Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasumata arvetest tuleneva võlgnevuse koos viivistega, samuti viivised protsendina põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud kohtutäituri poolt 26.11.2011.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. 29.06.2011 esitatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt rahalise kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisest tulenevaid viivitusintresse seadusejärgse määra ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt ta on käesolevas tsiviilasjas kandnud järgmised kulud: hagiavalduselt tasunud riigilõiv 469,48 eurot, hagi tagamiselt tasutud riigilõiv 28,76 eurot, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamiseks 26,76 eurot ja juriidilise konsultatsiooni eest 240 eurot. Hageja taotleb menetluskulude 765 eurot väljamõistmist kostjalt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks muu hulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 169,63 eurot ja hagi esitamisel 469,48 eurot. Hageja on hagi tagamisel tasunud riigilõivu 28,76 eurot.

TsMS § 143 p 4 kohaselt on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamiseks 26,76 eurot. TsMS 144 lg 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks käesolevas kohtumenetluses olnud esindaja. TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Kuivõrd 14.10.2011 kohtumäärusega jättis kohus hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata, jätab kohus hageja poolt tasutud riigilõivu summas 28,76 eurot hageja enda kanda. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 665,87 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Krista Kirspuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.