Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Tsiviilasja number
2-12-1115
Määruse tegemise aeg ja koht
12.jaanuar 2012, Pärnu
Tsiviilasi
J. N. hagi V. C. korterist väljatõstmiseks
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J. N. . Kostja: V. C.
Jätta J. N.avaldus V. C. korterist väljatõstmiseks menetlusse võtmata ja tagastada koos lisadega esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu kohtumääruse kättetoimetamisest arvates 15 päeva jooksul. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot.
09.01.2012 saabus Pärnu Maakohtule J. N. avaldus V. C.(avalduses nimekujuga C.) korterist väljatõstmiseks. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leidis, et see ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele. Kuivõrd puudused on sedavõrd ulatuslikud, et puuduste kõrvaldamine eeldab täiesti uue ja erineva avalduse vormistamist, peab kohus õigeks jätta käesolev avaldus menetlusse võtmata ning mitte võimaldada puudusi kõrvaldada avalduse käiguta jätmise kaudu. J. N.napi avalduse põhjal ei ole kohtul võimalik hinnata, millise nõudega on tegu, mistõttu ei ole kohtul võimalik hagejale anda üheseid juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning tõenäoliselt tuleks avaldus korduvalt käiguta jätta. TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Tulenevalt TsMS § 372 lg –st 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kohus tagastab selle koos lisadega määrusega, milles märgib menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. Sellisel juhul loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja see ei ole olnud kohtu menetluses, st hageja võib sama nõudega uuesti kohtusse pöörduda ( lg 6). Avaldaja soovitud eesmärgi saavutamiseks uuesti kohtusse pöördumiseks tuleb kõrvaldada eelkõige järgmised puudused. lg 1 kohaselt tuleb menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märkida menetlusosaliste ning nende võimalike
esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite numbrid, kohtu nimetus, menetlusosalise taotlust põhjendavad asjaolud. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses lisaks märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), p 2 kohaselt hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), p 3 kohaselt tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil (p 4), hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele (p 5). J. N. kohtule esitatud avalduses eelloetletud andmed puuduvad. Dokument on pealkirjastatud avaldusena, puudub viide, kellele (millisele kohtule) avaldus on adresseeritud, avalduse tekstis on küll nimetatud isikute nimed ja isikukoodid, kuid puuduvad kontaktandmed (postiaadress, sidevahendite numbrid). Avaldaja nõue ei ole selge ning asjaolud on tõendamata. Tasumata on riigilõiv. Avaldusest nähtuvalt soovib J. N. temale kuuluvast korterist V. C. välja tõsta seetõttu, et V. C. on vägivaldne ja ei lase rahulikult elada. Avaldusele lisatud lapse sünnitunnistus ja korteri ostumüügileping ei tõenda V. C. vägivaldsust ega seda, et V. C. ei ole õigust korterit vallata ja kasutada (korteris elada). Avalduses kirjeldatud asjaoludest ei selgu üheselt, millisel õiguslikul alusel V. C. korterisse elama asus, samuti ei nähtu avaldusest, et V. C. oleks nimetatud aluse lõppemise tõttu kaotanud õiguse korteris elada. J. N. nimetab avalduses V. C. „endiseks meheks“ ning neil on ühine laps, millest võib järeldada, et pooled olid elukaaslased. Avaldusest ega selle lisadest ei selgu, kas ja millal poolte kooselu on lõppenud. Avaldusest nähtub, et mõlemad pooled ja nende alaealine laps jätkuvalt elavad vaidlusaluses korteris. Isiku väljatõstmise nõude eeldusena peab kohus tuvastama, et isikul puudub eluruumi kasutamise õigus. Avalduses esitatud asjaolude pinnalt on võimalikud nii asjaõiguslikud valduse/omandiõiguse rikkumisest tulenevad nõuded, asja kasutamise võlaõiguslikest kokkulepetest tulenevad kui ka kahju õigusvastase tekitamisega seotud nõuded. Kõik need nõuded lahendatakse hagimenetluses. Hagimenetluses on menetlusosalisteks hageja (isik, kes on esitanud hagi) ja kostja (isik, kelle vastu hagi on esitatud) (TsMS § 198 lg 1 p 1 ja § 205 lg 1). Kuna nõue ei ole selge, ei ole kohtul võimalik avalduse põhjal määrata tsiviilasja hinda. Avalduses ei ole hagihinda näidatud. Hagihinnast sõltub avalduse esitamisel nõutava riigilõivu suurus. TsMS § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt hagiavalduselt tuleb tasuda riigilõivu vastavalt tsiviilasja hinnale. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõigustatud toimingu tegemiseks ette. Hagiavalduse nõuetekohaseks vormistamiseks kohus soovitab konsulteerida õigusabiteenuse osutajaga. Kui J. N. majanduslik seisund ei võimalda õigusabiteenuse eest endal tasuda, on võimalik taotleda riigi õigusabi määramist. Riigi õigusabi taotlemiseks vajalikud blanketid on kättesaadavad elektrooniliselt Justiitsministeeriumi veebilehel www.just.ee Internetis, paberkandjal kohtukantseleis (Rüütli 19 ja Kuninga 22 Pärnu linnas). Samas on saadaval vormid riigilõivu tasumiseks riigipoolse menetlusabi taotlemiseks.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.