Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest sama maakohtu kaudu. kaudu. Määrus saata pooltele. Riigilõivu osalise tagastamise osas saata jõustunud määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Hageja avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud. asjaolud. Tsiviilasjas nr 2-11-18291 on laekunud hagejalt OÜ-lt Julianus Inkasso kohtule avaldus hagist loobumisega menetluse lõpetamiseks.

Eelnev menetluse käik 20.04.2011 esitas Julianus Inkasso OÜ Viru Maakohtule hagi S U`e vastu temaga sõlmitud lepingust tulenevalt võlgnevuse nõudes, kokku summas 1686.62 eurot (sellest: põhivõlgnevus 843.34 eurot). 21.04.2011 korraldava määrusega võttis maakohus hagiavalduse menetlusse ning väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagimaterjalid võeti kostja elukohas vastu 06.05.2011. 25.05.2011 on kostja volitatud esindaja Andrus Viilver` esitanud vastuse hagile, milles kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta tervikuna rahuldamata. Kostja on märkinud, et hageja väide AS-i Tele 2 Eesti ja kostja vahel sõlmitud mobiiltelefoniteenuste lepingust nr 10388221 on paljasõnaline, tõenduseta ja seega alusetu. Hagiavaldusele lisatud arvel nr 2047154 on kliendipõhiste teenustena märgitud üksnes leppetrahv 2 x 1000 krooni; hagiavaldusest ja selle lisadest ei tulene kostja väidetav põhivõlgnevus summas 843.34 eurot, samuti ei ole hageja lisanud kostja allkirjastatud lepingut, millega pooled kinnitasid Tele 2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimuste täitmise kohustuste võtmist. Kostja vaidlustab ka Tele 2 Eesti AS poolt väidetava lepingu ennetähtaegse ülesütlemise, samuti nõude loovutusest hagejal tuleneva nõudeõiguse ja ka kõrvalnõuete põhjendatuse. Kohus väljastas kostja vastuse hagejale tutvumiseks, kohustades hagejat TsMS § 396 alusel esitama kostja vastuse suhtes kirjalikku arvamust. Vastuseks kostja vastuväidetele esitas hageja avalduse hagist loobumiseks, paludes ühtlasi tsiviilasjas nr 2-11-18291 menetluse lõpetada ning tagastada hagejale ka pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus väljastas hageja avalduse kostjale seisukoha esitamiseks, selgitades ühtlasi hagist loobumisel Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429, 432 ja 168 lg 2 ja 4 sätestatud õiguslikke tagajärgi.

Kostja seisukoht hagist loobumise avaldusele ja menetluskulude hüvitamise taotlus 17.08.2011 kohtule laekunud avalduses teatab kostja menetluse lõpetamisele vastuväidete puudumisest. Seoses hageja poolt hagist loobumisega palub aga kostja jätta menetluskulud täielikult hageja kanda ning TsMS § 174-1 lg 1 alusel määrata menetluse lõpetamise määruses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Kostja taotluse kohaselt on tema kantud menetluskuluks õigusabikulu summas 385 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 77 eurot (kokku summas 462 eurot). Taotlusele on lisatud OÜ Munga Õigusbüroo poolt S U`ele 15.08.2011 väljastatud arve nr 96A summas 462 eurot tasumiseks. Arvel märgitu kohaselt on esindaja tunnitasuks 77 eurot tunnis ning tasu on arvestatud õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-11-18291 hagimaterjalidega tutvumise, analüüsi ja 25.05.2011 kostja vastuse koostamise eest, samuti 17.06.2011 hageja esitatud avaldusega tutvumise ja 16.08.2011 menetlusdokumendi koostamise eest, kokku 5 tunni eest. Kostja kinnitab taotluses, et eelnimetatud kulu kantakse seoses kohtumenetlusega. Samuti kinnitab kostja, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu taotleb hagejalt õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga, s.o. kokku summas 462 eurot.

Hageja seisukoht kostja taotletud menetluskulude osas 05.09.2011 esitas hageja vastuväited kostja taotletud ulatuses menetluskulude hüvitamiseks. Hageja märgib, et taotluses toodud ajakulu ning seega ka summa on ebamõistlikult suur. Hageja on seisukohal, et arvestades hagi lihtsust, kostja vastuses sisalduvate vastuväidete sisu ja mahtu ning asjaolu, et hageja hagist loobumise avaldus sisaldub vähem kui veerandil leheküljel ja menetluskulude taotluse koostamiseks (16.08.2011 koostatud menetlusdokument) puudub igasugune vajadus kasutada advokaadi abi ja ka õigustus selle eest lisatasu nõuda, on hageja arvates õigustatud õigusabikulud maksimaalselt 3 tunni ulatuses summas 277.20 eurot. 14.10.2011 kostja poolt kohtule edastatud avalduses teatas kostja, et poolte vahel on samas kohtus menetlemisel ka teisi võlanõudeid, mistõttu võib poolte vahel kompromissi saavutamise korral olla lahendatav ka käesolevas asjas esitatud menetluskulude hüvitamise nõue. Kohtuistungil 06.01.2012 teatas kostja, et pooled ei ole üheski võlanõudes kompromissile jõudnud. Mõlema poole esindajad jäid käesolevas asjas varem väljendatud seisukohtade ja taotluste juurde: hageja palus menetlus tsiviilasjas hagist loobumisega lõpetada ning kostja palus rahuldada tema menetluskulude hüvitamise taotlus taotluses märgitud ulatuses ja asjaoludel.

Kohtu otsustus ja selle õiguslik põhistus. põhistus. Kohus, vaadanud läbi hageja Julianus Inkasso OÜ hagist loobumisega menetluse lõpetamiseks esitatud avalduse, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub kohtu poolt rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 1 sätestatule on hagejal lisaks menetlusosalise õigustele õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist. TsMS § 429 tulenevalt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hagist loobumine on esitatud hageja poolt kirjalikus avalduses, mis on kohtu poolt võetud toimikusse (TsMS § 429 lg 2).

TsMS § 429 lg 3 sätestatut järgides on kohus teatanud enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale hagist loobumise avalduse esitamisest ning andnud ka kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. Hagist loobumise avalduse vastuvõtmiseks TsMS § 429 lg 4 sätestatud takistavaid asjaolusid ei esine. Menetluse lõpetamise taotlusele kostja poolt vastuväited puuduvad. TsMS § 428 lg1 p 3 kohaselt on üheks menetluse lõpetamise aluseks hageja poolt hagist loobumine. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hagist loobumisega menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed ja menetluskulude hüvitamise alused on pooltele selgitatud ja on neile ka arusaadavad.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Tulenevalt asjaolust, et menetluse lõpetamise aluseks on hageja poolt hagist loobumine peale kostjalt hagile vastuväidete saamist, siis vastavalt TsMS § 168 lg 4 sätestatule on põhjendatud jätta kostja menetluskulud täielikult hageja kanda ning TsMS § 1741 lg 1 alusel kindlaks määrata ka hüvitatavate kulude rahaline suurus. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Kostjat on käesolevas asjas esindanud lepingulise esindajana OÜ Munga Õigusbüroo jurist Andrus Viilver. Menetluskulude taotluse kohaselt on kostja S U kandnud talle osutatud õigusabiga seoses kulu nimetatud õigusbüroo poolt talle 15.08.2011 väljastatud arve nr 96A alusel summas koos käibemaksuga) 462 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud summas õigusabikulude hüvitamise taotlus põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 175 lg 4 sätestatule on Vabariigi Valitsus kehtestanud oma määrusega 03.12.2010 lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad, mille kohaselt tsiviilasja hinna puhul kuni 3200 eurot on maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 1600 eurot. Kostja taotlus talle hüvitatava õigusabi tasu suuruse osas jääb lepingulise esindaja osas kehtestatud tasu piirmääradesse ning arvestades ka käesolevas asjas esindaja tehtud tööd, leiab kohus, et hageja vastuväited taotluses märgitud ajakulu ja sellega seonduvalt õigusabikulu ebamõistlikust suurusest ei ole põhjendatud. Kostja on oma vastuses 25.05.2011 esitanud ha-

geja nõude osas sisulised vastuväited, mille koostamisele eelnevalt on vastusest nähtuvalt ilmselgelt toimunud ka hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide analüüs. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane ka hageja viide tema enda esitatud hagist loobumise avalduse lühidusele, samuti ei ole põhjendatud hageja vastuväide menetluskulude taotluse koostamiseks õigusabi osutamise vajaduse puudumisest. Õigusabikulude arvel märgitud 16.08.2011 menetlusdokument on kohtule esitatud ning see ei sisalda mitte ainult menetluskulude taotlust vaid ka kostja seisukohta hagist loobumisega menetluse lõpetamise avaldusele üldse. Kostjal endal arvelduskonto puudumise tõttu palub kostja kohustada hagejat tasuma menetluskulude katteks väljamõistetav summa sularahata arveldusega kostja venna H U, isikukood xxxx arvelduskontole xxxx Swedbank. Kohus leiab, et kostja märgitud asjaoludest tulenevalt on nimetatud taotlus põhjendatud ning kohus võib hagejalt väljamõistetavaid menetluskulusid kohustada hagejat kandma kostja poolt nimetatud isiku kontole. Hageja on esitanud käesolevas asjas hagist loobumisega ka taotluse TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagi esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks summas 119.83 eurot. Taotluse kohaselt on hageja tasunud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel riigilõivu summas 47.93 eurot ja hagi esitamisel 191.73 eurot, s.o. kokku summas 239.66 eurot, millest 1⁄2 on vastavalt 119.83 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel riigilõivu osaliseks tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Tsiviilasja nr 2-11-18291 materjalidest nähtub, et hageja on 18.04.2011 tasunud hagiavalduse esitamisel (Rahandusministeeriumi konto nr 221023778606, viitenumber 2900072136) maksekorralduse nr 983 alusel riigilõivu summas 191.73 eurot, mis vastab hageja esitatud hagi hinnalt tasumisele kuuluvale riigilõivu suurusele. Kuigi hageja on ka maksekäsu kiirmenetluses (tsiviilasi nr 2-10-53877) kostja vastu nõudeavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 47.93 eurot, on nimetatud tsiviilasjas menetlus lõpetatud TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, mistõttu TsMS § 144 p 7 tulenevalt saaks nimetatud summa puhul olla käesolevas tsiviilasjas tegemist üksnes hageja poolt kantud kohtuvälise kuluga. Kohtuvälise kuluna on hageja seda ka hagivalduses käsitlenud. Hagist loobumise korral TsMS § 144 p 7 märgitud kohtuvälise kulu tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaldamisel aga kohtul alus puudub. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus TsMS § 428 lg 1 p 3; 429; § 168 lg 4, 1741 lg 1 ja § 661 lg 2 sätteist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Irma Külavee Tea Toming

Kohtumäärus jõustus 02. veebruaril 2012.a Nooremreferent

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.