigus keelata albumite levitamine iga üksiku albumi kaupa eraldi.

Pooltevahelised suhted tulenevad seltsingulisest õigussuhtest ja pärast seltsingu likvideerimist tekkis hagejal seaduse alusel ka omandiõigus. Hageja nõuded ei ole aegunud. Hageja nõue välja nõuda hagejale kuuluva vara kostja ebaseaduslikust valdusest on oma iseloomult vindikatsiooninõue. TsÜS § 155 lg 1 kohaselt aegub omandiõigusest tulenev väljaandmisnõue 30 aastaga. Sama sätte lg 2 kohaselt nõue omavolilise valdaja suhtes ei aegu üldse. Levitamisest hoidumise nõue, mis on oma olemuselt autoriõiguse rikkumise lõpetamise nõue, tuleneb AutÕS-st ja aegub seega TsÜS § 149 järgi 10 aastaga. Alusetu rikastumise ja kahju õigusvastaselt tekitatud nõude ei ole aegunud, sest sellest nõudest sai hageja teada alles kostjaga peetud elektroonilisest kirjavahetusest 11. septembril 2007, milles teatatakse müügi jätkamisest ja keeldutakse kasumit jagama.

rikub, hagejale on tekkinud kahju ja kahju hüvitama kohustatud isikuks on kostja. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega hageja nõuded kostja vastu aegusid 1. juunil 2010. Hagiavaldus on aga maakohtusse jõudnud alles 2. juunil 2010.

MAAKOHTU LAHEND

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

rikkumise lõpetamise nõue tuleneb seadusest, siis on maakohtu poolt eelviidatud seadusesätte kohaldamata jätmine viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Maakohus on otsuse tegemisel jätnud rakendamata TsÜS § 155 lg 1, mille kohaselt omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Kuna hageja poolt kohtule esitatud vara kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõue tuleneb omandiõigusest, siis on maakohtu poolt eelviidatud seaduse sätte kohaldamata jätmine viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud autoriõiguse rikkumisega, mis väljendus teose ebaseadusliku levitamises, tekitatud kahju hüvitamise ja alusetu rikastumise alusel saadu tagastamise nõude kolmeaastase aegumistähtaja ületamise hageja poolt. Maakohus on tuginenud TsÜS § 150 lg-le 1 ja § 151 lg-le 1. Viidatud seadusesätete kohaselt hakkab nõude aegumise kolmeaastane tähtaeg kulgema ajast, mil õigustatud isik sai kahjust või tema arvel alusetust rikastumisest teada. Kohus on tunnistanud hageja poolt kohtule esitatud autoriõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ja alusetu rikastumise tulemusena saadu tagastamise nõuded küll aegunuks, kuid ei ole vaheotsuses võtnud seisukohta selle kohta, mis ajast arvates on kohus pidanud hagejat teadlikuks talle kahju tekkimisest või kostja alusetust rikastumisest tema arvel. Hageja on 29. oktoobril 2010 kohtule saadetud seisukohades esitanud faktiväite, mille kohaselt sai ta teada asjaolust, et kostja võis jätkata tema albumite müümist ka pärast levitamist lubava seltsingulepingu lõppemist, alles kostja poolt talle 11. septembril 2007 saadetud elektronkirjast. Kuna kostja eelmärgitud sisuga elektronkirja saatmise faktiväitele vastu ei vaielnud, siis pidas hageja seda asjaolu tõendatuks omaksvõtuga TsÜS § 231 lg 2 kohaselt ja elektronkirja ennast kohtule ei esitanud. Kuna 11. septembrist 2007 kuni hagi esitamiseni 2. juunil 2010 ei olnud möödunud seaduses ettenähtud kolme aastat, siis tunnistas kohus hageja nõude aegunuks ebaõigesti; 2) on kohus ületanud vaheotsuse piire. Maakohus tegi vaheotsuse, mis on TsMS § 449 lg 3 kohaselt piiritletud ainuüksi hageja poolt kohtule esitatud nõuete aegumise küsimuse otsustamisega. Küsimus sellest, kas need hageja poolt kohtule esitatud nõuded on oma sisult ja õiguslikult ka põhjendatud või ei ole, väljub hageja arvates nõuete aegumise üle otsustamise piiridest. Maakohus on analüüsinud ja võtnud lõpliku seisukoha vaidlevate poolte vaheliste õigussuhete olemuse ja õigusliku kvalifikatsiooni osas. Samuti hagejal albumitele omandiõiguse puudumise ja kostja poolt hageja autoriõiguste rikkumise puudumise suhtes. Aegumise tuvastamine põhjusel, et poolte vaheline õigussuhe tuleb kvalifitseerida mitte seltsingu- vaid töövõtusuhtena, millest tulenevalt ei ole hagejal kostja valduses olevatele albumitele omandiõigust tekkinud ja, et kostja pole hageja autoriõigusi rikkunud, on hageja arvates viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni; 3) on maakohus vaheotsuses hagejale ootamatult ja ettenägematult lahendanud käesoleva tsiviilvaidluse sisuliselt ja täies ulatuses, andmata hagejale võimalust enne sisulise otsuse tegemist esitada kõiki vajalikeks ja oluliseks peetavaid põhjendusi, tõendeid ning taotlusi. Maakohtu poolt vaheotsuse tegemise taotluse rahuldamisest tulenevalt tekkis hagejal põhjendatud ootus, et maakohus ei langeta käesolevas menetluse staadiumis otsustust selle kohta, kas hageja nõuded on sisult ja õiguslikult põhjendatud või mitte. Hagejal oli põhjust eeldada, et maakohus hakkab poolte seisukohti, taotlusi ja tõendeid nõuete sisulise põhjendatuse kohta välja selgitama alles pärast seda, kui on selgunud, et hageja nõuded ei ole aegunud. Hageja eeldas samuti, et maakohtule esitatud nõuete aegumine ei tohiks sõltuda mitte nõuete põhjendatusest, vaid üksnes seaduses ettenähtud tähtaegade möödumisest. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud hageja ka mõistlikuks ega vajalikuks selles menetlusstaadiumis esitada oma nõuete põhjendatust ja tõendatust puudutavas problemaatikas kõiki tema poolt vajalikeks ja oluliseks peetavaid põhjendusi, tõendeid ja taotlusi. Kui maakohus leidis, et nõuete aegumine sõltub pooltevaheliste õigussuhte kvalifikatsioonist ja või nõuete sisulisest põhjendatusest, pidanuks ta menetlusosalisi sellest enne vaheotsuse tegemist teavitama ja andma võimaluse oma lõplike seisukohtade avaldamiseks, samuti taotluste ja tõendite esitamiseks.

Hageja arvates on maakohus pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerinud ebaõigesti. Maakohus on jätnud ebaõigesti tuvastamata faktilised asjaolud hagejal omandiõiguse tekkimise kohta (vindikatsiooninõude alusena), kostja poolt hageja autoriõiguste rikkumise kohta (autoriõiguse rikkumise lõpetamise nõude alusena), kahju olemasolu ja suuruse kohta (kahju hüvitamise nõude alusena), samuti kostja rikastumise kohta hageja arvel (alusetu rikastumise teel saadu tagastamise nõude alusena); 4) on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega. Hageja esitas hagi aegumise küsimuses kohtule oma kirjalikud seisukohad 29. oktoobril 2010. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta on hageja väited vaheotsuse tegemisel jätnud arvesse võtmata.

kui kostja sooviks levitada ansambli V. i CD plaate ja kohus leiaks, et kostja kuludega toodetud ja loodud albumi turustus on ebaseaduslik, ei leia paraku plaatidele ostjat. Kostja on teinud nii kohtuväliselt kui ka 23. märtsi 2011 menetlusdokumendis hagejale täiendava ettepaneku osta plaatide jääk soodushinnaga ära. Hageja pole ettepanekutele reageerinud. Kostja leiab, et vähene kommertsedu ansambli V. plaadimüügi osas ongi viinud hageja mõttele, et tuleks kohtu abiga taotleda lisatulu kostja arvel. Kostja leiab, et hageja on algatanud tsiviilasja pahauskselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt on hageja nõudnud kostjalt autoriõiguse rikkumisega tekitatud kahju 23 000 krooni hüvitamist, oma seisukohtades hagi aegumise osas on hageja märkinud, et tema nõue tugineb kahju tekitamisele ja/või alusetule rikastumisele (tl 52-54). TsÜS § 150 lg 1 järgi kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Vastavalt TsÜS § 151 lg-le 1 alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue; õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Antud juhul on hageja sidunud kahju hüvitamise nõude kahju tekitava tegevuse keelamise nõudega. Otsustamaks, kas selline kahju hüvitamise nõue on aegunud, tuleks kindlaks teha kahju tekitava tegevuse alguskuupäev, kuid antud juhul ei ole maakohus seda teinud. Kahju tekitava tegevuse alguskuupäevana ei ole käsitletav lepingu lõppemise kuupäev, sest lepingu lõppemisega ei kaasnenud automaatselt hageja autoriõiguse rikkumist. Hageja enda väitel seisnes autoriõiguse rikkumine CD plaatide ebaseaduslikus levitamises ja seetõttu oleks nõude aegumise alguskuupäevaks (s.o nõude sissenõutavaks muutumiseks) aeg, mil kostja levitas ebaseaduslikult CD plaate. Hageja seisukoha kohaselt sai ta teada kostja õigusvastasest tegevusest CD plaatide levitamisel ja sellega talle kahju tekitamisest kostja poolt talle 11. septembril 2007 saadetud elektronkirjast. Kuna asjas ei ole tõendeid selle kohta, et hageja oleks autoriõiguse väidetavast rikkumisest varem teada saanud, siis tuleb lähtuda hageja enda väitest ning selle kohaselt ei ole maakohtule 02.06.2010 esitatud kahju hüvitamise nõue aegunud. Eeltoodu kehtib ka hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumisele, sest ka alusetu rikastumise nõude esitamise on hageja sidunud autoriõiguse rikkumisega. Aegumine ei alga enne alusetut rikastumist, kuid antud juhul ei ole maakohus kindlaks teinud seda, millal kostja väidetavalt alusetult rikastus. Kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks, tuleb kohaldada VÕS § 82 lg 7 kolmandat lauset, mille kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja (VÕS § 82 lg 3) möödumist. Mõistlik aeg eelnimetatud tähenduses algab alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte tekkimisest, kuid antud juhul ei ole tuvastatud ajamoment, mil nimetatud võlasuhe tekkis. Kui lähtuda hageja väitest ja lugeda autoriõiguse väidetavast rikkumisest (ja sellega ka alusetust rikastumisest tekkinud võlasuhte tekkimisest) teadasaamise ajaks 11. september 2007, siis ei ole ka alusetust rikastumisest tulenev nõue aegunud. Kuna 11. septembrist 2007 kuni hagi esitamiseni 2. juunil 2010 ei olnud möödunud seaduses ettenähtud kolme aastat, siis tunnistas kohus hageja kahju hüvitamise nõude ja/või alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegunuks ebaõigesti.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.